TERE! Uurimistöö juhtimise erialal: TXX0050 – alusõppe uurimistöö TMO3032 – juhtimise alused - uurimistöö

1. TERE!Uurimistöö juhtimise erialal:TXX0050 – alusõppe uurimistööTMO3032 – juhtimise alused - uurimistöö Marko Rillo 09.02.2005

2. Ajakava 09.02: uurimistöö algus 07.03: teemas ja probleemis kokku leppimine juhendajaga 09.03: uurimistöö kava presenteerimine – valitud teevad ettekanded 30.03: uurimistöö sissejuhatava (ja esimese) peatüki esitlemine kirjanduse analüüsi põhjal – valitud teevad ettekanded 20.04: uurimistöö praktilise peatüki (sh esmased tulemused) esitlemine – valitud teevad ettekanded 10.05: lõpliku uurimistöö kaitsmine

3. Täiendavalt ajakava nendele, kes soovivad sel aastal lõpetada – NB! kontakteeruge ka dekanaadiga! 02.05: lõputöö teema esitamine dekanaati (juhendaja allkirjaga esildis lõpetamisetappi üleviimise kohta) 14.05: akadeemilise õppetöö lõpp – eksamisessioon Lõpetajate puhul: • akadeemiliste võlgnevuste likvideerimine • kaitsmistaotluse dekanaati esitamine • bakalaureusetöö dekanaati esitamine 16.05: (BA 4a) 23.05: (BA 3a) 30.05-06.06: bakalaureusetööde kaitsmised (BA 4a) 06.06-15.06: bakalaureusetööde kaitsmised (BA 3a)

4. Millele meie põhilist tähelepanu osutame? • Õppejõududena võtame me oma juhendamisel prioriteediks need, kes soovivad juhtimisele spetsialiseeruda: • Valinud juhtimise spetsialiseerumise aineid • Kirjutades oma bakalaureuse- ja magistritöö ka juhtimise vallas • Valdavalt on tänase Eesti ärijuhid meie õppetooli kooliga –põhilise rõhu paneme neile, kelle puhul näeme potentsiaali saada Eesti juhtide järelkasvuks • Lisaks: academia on püüdnud ajast aega parimaid kasvandikke enda sekka meelitada – ca 1-2 on igal aastal sellised, kellele viskame “pilgu peale” 

5. Kuidas uuringut tegema hakata? • Individuaalne uuring: leida ise teema ja probleem, hakata seda lahendama, leides endale appi valdkonda hästi tundva juhendaja • Müüa potentsiaalsele juhendajale maha idee: et tunnete küll superhästi valdkonda ja olete ka väga hakkaja sellest kirjutama, aga ei suuda teemat piiritleda ja palute tema abi • Osalemine uurimisprojektis: osaleda juhendaja poolt välja pakutud probleemi lahendamises koos oma kolleegidega

6. Kvantitatiivsed uuringud: sisu ja tulemused on arvuliselt mõõdetavad Struktureeritud vaatlus Struktureeritud intervjuu Struktureeritud küsitlus Skaleeritud küsitlused Kvalitatiivsed uuringud: sisu ja tulemused on subjektiivselt hinnatavad Vestlus Struktureerimata või siis vähe struktureeritud intervjuu, küsitlus vms Kuidas juhtimisalaseid uuringuid jaotatakse? Katse  Küsitlus  Juhtumi uuring  Rühmadiskussioon  Ajalooline ülevaade Jankowitz (1991: 159).

7. Uuringute tüübid juhtimise alal • Alusuuringud (basic research) või täisteoreetiline uuring (pure research) – uuring, mis on olemasolevate teooriate arendamisele või ümber lükkamisele suunatud • Rakendusuuring (applied research) – uuring selgitamaks, mil viisil teatud teoreetilised lähtekohad või juhtimismudelid praktikasse rakenduvad • Tegevusuuring (action research) – uuring, mis pakub konkreetsetes probleemsituatsioonides konkreetseid lahendusi • Juhtumi uuring (case research) – uuring, mis analüüsib juhtimispraktikas esinenud probleemi ja püüab seda üldistades teha järeldusi, mis omaks teoreetilist väärtust

8. 1. Täisteoreetiline uuring või alusuuring • Juhtimisalaste alusõppe uurimistööde alal vähe esinev, on üksikuid bakalaureusetöid, magistritöid (M.Sc) ja valdav osa doktoritöid • Selle tulemused on: • Avastus – nt Hawthorne’i uuring – uuriti füüsiliste tingimuste mõju tööle ja leiti, et hoopis sotsiaalsed mõjurid omavad peamist rolli tootlikkuse kasvule • ‘Leiutis’ – kui luuakse uus teooria, leitakse uus meetod või viis, kuidas teatud probleemi lahendada: nt TQM (Walton), BPR (Hammer), 5th Discipline (Senge) • Refleksioon – kui olemasolev teooria on asetatud seniolematusse konteksti: nt analüüsides McGregori X&Y teooriat kultuurilises kontekstis tuli Ouchi välja Z teooriaga

