Mida vajab õpetaja ja mida vajab laps? Õppevara koostamine praktikas .

1. Mida vajab õpetaja ja mida vajab laps? Õppevara koostamine praktikas. Meelika Maila MA (eripedagoogika)

2. Kui HEV-laps jääb õpikuta, on see eriti lubamatu. Kui õppekava toetavad õppevahendid on loomata või puuduvad võimalused nende hankimiseks, siis ei saa rääkida hariduse võrdsest kättesaadavusest erivajadustega laste sihtrühmale. (endine õiguskantsler Allar Jõks)

3. Pakutud lahendus: kasutada tavakooli õpikuid, andes noorematele klassidele mõeldud õpikud kasutada LÕK-i järgi õppivatele vanemate klasside lastele.

4. poolt vastu vaimsed võimed võivad olla täiesti võrreldavad; tavakooli õpikud on olemas; kriisiajal niigi puuduolevat raha ei kuluks uue õppevara väljatöötamisele ja kirjastamisele erivajadustega lapsi tuleb tavaõppega võrreldes õpetada mitte ainult vähemas mahus ja aeglasemas tempos, vaid ka teisiti

5. Hea õpik • Hea õpik vastab ainekavale, arvestab õpilaste võimeid, toetab õppekavas fikseeritud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist; • sisaldab eri raskusega ülesandeid, võimaldab õpet diferentseerida; • on õpilasele arusaadav ja pakub talle tunnetuslikku pinget; • sisaldab vajalikul määral illustratsioone, skeeme, tabeleid, sümboleid; • arvestab õpikuväliste õppevahendite kasutamise võimalustega; • võimaldab õppematerjali etapiviisilist omandamist; • sisaldab asjakohaselt lisatud küsimusi ja korraldusi; • aitab õppijal ülesannetes orienteeruda ja oma õppimist planeerida; • võimaldab õppijal oma õpitulemusi ise kontrollida.

6. Tavakooli õpik LÕKi järgi õppivale lapsele? Kui abiõppekava järgi õppivale 6. klassi lapsele anda ette tavakooli 3. klassi õpik, mis oma raskusastmelt talle enam-vähem sobib, ei ole see materjal tema jaoks motiveeriv. Näiteks võib neljanda klassi matemaatikaõpikust ülesanne nr 5 leheküljelt 12 sobida, aga ülesanne nr 3 järgmiselt leheküljelt sobiks ehk alles kahe aasta pärast.

7. Tõlkida õpikuid? Enamus vene keelest tõlgitud õpikuid on aegunud. Emakeele ja nn jutustavate ainete õppevara pole üldsegi võimalik tõlkida. Eestis on olemas inimesed, kes suudavad õpikuid koostada.

8. Õppevara koostamine Töö aeganõudev. Vajalik praktiku ja teoreetiku koostöö. Materjal vajab koolis katsetamist. SEEGA - ühe aastaga õpikut ei tee, seda on vaja mitu korda katsetada, täiendada, parandada ja seejärel minna jälle uuele ringile.

9. HEV-õppevara koostamise küsimused Õppevara keel peab arendama ja rikastama õpilaste keelekasutust. Töökäskude sõnastamisel tuleb olla äärmiselt täpne (korraldus ei tohi olla mitmeti mõistetav, samuti ei tohi esitada HEV lapsele liitkorraldusi). Tavaõpikute tekstid on HEV-laste jaoks väga rasked.

10. Teksti adapteerimine • See tähendab sisult raske info ärajätmist ja puuduva info lisamist. Lihtsustamine haarab nii teksti, lause kui ka sõnavara. • Sõnavara valikul tuleb arvestada sõnade pikkust, sõnade konkreetsust-abstraktsust ja üldistatust, sünonüümid peavad olema sagedasemad, hoiduda tuleb metafooridest. • Tekstide lihtsustamine ei tähenda lihtsalt teksti lühendamist. Tihti on lihtsustatud tekstile tarvis lisada just taustinfot, mis võib teksti muuta mahult oluliselt pikemaks.

11. Nõuded õppekirjandusele Õppekirjandus peab olema õpilastele jõukohane, õppematerjali maht peab vastama selle omandamiseks antud ajale ning materjali keerukus õpilaste arenguastmele. Oskuste kujundamiseks peaks olema piisavalt harjutusi ka nõrgemate õpilaste jaoks.

12. Tänan!