1 / 45

Veeringe Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele

Veeringe Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele. Emeriitprofessor Aleksander Maastik aleksmaastik@hot.ee. Hüdroloogia jagunemine. Ookeani- ja mereteadus e okeanoloogia ( okeanograafia ) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Sisevete hüdroloogia jaguneb:

lev
Download Presentation

Veeringe Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. VeeringeLoeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele Emeriitprofessor Aleksander Maastik aleksmaastik@hot.ee

  2. Hüdroloogia jagunemine • Ookeani- ja mereteadus e okeanoloogia(okeanograafia) • Sisevete (mandrivete) hüdroloogia • Sisevete hüdroloogiajaguneb: • jõehüdroloogia e potamoloogia – vooluveekogude hüdroloogia; • järveteadus e limnoloogia – järvede jt aeglase veevahetusega maismaavee-kogude füüsikalisi, keemilisi, hüdroloogilisi ja bioloogilisi omadusi uuriv teadus; • sooteadus e telmatoloogia; • liustikuteadus e glatsioloogia. /Okeanos – kreeka usundis titaan, ümber maa voolava jõe isand; kr – ποταμóς– jõgi, λίμνη– järv, τέλμα– soo; lad. glacies – jää/

  3. Online-sõnaraamat http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened

  4. Põhimõisteid • Hüdroloogia – teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, vee omadusi ja levikut ning seoseid keskkonnaga, elusolendid kaasa arvatud. • Hüdromeetria – hüdroloogia haru, mis tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste mõõtmise ja registreerimisega. • Kreeka k ‘ύδωρ (hydōr) – vesi + λόγος (logos) – sõna, õpetus); μέτρειν (metrein) – mõõtma

  5. Põhimõisteid • Hüdrograafia – loodusgeograafia haru, mis tegeleb veekogude mõõtmise, kirjeldamise ja kaardistamisega • Hüdrosfäär – hüdroloogia uurimisobjekt– üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. • Geosfäärid on erisuguse koostise ja tihedusega kontsentrilised kihid, millest koosneb Maa: atmosfäär e õhkkond, hüdrosfäär, litosfäär (Maa tahke väliskest, mille moodustab maakoor koos selle all oleva vahevöö ülemise osaga), vahevöö ja barüsfäär e tsentrosfäär (Maa tuum).

  6. Hüdroloogia seosed • Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega: • hüdrometeoroloogia – teadusharu, mis käsitleb vee ringkäiku atmosfääris; • geohüdroloogia – hüdroloogia maaveele pühendatud haru; /γη, γεω- – maa/ • hüdrogeoloogia – põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru; • krüoloogia – õpetus lumest, jääst ja igikeltsast; • geokrüoloogia – teadus külmunud pinnastest (igikeltsast). /κρύος– külm/

  7. Vee jaotumus maakeral http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html

  8. Veeringe • Hüdroloogia kujunes iseseisvaks teadusharuks 19. sajandi lõpuks • Ajaloo alguseks võib pidada aega, mil hakati veeringe olemusest aru saama • Kuidas tõuseb vesi merest taevasse? • Kuidas tekivad vihm ja lumi? • Kuidas tekib põhjavesi? • Ojade ja jõgede vesi pärineb sademeist?

  9. Varaseid arutlusi veeringe üle • Hiina 900 aastat eKr Jõevesi sademeist • Poeet Homeros (u 8. saj. eKr?) Maailmapilt

  10. Varaseid arutlusi veeringe üle • Anaxagoras (u 500–428 eKr): päike tõstab vee merest taevasse, kust ta vihmana maale langeb ja koguneb maa-alustesse veekogumitesse. • Theophrastos (372–288 eKr): veeringe atmosfääris; veeauru kondenseerumine, vihma või lume tekkimine.

