1 / 33

Teabepäev uuenenud tehnoloogia ainevaldkonna õppeainetes

Õppekava üldosast tulenevatest nõuetest tehnoloogiavaldkonna õpetajatele. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13272925. Teabepäev uuenenud tehnoloogia ainevaldkonna õppeainetes

kylene
Download Presentation

Teabepäev uuenenud tehnoloogia ainevaldkonna õppeainetes

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õppekava üldosast tulenevatest nõuetest tehnoloogiavaldkonna õpetajatele.https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13272925 Teabepäev uuenenud tehnoloogia ainevaldkonna õppeainetes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga 11. September 2010 Tallinnas Marko Reedik, marko.reedik@ekk.edu.ee 7 350 638

  2. Põhikooli sihiseade (§ 3) • Kasvatada täisväärtuslikku kodanikku (teostab ennast täisväärtuslikult erinevates rollides: pere, töö ja avalik elu); • Eesti kool seisab rahvuse, eesti keele, kultuuri säilimise ja arendamise eest. • Õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks on eakohase arengu toetamine. • Luua turvaline õpikeskkond, nii vaimne kui füüsiline keskkond. • Kool tagab väärtushinnangute kujunemist – õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid • Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. • Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

  3. Pädevused ainekavas (§ 4) • Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks. • Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

  4. Üldpädevused põhikoolis ja gümnaasiumis • 1) väärtuspädevus (suutlikkus hinnata inimsuhteid ) • 2) sotsiaalne pädevus (suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ) • 3) enesemääratluspädevus (suutlikkus mõista ja hinnata iseennast) • 4) õpipädevus (suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet ) • 5) suhtluspädevus (suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada) • 6) matemaatikapädevus (suutlikkus kasutada argielus matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades ) • 7) ettevõtlikkuspädevus (suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia)

  5. Õpet kavandades ja ellu viies (§ 5): • arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; • arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; • võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; • kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;

  6. 5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane); 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

  7. Lõiming ainekavas (§ 5 p. 5 ja 6) • Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. • Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. • Lõimingu saavutamist kavandab põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus. • Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. • Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

  8. Õppekava ja õpikeskkond (§ 6) • (1) Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. • Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. • (2) Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. • Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele. • (5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas.

  9. Õppekava üldosas esitatakse (4., 5., 6., 7. jagu määruses): • kooliastmete lõpuks saavutatavad pädevused - 3., 6. ja 9. klass. • Õppe ja kasvatuse rõhuasetused • Kohustuslikud ja valikõppeained (§ 13)

  10. Ainevaldkondade kohustuslikud õppeained • keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1); NB! Kirjandus on eraldi õppeaine alates 5. kl. 2) võõrkeeledpõhikoolis: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena; gümnaasiumis: võõrkeeled (B1- ja B2- keeleoskustase) ja eesti keel teise keelena (lisa 2) 3) matemaatika: põhikoolis: matemaatika; gümnaasiumis: kitsas või lai matemaatika (lisa 3);

  11. 4) loodusainedpõhikoolis: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); gümnaasiumis: bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), füüsika, keemia; 5) sotsiaalainedpõhikoolis: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; gümnaasiumis lisandub geograafia (inimgeograafia) (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8); 8) tehnoloogiapõhikoolis: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7).

  12. Valikõppeined: • usundiõpetuse ainekava (lisa 9); • informaatika ainekava (lisa 10); • karjääriõpetuse ainekava (lisa 11). NB! Usundiõpetust, sealhulgas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud usuõpetust, õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi.

  13. Läbivad teemad ainekavades (§ 14): • elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks. • keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks • kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, • kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel • teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida • tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; • tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks • väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

  14. Mida on veel üldosasse kirjutatud? • § 16. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine • § 17. Hariduslike erivajadustega õpilased • § 18. Täiskasvanud õppija • 8. jagu – Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine (§ 19 – 23)

  15. 9. jagu Kooli õppekava • Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. • Kooli õppekava üldosas esitatakse:1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted;2) tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti;3) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;4) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;5) õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus;6) hindamise korraldus;7) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;8) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;9) karjääriteenuste korraldus;10) õpetaja töökava koostamise põhimõtted;11) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. • Ainekavad esitatakse klassiti.

  16. Tunnijaotus plaan jäi põhikooli osas samaks

  17. Ainekavas muutus: • Õppeained koondati ainevaldkondadeks lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained; • taotleti ainevaldkondade ainekavade suuremat sidusust omavahel ja üldosaga (nt eesmärgid, üldpädevused, läbivad teemad); • tänapäevastati õpitulemusi ja õppesisu; • täpsustati õpitulemusi eesmärgiga vähendada õpilaste õpikoormust; • täpsustati õppetegevuse kirjeldust, sh rõhutati aktiivõppemeetodite kasutamist.

  18. Ainevaldkonna (üldosa) struktuur • Valdkonnapädevus (põhikooli/gümnaasiumi lõpetamisel), nt keele ja kirjanduspädevus, loodusteaduslik pädevus, kunstipädevus • Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad: • - õppeainete eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused, • - läbivad teemad, • - tunni- ja kooliväline tegevus. • 2. Ainevaldkonna õppeained • 3. Ainevaldkonna kirjeldus • 4. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes • 5. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega • 6. Lõiming läbivate teemadega

  19. Muutustest ainekavade struktuuris • Üldalused • Õppe- ja kasvatuseesmärgid • Õppeaine kirjeldus • Õppetegevus Õppetegevust kavandades ja korraldades: Nt 1)  lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; jne … • Hindamine Nt Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja/või numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Jne…

  20. Ainekavad esitatakse kooliastmeti Näiteks III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. • Põhikooli lõpetaja: • visandab füüsikaliste objektide, nähtuste ja rakenduste jooniseid; • Teemade/õppevaldkondlikud õpitulemused • 1. Valgusõpetus. 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Õpilane: 4) teab seose, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, tähendust.