9. 2. Rakendusuuring • Juhtimisalaste alusõppe uurimistööde alal mõnikord esinev, palju bakalaureusetöid ja magistritöid (MBA), üksikud doktoritööd • Näited: • Kuidas firma X rakendab teadmusjuhtimise põhimõtteid? • Tasakaalus tulemuskaardi sobivus Lääne-Viru Maavalitsuse juhtimisinstrumendiks • Protseduuranalüüsi läbiviimine Rautakesko Eesti AS-s. • Belbini grupirollide analüüs Eesti Televisiooni uudistetoimetuses. • Enamasti annab vastuse küsimusele “kas ja kuidas?” mingi teoreetiline kontseptsioon kuhugile sobib • Kui konkreetne näide omab ka laiemat teaduslikku huvi, siis on võimalik uurimuse tulemusi alati arendada

10. 3. Tegevusuuring • Juhtimisalaste alusõppe uurimistööde alal kõige sagedamini esinev, lisaks paljud bakalaureusetööd, mõned magistritööd (MBA), doktoritöid väga üksikud • Juhtimiskonsultandi lähenemine - püstitab enamasti lähtekoha, et kui midagi ei toimi, siis püüab seda kuidagi lahendada • Mõningatel juhtudel keskendub selle uuringu tüüp ka vaatlusele ja ei jõua konkreetsete tegevusteni – näiteks analüüsib olukorda • Näiteks: • Ettevõttes X eksisteerivate infoliikumise probleemide lahendamine. • …ministeeriumi vananenud strateegia uuendamine. • Juhtimisstiili oluliselt mõjutavad aspektid Eesti haiglates küsitlustulemuste põhjal

11. 4. Juhtumi uuring • Juhtimisalaste alusõppe uurimistööde alal aeg-ajalt esinev. Bakalaureuse-, magistri ja doktoritöödes kasutatakse seda ühe meetodina muu uurimuse rajamisel või tõestamisel, kuigi on mõningaid töid, mis keskenduvad sellele kui tervikule • Juhtimise vallas on enamasti strateegiliste (vale)otsuste analüüsimiseks • Näited: • Strateegilised valikud Xeroxis aastatel 1970-1990 • Hansapanga laienemisplaanide elluviimine • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühinemisjärgse struktuuri toimimine • NB! Selle lähenemise valikul on võimalik osaleda ka oma töö osaliste tulemuste abil ka kavandataval juhtimiskaasuste konkursil!

12. Püüdke leida selline teemavaldkond mis vastaks järgmistele tingimustele • Kas käsitleb organisatsioone ja juhtimist? • Kas teemat on võimalik siduda teooriaga? • Kas selle uurimine tekitab tudengis ja juhendajas tõelist vaimustust? • Kas seda teemat on võimalik siduda tudengi enda karjääriplaanidega? • Kas tudengil endal on eeldusi selle teemaga tegelemiseks? • Kas selle teema uurimiseks on piisavalt aega ja vahendeid ning kas on juurdepääs sellega seotud andmetele? • Kas selle teema all on võimalik konkreetselt piiritleda probleem ja eesmärgid? • Kas teadustöö tegijana on võimalik kasvõi midagi uut anda selle teema käsitlusse?

13. Järgnev protsess peale teemavaldkonna täpsustamist • Probleemi sõnastamine • Tuleb leida midagi sellist, mis tõeliselt uurimist väärib – lugege Kostel Gerndorfi poolt koostatud juhendmaterjali • Hüpoteesi sõnastamine - ei ole juhtimise alal tihti kohustuslik • Oluline on see alusuuringute puhul; juhul kui tõestuskäik on tähtis või on soov probleemis uuritav objekt täpsemalt piiritleda ja vältida tühja tööd (kuigi selle alternatiiviks on probleemi täpsem sõnastamine) • Eesmärgi sõnastamine • Kui panna miinusmärk probleemi ette, siis ongi see sisuliselt eesmärk • Uurimistöö kavandamine

14. 1. Kirjanduse analüüs 2. Andmete kogumine: Vaatlus Eksperiment Intervjuu või Ankeetküsitlus 3. Andmete analüüs: Statistilised andmeanalüüsid Subjektiivne tõlgendamine või Subjektiivne üldistamine 4. Uurimuse aruande koostamine ja esitlemine Alusõppe uurimistöös on soovitatav valida üks, maksimaalselt kaks (viimasel juhul oleks enamasti üks neist kirjanduse analüüs) konkreetset uurimismeetodit ja selle põhjal teha järeldusi Juhtimisalases uurimistöös kasutatavad meetodid – näide ja läbilõige protsessist

