1 / 23

Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon

Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon. Olav Aarna Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) juhataja. ETTEKANDE KAVA. Mida mõista Euroopa dimensioonina õppekavaarenduses? Milline on õppekavaarenduse seos kvalifikatsioonisüsteemiga? Milline võiks olla Eesti kvalifikatsioonisüsteem?

lamar
Download Presentation

Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon Olav Aarna Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) juhataja

  2. ETTEKANDE KAVA • Mida mõista Euroopa dimensioonina õppekavaarenduses? • Milline on õppekavaarenduse seos kvalifikatsioonisüsteemiga? • Milline võiks olla Eesti kvalifikatsioonisüsteem? • Mida peaks Eesti üldhariduse (riiklike) õppekavade arendamisel Euroopast arvestama?

  3. EUROOPA DIMENSIOON (1) • Euroopa Liit ei saa meid hariduse vallas millekski kohustada (Maastricht’i leping) • Keskseks on Lissaboni strateegia (2000): • Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime regioonina • Inimeste elukvaliteet • Euroopa Liidu prioriteet on muutuda kõigekonkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistelpõhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustab jätkuv majanduskasv, uute ja parematetöökohtade loomine ning suurem sotsiaalne sidusus

  4. EUROOPA DIMENSIOON (2) • Lissaboni strateegia olulise osana nähakse ette: • Euroopa ühtse haridusruumi väljaarendamine • elukestva õppe süsteemi(de) kujundamine • Toimib avatud koordinatsiooni meetod: • Olulisemad hariduspoliitilised lahendused arutatakse ulatuslike konsultatsioonide käigus läbi • Võetakse vastu EP ja ELN soovitustena • Kas sellel on midagi tegemist üldhariduse õppekavaarendusega? • On küll!

  5. EUROOPA ÜHTNE HARIDUSRUUM • Elukestva õppe memorandum (2000) • Bologna (1999) ja Kopenhageni (2002) protsess • Euroopa elukestva õppe ruum (2002): • parandada haridussüsteemi kvaliteeti ja efektiivsust • tagada õpivõimaluste kättesaadavus kõigile • avada EL haridussüsteem kogu maailmale • Põhipädevused (8 tk!) elukestvaks õppeks (2005) • Hariduse kvaliteedi mõõdikud (16 tk!) (2006) • Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (8 taset!) (2008)

  6. ELUKESTVA ÕPPE BAAS • Elukestva õppe baas on tugevas alus- japõhihariduses • Elukestva õppe süsteemi põhiväärtuseks on võrdväärsed haridusvõimalused (equity) • Tõenduspõhine (evidence based) hariduspoliitika ja –praktika • 21. sajandi kool (EP ja ELN soovitus 2009?) • No More Failures (OECD 10 soovitust võrdväärsete haridusvõimaluste realiseerimiseks) • ...

  7. EESTI KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM • Arendatakse välja kompetentsipõhine riiklik kvalifikatsioonisüsteem, mis on läbipaistev ja võrreldav teiste Euroopa riikide vastavate süsteemidega Tark ja tegus rahvas • Mida mõista kompetentsipõhise riikliku kvalifikatsioonisüsteemi all? • Kas üldhariduse õppekavaarendusel on midagi tegemist kvalifikatsioonisüsteemiga?

  8. ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM (1) • Haridussüsteem on ühiskonna alamsüsteem tema hariduslike (inimese arengu toetamisega seotud) vajaduste rahuldamiseks Ühiskond • Kvalifikatsioonisüsteem on ühiskonna ja haridussüsteemi piirpind ehk liides Haridus- süsteem

  9. ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM (2) KS2 KS1 HS2 HS1 KS3 HS3 KSn HSn HSi, KSi – i-nda riigi (regiooni, valdkonna) haridus- ja kvalifikatsioonisüsteem

  10. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (1) Ühiskond (avalik, äri- ja mitte- tulundus- sektor)‏ Haridus- süsteem (formaalne, mitte- formaalne, informaalne õpe) Kvali- fikat- siooni- süs- teem

  11. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI FUNKTSIOONID • Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste (ühiskonna soovitud haridusliku seisundi) analüüs • Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste tõlkimine haridusstandardite keelde • Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamine (võrdlemine haridusstandardiga) • Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) vastavushindamine (kvalifitseerimine, tunnustamine) • Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsimine

  12. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (2) Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused Kvalifikatsiooni- süsteem Haridusstandardid Oodatavad õpitulemused Kvalifikatsioonid Õpitulemused Ühiskonna hariduslik seisund Inimese hariduslik seisund

  13. ÜHISKONNA HARIDUSLIKUD EESMÄRGID JA OOTUSED • Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused sõnastatakse strateegiates ja arengukavades • Ootused ühiskonna hariduslikule seisundile: • Kvalitatiivsed: • Põhiväärtused • Milliseid kompetentse vajatakse? • ... • Kvantitatiivsed: • Milline peaks olema keskmine haridustase? • Kui palju millist kompetentsi vajatakse? • ...