  21. Füüsika ainekava struktuur • Kooliastme õpitulemused • III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. • Põhikooli lõpetaja: • Õpitulemused ja õppesisu • TEEMA (Valgusõpetus) • ALATEEMA (Valgus ja valguse sirgjooneline levimine) • Õpitulemused • Õpilane: • Õppesisu • ………… • Teema lõppedes • Põhimõisted • Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  22. Hindamisest põhikoolis • 1) Hindamise eesmärk on:1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;3) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks. • (2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. • (3) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. • (4) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekavas. • (5) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras.

  23. Põhikooli lõpetamine • (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad» ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. • ….. • (4) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes:1) on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning2) on sooritanud aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded, või milles ta ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, tööõpetuses, käsitöös ega kodunduses.

  24. Gümnaasiumi sihiseade • Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades. • Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee.

  25. Kohustuslikud kursused gümnaasiumis • 1) Keel ja kirjandus:1) eesti keel (vene või muu keel gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena) – 6 kursust (1 kursus on 35 õppetundi);2) kirjandus – 5 kursust. • (2) Võõrkeeled:1) eesti keel teise keelena gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena, ning õpilaste puhul, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erineva õppekeelega – 9 kursust;2) B2 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust;3) B1 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust. • (3) Matemaatika:1) kitsas matemaatika – 8 kursust või2) lai matemaatika – 14 kursust.

  26. (4) Loodusained:1) bioloogia – 4 kursust;2) geograafia (loodusgeograafia) – 2 kursust;3) keemia – 3 kursust;4) füüsika – 5 kursust. • (5) Sotsiaalained:1) ajalugu – 6 kursust;2) ühiskonnaõpetus – 2 kursust;3) inimeseõpetus – 1 kursus;4) geograafia (inimgeograafia) – 1 kursus. • (6) Kunstiained:1) muusika – 3 kursust;2) kunst – 2 kursust. • (7) Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus – 5 kursust.

  27. Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi valdkonniti vähemalt järgmises mahus (iga kursus 35 õppetundi): 1) keel ja kirjandus – 4 kursust;2) võõrkeeled – 6 kursust;3) matemaatika 8 kursust– gümnaasium võimaldab laia matemaatika õpet 14 kursuse ulatuses;4) loodusained – 8 kursust;5) sotsiaalained – 7 kursust;6) kehaline kasvatus – 2 kursust;7) usundiõpetus – 2 kursust, kui vähemalt 15 õpilast on selleks soovi avaldanud;8) riigikaitse – 2 kursust;9) majandus- ja ettevõtlusõpe – 2 kursust;10) uurimistöö alused – 1 kursus.

  28. Valikkursused gümnaasium • USUNDIÕPETUS – 2 kursust. • Eesmärk: valmistada õpilasi ette eluks pluralistlikus ühiskonnas ning maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioonide esindajatega. • On mittekonfessionaalne. • RIIGIKAITSE – 2 kursust (teoreetiline ja praktiline, võimalusel välilaager). • Eesmärk: kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajadusel Eestit kaitsta. • MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSÕPETUS – 2 kursust • Eesmärk: arendada ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ja säästvat eluhoiakut ning probleemide lahendamise ja uurimise oskusi. Õppetegevus on probleemipõhine ja praktiline, õpilase igapäevaeluga ja majanduses toimuvaga seostatud.

  29. Gümnaasiumi lõpetamine • 3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 1) kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad; 2) kelle valikkursuste hinded või hinnangud vastavad gümnaasiumi kehtestatud nõuetele; 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele (emakeelena või eesti keel teise keelena), matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Riigieksami mitterahuldava tulemuse korral sooritatakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel eksam, mille vähemalt rahuldav hinne annab õiguse gümnaasium lõpetada;

  30. 4) kes on sooritanud kooli küpsuseksami. Küpsuseksami põhiosa moodustab kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenev ainevaldkond või ainevaldkonnad. Lisaks sellele peavad küpsuseksamid hõlmama teadmisi ja oskusi sotsiaalainete ja loodusainete ainevaldkonnast; • 5) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul lõpueksamiga võrdväärse uurimustöö või praktilise töö.

  31. Muutustest gümnaasiumi ainekavade struktuuris • Ainekavades on kontseptuaalseid muutusi tulenevalt aineõppe tänapäevastamise vajadusest ja kohustuslike kursuste arvu vähenemisest. • Ainekavad on koostatud kursuseti (á35 tundi) • Koostatud on nii kohustuslikud ja valikkursused. • Võõrkeelte valdkonna ainekavad on keeleoskustasemete põhised.

  32. Muudatustest õpitulemuste esitamisel • 1) Õpitulemused on esitatud kahel tasemel: • kooliastme/gümnaasiumi õpitulemused; • õppeteema / õppevaldkonna (nt tekstiloome) / kursuse õpitulemused. • 2) Põhikooli õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. • 3) Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust. • 4) Õpitulemused on esitatud enne õppesisu. • 5) Õpitulemustes on suurem osakaal oskustel.

  33. Millal uus õppekava ja ainekava rakendub? Määruse rakendamine • Kool viib õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava käesoleva määrusega kooskõlla: • 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 1. sept 2011. a; • 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 1. sept 2012. a; • 3., 6. ja 9. klassi ja gümnaasiumi puhul hiljemalt 1. sept 2013. a.

More Related