15. Mõned soovitused • Püüdke leida selline teema, millega tänaseks olete juba kokku puutunud ja millest omate selget nägemust • On ka neid, kes võtavad täiesti tundmatu teema väljakutse pärast, aga sellest võib tuleneda ka palju pettumusi • Leidke valdkond, mille puhul olete veendunud, et andmetele juurdepääs on lihtne ja tulemuste saavutamine realistlik • Püüdke koostada oma uurimistöö selliselt, et antud 20-30 lehekülge saavad osaks edaspidisest bakalaureusetööst • Kui keegi soovib sel aastal lõpetada ja ka uurimistöö teha, siis koostage ja kaitske bakalaureusetöö üks osa uurimistööna

16. Mõned soovitused • Keep It Stupid Simple • Marko isiklik kogemus: keeruliseks läheb asi väga lihtsalt!!! • Ideaalis püüdke kombineerida oma töös teooriat ja praktikat ja leida nende kahe sümbioos • Pidage silmas, et äriühingud ei anna just meeleldi infot oma tegevuse kohta suvalisele küsijale. Ka nendel juhtudel, kui on usaldus küsija suhtes, siis uurimistöö tulemused on ju enamasti avalikud, mis jällegi on tundlik aspekt

17. Mõned soovitused • Tihti öeldakse küll, et: kasutad ühte allikat, siis on see idee vargus; kasutad kümmet – see on teadustöö. • Tegelikkuses pole uurimistöö kirjutamisel vahet allikate hulgal. Aga kõik see, mis on kusagilt võetud teise ideena, siis PEAB see olema viidatud. • Soovitus: kohe kui hakkate kirjandusega tööd tegema, hakake eraldi tsitaate kuhugi välja kirjutama koos nõuetekohase viitega! Hiljem on tihti muidu probleem: “No kus <piiks> ma seda lugesingi!?” • Viidete fabritseerimine: • Mõni tudeng proovib oma väiteid muuta ‘usaldusväärsemaks’, mõeldes välja mõne levinud autori ja pealkirja nt: John Smith: “Human Resource Management”, pp 218-221. • Tegelikkuses leiavad “uudsed” autorid juhendajate ja oponentide erakordset tähelepanu.

18. Õppejõud – juhendajad ja teemadorganisatsiooni ja juhtimise õppetoolis • prof Jaak Leimann ja prof Milvi Tepp – ei juhenda reeglina alusõppe uurimistöid • dots Kostel Gerndorf – äriühingute valitsemine, protsesside juhtimine, protseduuranalüüs • dots Svetlana Kannike – üldjuhtimine, põhirõhk venekeelsetel õppuritel • Alar Kolk – strateegiline juhtimine, üldjuhtimine (lepinguline õppejõud) • Ergo Metsla – organisatsioonide elutsükkel • Rando Rannus – teadmusjuhtimine (lepinguline õppejõud) • Marko Rillo – tasakaalus tulemuskaart, strateegiline juhtimine • Mait Rungi – IT juhtimine, strateegiline juhtimine • dots Vello Rääk – juhtimise konsulteerimine (lepinguline õppejõud) • dots Jaak Tamberg – personali, inimressursside juhtimine • Ivo Vaks – äriühingute valitsemine • Egert Valmra – juhtimise ‘pehme pool’ (personal, motiveerimine, organisatsioonikultuur), muudatuste juhtimine, organisatsioonide diagnostika

19. Juhendajate kontaktandmed dots Kostel Gerndorf – kostel[]tv.ttu.ee dots Svetlana Kannike – svet[]tv.ttu.ee Alar Kolk – alar.kolk[]eas.ee Ergo Metsla – ergo[]bermet.ee Rando Rannus – rando.rannus[]ee.pwc.com Marko Rillo – marko[]rillo.ee Mait Rungi – mait.rungi[]ttu.ee dots Vello Rääk – velloraak[]hot.ee dots Jaak Tamberg – jata[]tv.ttu.ee Ivo Vaks – ivo[]merx.ee Egert Valmra – egert.valmra[]eas.ee

20. Soovitatav kirjandus August Aarma ja Eedo Kalle (2003): “Teadustöö alused.” TTÜ Kirjastus. Pervez Ghauri ja Kjell Grønhaug (2004): “Äriuuringute meetodid. Praktilisi näpunäiteid.” Külim. Mark Saunders, Philip Lewis and Adrian Thornhill (2003): “Research Methods for Business Students.” FT Prentice Hill Mark Easterby-Smith, Richard Thorpe and Andy Lowe (2002): “Management Research. An Introduction.” 2nd ed. Sage Publications.