290 likes | 919 Views
Inimteadmiste vormid. Religioon : MA USUN, et........ - vide ei vaja phjendamistKunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - vide ei vaja phjendamistTeadus : MA ARVAN, et ........ - vide vajab phjendamist . Mis on maailmapilt
E N D
1. Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass
Õpetaja J. Vidinjova
Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004;
Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003;
www.wikipedia.org
2. Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist
Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ...
- väide ei vaja põhjendamist
Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist
3. Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles.
Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks
4. Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke
Geograafilised avastused /maadeuurijad /
Meetodite revolutsioon
Geoteaduste teke
Seletus loodusteadustes
Murrang geoteadustes
Globaalökoloogia
5. Loodusteaduse teke Idamaade tsivilisatsioonid: Babüloonia, Egiptus, Hiina, India, Kreeka
ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.)
Antiikaja tähtsaim mõtleja
Oma aja teadmiste süstematiseerija
Teadusliku mõtte arengu tooniandja
KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 )
Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf
Geotsentrilise maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendaja
Matemaatilise kartograafia rajaja
6. Geograafilised avastused 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks
Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492)
7. Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493
8. Kolumbuse reisid Ameerikasse
9. Geograafilised avastused Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498)
10. Esimene ümbermaailmareis 1519-1522
11. 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel.
12. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania.
13. See oli hiilgav ebaõnnestumine, sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata
14. A.I. Krusenstern,
F.G. Bellinshausen (1778-1852) ,
F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad
15. Eestist pärit maadeuurijad: maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826)
maailma esimesed ökoloogilis-geograafilised uurimused Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi.
Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia uurimused
16. Meetodite revolutsioon: hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks;
üksikteadmiste terviklikuks pildiks sidumine
17. Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543 Tema planeetide liikumise teooria sai aluseks heliotsentrilisele maailmasüsteemile.
( Planeedid liiguvad ümber Päikese)
18. Galileo Galilei ( 1564-1642) *pani aluse teaduslikule eksperemendile
*astronoom, matemaatik, füüsik
*mõõteriistade (termomeeter, baromeeter jms) looja
*vaba langemise seadused
*pani aluse mehaanikale
19. Isaac Newton ( 1643-1727) Klassikalise mahaanika põhiseadused
Gravitatsiooniseadused
Optika seadused
20. Geoteaduste teke Karl Linné ( 1707-1778):
*ladinakeelne teaduslik süsteem elusolendite kirjeldamiseks
* kolm põhirühma:
taimed, taimloomad,
loomad
*igaühel on
kahesõnaline nimetus:
perekond + liik
21. Seletus loodusteadustes Charles Lyell ( 1797-1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja, aktualism on aluseks geoloogilisi protsesse uurivatele meetoditele
Charles Darwin ( 1809-1882): loodusteadlane, kelle evolutsiooniteooria muutis kogu looduslikku maailmapilti: taime ja loomaliigid pole muutumatud
22. Murrang geoteadustes Pangea Alfred Wegener
( 1880-1930), meteoroloog
Mandrite triiv on hüpotees mandrite liikumisest üksteise suhtes
23. Laamtektoonika teooria Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole
Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest
Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad
Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968-1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust
24. Globaalökoloogia Vladimir Vernadski
( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja
( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena)
25. Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale? Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine
Eri piirkondade kirjeldamine
Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine
Looduse üksikelementide uurimine
26. Geograafia eri harud Geograafia jaguneb:
Ühiskonnageograafia;
Loodusgeograafia.
Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda:
Atmosfäär geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia;
Litosfäär geomorfoloogia ja mullastikuteadus;
Hüdrosfäär hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia;
Biosfäär Biogeograafia.
27. Loodusgeograafia Biogeograafia käsitleb liikide levikut
ja sellest tulenevaid protsesse.
Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse
Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil.
Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat
Glatsioloogia-jää uurimine
28. Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju.
Maastikuteadus käsitleb maastikke kui looduskomplekse
Okeanograafia uurib maailmamerd
Mullateadus käsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, reiime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.
Paleogeograafia uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi
29. Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte.
30. Inimgeograafia Kultuurigeograafia
Majandusgeograafia Meditsiinigeograafia
Ajalooline geograafia
Poliitiline geograafia & Geopoliitika
Religioonide geograafia
Sotsiaalgeograafia Veonduse geograafia
Turismi geograafia
Rahvastikugeograafia