180 likes | 607 Views
Fluor. Erik Zalutski HA 1.kursus. Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem keemiline element. Samuti see on bioelement, mille oluline tähtsus on hammaste tervisho i us. . Kes,mis,mida ?. Fluor oli eristatud 1886 a. - Anri Muassan Fluor kreeka keelest tähendab lõhkumine .
E N D
Fluor Erik Zalutski HA 1.kursus
Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem keemiline element. Samuti see on bioelement, mille oluline tähtsus on hammaste tervishoius.
Kes,mis,mida? • Fluor oli eristatud1886 a. - Anri Muassan • Fluor kreeka keelest tähendab lõhkumine. • Fluor ladinakeelest(flure)– “vool”, kunaCaF2endaomanduste järgialandab maagi sulamistemperatuurijasuurendab sulami voolavust • Vaatamata sellele, et fluor on väga mürgine,ta on vajalik inimesele. • Fluori ühenditest valmistatakse südame klappid ja kunstilikudveresoonid.
Missugune ja kus ta looduses on? • Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda luudes, hammastes, imetajate veres, taimedes ja loodusliku vee vormides. Tema looduslik vorm on kaltsiumfluoriid. CaF2 Oli kirjeldatud XV sajandil
Palju mul fluori on? • Fluori on 70 kg kaaluvas inimeses 2,0…..2,4g (põhiliselt asub ta hammastes ja meie luudes). Niisiis mul on umbes 2,3….2,7g, aga SUL? m (F)= m1 x 0,0314 ≈ ? (±0,2) m1 – sinukaal
Fluor?! Milleks? • Ta on vajalik hammaste arenguks, suurendab kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, on oluline vereloomes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus organilisteks hapeteks (kaitseb hambaemaili). deponeerumine=ladestuma
Milline on siisfluorivajadus? • Fluorisoovitatavööpäevane kogus peaks olema järgmine (mg): Lapsed (1…3a) 0,6-1,0 (4…10a) 1,0-2,5 Naised (11….50a) 1,5-3,5 (üle 50a) 1,5-3,0 (rasedus) 1,0-3,5 Mehed (11…..50a) 1,5-3,5 (üle 50a) 1,5-3,0 PS! Antud piirides sõlrub vajatav kogus kehakaalust, kehalisest aktiivsuset, füsioloogilisest seisundist.
Allikadjaimendumine • Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, taimed, juust, loomaliha, tee, must aroonia, roheline sibul, maks, pähklid.Toitsuudabkattaainult 10-20% organismifluorivajadusest.Fluor imendub maost ja peensoolest.Fluor väljutub uriiniga. PS! Fluori peamiseks allikaks inimorganismile on joogivesi
Fluorisisaldusjoogivees • Reagentide raske kättesaadavuse ja kalliduse tõttu joogivett Eestis enam ei fluoreerita. Optimaalseks peetakse joogivee fluorisisaldust 0,7-1,2 mg/l . Joogivee fluorisisaldusel on profülaktiline toime hambakaariesele kuni kontsentratsioonini 1,5 mg/l, kõrgematekorralarenebväljafluoroos.
Fluorisisaldusjoogivees Fluorisisaldusveevärgis (rohkem kui 1,5mg/l) on Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal, Viljandimaal, Järvamaal.
Defitsiit ja lisamanustamine • Fluori olulist defitsiiti normaalse segatoitluse puhul ei kujune. Defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad isutus, hammaste arengu häired, kaariese teke. Fluori adekvaatne manustamine võib olla raviva efektiga eeskätt järgmiste haiguste puhul: osteoporoos, hammaste ja igemete haigused.
Liigsus • Fluori päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on oletatavasti vahemikus 5…15mg. Fluori kahjuliku toime esmasümptomid on luude valulikkus, isutus, iiveldus, suukuivus. Kõrgem fluorisisaldus põhjustab raseduspatoloogiat, pahaloomulised kasvajad, impotentsust.Kaltsium on fluor-tingitud mürgistuste antidoot.
Hambakaaries • Hambakaarieseja –fluorooseesinemissagedus on seotudtarbitavajoogiveefluorisisaldusega. Kui fluori kontsentratsioon on vähem kui 0,7mg/l.
Fluoroos • Joogivee fluorisisaldusel on profülaktiline toime hambakaariesele kuni kontsentratsioonini 1,5 mg/l, liigsel saamisel avaldub tema toksiline toime ehk fluoroos.
Fluorisisaldushambapastas • Hambapastapakendilpeabolemaselgeltkirjas pastas sisalduvafluoriidikogus, tähistatuna ppm/F.
Kokkuvõtte ehk pea meeles, et… • Fluor on organismile vajalik element, mis mõjutab oluliselt hammaste tervist. • Optimaalsekspeetaksejoogiveefluorisisaldust 0,7-1,2 mg/l • Fluori liigsel saamisel avaldub tema toksiline toime ehk fluoroos. Defitsiitil aga hambakaaries. • Toitsuudabkatta maksimaalseltainult 10-20% organismifluorivajadusest (kala,liha,pähklid). Veel fluori saab veest. • Pesehambaidfluorisisaldavahambapastaga.
Kasutatudkirjandus • Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer 2006 • JoogiveefluorisisaldusEestis,selle tähtsus hambakaariese ja fluoroosi levimuses ning ennetuses. Ene Indermitte, Astrid Saava, Mare Saag, Silvia Russak 2005 • Lastehambaravijuhised. Mare Saag, Silvia Russak 2005 • www.wikipedia.org