  14. HARIDUSSTANDARDID • Haridusstandard kirjeldab ühiskonna hariduslikke eesmärke ja ootusi mingis valdkonnas • Kvalifikatsioonistandardid – oodatavad õpitulemused teataval õppetasemel või –astmel, kutsevaldkonnas, ... • Protsessistandardid – nõuded õpikeskkonnale, õppekorraldusele, ... • Oodatavad õpitulemused esitatakse valdkonna kompetentsistandardi ja/või riikliku õppekavana • Kutsestandard on kompetentsistandard, kirjeldades kutsealal oodatavaid kompetentse

  15. INIMESE HARIDUSLIK SEISUND • Kuidas kirjeldadainimese hariduslikku seisundit? • Inimese hariduslik profiil – inimese teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid, mida ta kasutab suhtlemisel ümbrusega (EV haridusseadus) • Õpitulemused – mida inimene teab, millest aru saab ja mida teha oskab (EQF seletuskiri) • Kompetentsus – inimese teadmised, oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus (EV kutseseadus) • Kvalifikatsioon – tunnustatud kompetentsus

  16. INIMESE HARIDUSPROFIIL teadmised käitumisnormid oskused väärtushinnangud vilumused

  17. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSAD • Kvalifikatsiooniuuringute süsteem: • Haridusstandardite loomise süsteem (incl RÕK!) • Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsi süsteem • ... • Inimese haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamise, vastavushindamise ja tunnustamise (sh rahvusvahelise tunnustamise) süsteem • Tugisüsteem: • Kvalifikatsiooniregistri haldamise süsteem • Kvaliteeditagamise süsteem • ...

  18. KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK • Tänane kutsete raamistik 5-tasemeline (I-III – oskustöölised, IV-V – “valgekraed”) • Euroopa kvalifikatsiooniraamistik(EQF) (EP ja ELN soovitus 14.02.2008): • 8 kompetentsipõhist (teadmised, oskused, pädevus (iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) taset • 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga • 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme kohta • Milline on Eesti kvalifikatsiooniraamistik?

  19. PÕHIPÄDEVUSED (-KOMPETENTSID) • Põhikompetentse vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive: • emakeeleoskus • võõrkeeleoskus (6 taset!) • matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest • infotehnoloogiline pädevus • õppimisoskus • sotsiaalne ja kodanikupädevus • algatusvõime ja ettevõtlikkus • kultuuriteadlikkus ja –pädevus • Kuidas suvalist kompetentsi tasemeti kirjeldada?

  20. INFOTEHNOLOOGILINE KOMPETENTS IT spetsialist IT spetsialist Tipp- juht Kesktaseme juht Oskustööline Tavakodanik

  21. ELUKESTVA ÕPPE MÕTTEVIIS • Haridussüsteemi mõiste laienemine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe) • Konstruktivistlik õpikäsitlus • Kompetentsipõhine lähenemine oodatavate õpitulemuste sõnastamisele ja õpitulemuste hindamisele ning tunnustamisele • Rõhuasetuse nihkumine õppe eesmärkidele ja õpitulemustele • Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine • Terviklik kvaliteedikäsitus (tegevuskultuur!)

  22. JÄRELDUSED • Eestis tuleb luua terviklik kompetentsipõhine kvalifikatsioonisüsteem, sh haridusstandardite loomise süsteem • Põhiväärtusteks võiksid ühiskonnas ja koolis saada: • Võrdväärsed haridusvõimalused (ühtluskoolimõiste!) • Innovatsioonikultuur • Põhikompetentside tasakaalustatud areng • Eesti üldhariduskooli areng on toimunud üldiselt õiges suunas! • Meie olukord on suurepärane, kuid mitte lootusetu!

  23. Suur tänu! Kvalifikatsioonisüsteem kui liides

More Related