  11. Varaseid arutlusi veeringe üle Leonardo da Vinci (1452–1519)

  12. Varaseid arutlusi veeringe üle • Tänapäevase arusaamani jõudsid: Bernard Palissy (1510–1590) – jõgede vesi pärineb sademeist; Pierre Perrault(1608–1680) – allikate päritolu; Edmund Halley(1656–1742) – jõgede vesi pärit ookeanidest ning aurumine nende pinnalt on sama suur kui tagasivool ookeanidesse.

  13. Veeringe • Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. • Päikeseenergia > aurumine • Sademed: jää, lumi (sulavesi) ning kondensatsioon • Pindmine äravool • Maasseimbumine ja evapotranspiratsioon (auruminemaapinna ja taimede kaudu) • Põhjavesi • põhjaveekihid (veega küllastunud kivimid – mageveevaru)

  14. http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html

  15. Olemas 59 (tekst 18) keeles

  16. Veeringe • Suur veeringe (ookean > mandrid > ookean) • Väike veeringe (enamik ookeanidest aurunud veest sajab sinna tagasi)

  17. Maakera veebilanss Eo + ET + Em = Po + Pm • Eo– aurumine ookeanidelt • (tähistus E rahvusvaheliselt kasutatavast terminist evaporation) • ET – evapotranspiratsioon – auruminemaapinna ja taimede kaudu • Em – aurumine mandrite pinnaveekogudelt ja taimkatteta aladelt • Poja Pm – sademehulk ookeanidele ja mandritele • (tähistus P rahvusvaheliselt kasutatavast terminist precipitation).

  18. Veeringe kiirus • Organismides olev vesi vahetub keskmiselt mõne tunniga • Atmosfäärivesi – 8 d • Sängides voolav vesi – 16 d • Vesi soodes – 5 a • Vesi järvedes – 17 a (pisijärv 1 a, Baikali järv 380 a) • Maa sees olev vesi (maavesi): • mullavesi – 1 a • põhjavee sügavamates kihtides – 1400 a • igikeltsas – 10 000 a • Liustike ja mägede igilumi – 1600 a • Polaarjää – 9700 a. • Maailmamere vesi tervikuna – 2700 aastat

  19. Aurumine • Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s.o muutub auruks • Mida soojem ja kuivem on õhk, seda kiirem on aurumine. • Kui õhu suhteline niiskus on 100% (õhk on veega küllastunud), siis vesi õhku auruda ei saa. • Taimaurumine e transpiratsioon – aurumine taimede kaudu • Evapotranspiratsioon – aurumine taimkattega alalt • Sublimatsioon – aurumine lumelt või jäält

  20. Aastaaurumine Eesti valgaladelt(mm) EMHI

  21. Sademed • Sademed – pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. • Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) • Eestis 520–820 mm/a • Sademehulk ajaühikus (mm/min või mm/h)on saju intensiivsus (tugevus)

  22. Sademed EMHI

  23. Äravool • Osa vihmaveest ja lumest jääb taimestikule (võraspeetus) ja ehitistele pidama ning aurub maapinnale jõudmata (sademeveepeetus). • Osa vihmaveest imbub maasse ja osa peetub maapinnanõgudes (nõgupeetus) ning see, mis pidama ei jää, hakkab maapinda mööda ära voolama ning jõuab ojadesse ja jõgedesse, moodustades äravoolu. • Maasse imbunud vihma- või sulavesi • toidab põhjavett • voolab põhjavette jõudmata läbi pinnase pinnaveekogudesse (vaheäravool e maasisene äravool).

  24. Äravool • Äravool on see osa sademeveest, mis veekogudesse voolab. Äravoolu saab väljendada: • vooluhulganaQ = W/T m3/s. Vooluhulk on voolusängi ristlõiget aja T (tavaliselt sekundi) jooksul läbiva vee maht W (kuupmeetrites, liitrites) • äravoolumahunaW = Qk T m3 (Qk –ajavahemikuTkeskmine Q) • äravoolukihinah = W/(A·103) mm/a (A – valgla pindala km2) • äravoolumoodulinaq = Q/A L/(s·km2)(Q – vooluhulk L/s)

