1 / 22

Väetistarbe määramine Eestis

Eesti muldade seisundist Priit Penu Mullaseire Büroo Põllumajandusuuringute Keskus Tel.4538262 priit.penu@pmk.agri.ee. Väetistarbe määramine Eestis. R1 1957-1964 R2 1965-1969 R3 1972-1977 R4 1977-1984 R5 1984-1989 R6 1993-1997 R7 2002... . Viljakuse programmi alade paiknemine 2002-05.

khanh
Download Presentation

Väetistarbe määramine Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti muldade seisundistPriit PenuMullaseire BürooPõllumajandusuuringute KeskusTel.4538262priit.penu@pmk.agri.ee

  2. Väetistarbe määramine Eestis • R1 1957-1964 • R2 1965-1969 • R3 1972-1977 • R4 1977-1984 • R5 1984-1989 • R6 1993-1997 • R7 2002...

  3. Viljakuse programmi alade paiknemine 2002-05

  4. K defitsiit maakondades

  5. P defitsiit maakondade lõikes

  6. Happeliste muldade osatähtsus

  7. Põllumuldade seire • Alustati 1983 aastal RPI “Eesti Põllumajandusprojekti” algatusel • Teine ring poolikult 1994 aastal- RE “Eesti Maauuringud” • Kokku rajati 79 vaatlusväljakut 3160 vaatluslapiga • Rähksed rendsiinad, leostunud, leetjad, näivleetunud ning vastavad kuivendatud gleistunud mullad ning erodeeritud ja kuivendatud gleimullad • Taasalustati 2002 aastal KKM-i tellimusel TMKK poolt • Koostöös KKM-i, EMVI, Põllumajandusülikooli, Põllumajandusministeeriumiga valiti 50 uurimisala, millest 30 ala valiti prioriteetseks

  8. Uurimisalade paiknemine

  9. Mõningad tulemused • võib täheldada tendentsi huumushorisondi tüsenemise ja sellega seotud huumusesisalduse vähenemise suunas-toimub liigsügavast künnist tingitud huumushorisondi „lahjendamine“. Samas ei ole täheldatav huumusevaru vähenemine mullas. • Karbonaadivaese lähtekivimiga muldadel on selgelt kirjeldatav muldade hapestumine. Seetõttu tuleks pidevalt kontrollida muldade pH taset ja planeerida vastavalt sellele muldade lupjamist. Viimane on ka otseselt seotud Ca ja Mg sisalduse optimeerimisega. • Mulla makroelementide (P,K) sisaldus sõltu suuresti väetamisest. Mitmel alal oli see näitaja langenud ja osadel aladel aastate jooksul pidevalt tõusnud ja saavutanud 2005 aastaks hea või isegi väga hea taseme (üleväetamine). Mikroelementide sisaldus seevastu oli madal või väga madal ja sellele tuleb kindlasti rohkem tähelepanu pöörata

  10. Lasuvustihedus on üldiselt sama või vähenenud, samas ei ole täheldatav märgatav mulla tihenemine künnihikihi all • 2005 a alustatud uuring pinnasesaastajate ja taimekaitsevahendite jääkide sisaldusest mullas näitas, et sisaldused ei ole määratud gruppide osas ohtlikud, kuid nende määramist tuleb jätkata suurendades ka määratavaid toimeaineid.

More Related