  25. Äravoolu mõjutavad tegurid • Äravool iseloomustab veerohkust • Äravoolu mõjutavad tegurid: • klimatoloogilised (sademed ja aurumine) • kliima muutumine • füüsikalis-geograafilisedtegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate, järved ja veehoidlad) • inimtegevus

  26. Äravool • Emajõe tippveetaseme pikaajaline muutumine Tartu hüdromeetriajaamas H. Haldre andmetöötlus

  27. Aasta keskmine äravoolukiht (norm) h mm EMHI

  28. Aasta keskmise äravoolumoodul (norm) q l/(sּkm2) EMHI EMHI

  29. Põhjavesi Stream corridor…10/98, A. Maastiku tõlge

  30. Põhjavee toiteala • Põhjavee toiteala (neeldumisala, infiltratsiooniala) on seal, kus vettkandvad kihid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb. • Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal või veekogu põhjas on allikas (läte). • Eestis on suurim Pärnu jõe läte Roosna-Allikul (vooluhulk 200–300 l/s)

  31. Eesti põhjaveekihid www.maves.ee

  32. Pinnase veejuhtivus • Pinnase veeläbilaskvust iseloomustab kiiruse dimensiooniga (tavaliselt meetrit ööpäevas) veejuhtivus e filtratsioonimoodulk:

  33. Veebilanss • Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. • Aurumise, sademete ja äravoolu vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera, mandri või valgla veebilanss • Veebilansi liikmeid avaldatakse veekihi paksusena (mm) või mahuühikutes (km3).

  34. Jõe valgla • Jõe valg[a]la on ala, millelt jõgi saab oma vee. Jaguneb: • maapealnevalgla • maa-alunevalgla • Need ei ühti • Geograafiatermin jõgikond on jõe valgla sünonüüm siis, kui jõgikonnas ei ole äravooluta alasid (nt kõrbi).

  35. Valgala veebilanss ET + Ev = Pv – Q ± ΔS • Q – äravool valgalalt • ET – evapotranspiratsioon • Ev – aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt • Pv– valgalale langenud sademed • ΔS – valgala veevaru muutus vaatlusaluses ajavahemikus. • (tähistus S rahvus-vaheliselt kasutatavast terminist storage)

  36. Maapealne ja maa-alune veelahe

  37. Vesikond • Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on valgalade majandamise põhiüksus vesikond, • s.o üht või mitut naabervalgala koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala. • Eesti jaguneb kolmeks valgalapõhiseks vesikonnaks • Lääne-Eesti, • Ida-Eesti • Koiva vesikond (millest suurem osa on Lätis) • kaheksaks alamvesikonnaks: • Viru, Peipsi, Võrtsjärve, Pärnu, Matsalu, Läänesaarte, Harju ja Pandivere põhjavee alamvesikond (mis hõlmab osa Harju, Viru ja Peipsi alamvesikonnast)

  38. Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad

  39. Tippvooluhulgad • Tippvooluhulgad esinevad Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. • Kevadised tipud on sügisestest enamasti suuremad (äravoolumoodul > 100 l/(sּkm2)) • Ka suvel võivad valingvihmad põhjustada lühiaegseid tippvooluhulki • Tippvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi.

  40. Miinimumvooluhulgad • Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. • Suvine madalvesi • Talvine madalvesi • Läbikülmumine • Jõgede kuivaks jäämine • Äravoolumiinimumi on raskem hinnata kui suurveetippu • miinimumvooluhulgaks loetakse madalveeperioodi 30-päeva-keskmist vooluhulka

  41. Rakendushüdroloogia • Hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamiseks ja kaitsmiseks vajalike hüdroloogiliste arvutustega. Rakendusalad: • veetransport; • üleujutuste ohjamine; • tammide, paisude, kanalite, sildade, sadamate jms rajamine; • vee-energia kasutamine; • kuivendus ja niisutus; • veevarustus; • sademe- ja heitvee ärajuhtimine; • veereostuskontroll; • veeökoloogia; • vesiviljelus.

More Related