200 likes | 1.02k Views
Teadusliku uurimistöö alused Organisatsioonikäitumine. 4. Uurimisprobleem, hüpoteesid, muutujad ja skaalad 2013 sügissemester. UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS. Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht
E N D
Teadusliku uurimistöö alusedOrganisatsioonikäitumine 4. Uurimisprobleem, hüpoteesid, muutujad ja skaalad2013 sügissemester
UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad
UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE • Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest • Allikad: elupraktika, teaduse arenguloogika, kirjandusallikad • Probleemi/küsimuse testimine: eksperdid, kirjandus, analoogilised uuringud, andmebaasid
HÜPOTEES • Hüpotees: uurija vastus esitatud küsimusele. Naiivsed ja teaduslikud hüpoteesid • Hüpoteeside allikad: teooria, teised uuringud, vaatlus/kogemus, loogiline arutluskäik • Nõuded hüpoteesile:väitena formuleeritavus, operatsionaliseeritavus • Hüpoteesita uuringud
MUUTUJAD • Hüpoteesi operatsionaliseerimine: sõltuvad ja sõltumatud muutujad • Näited muutujatest: sugu, vanus, haridus, elukoht, rahvus, sissetulek, hoiakud, eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik
SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus • Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad • Järjestus-, intervall-, ja suhteskaala • Levinumad skaalatüübid
Louis Thurstone skaala (1928) • Lihtne ordinaalskaala • Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument • Elust lähtuv skaala konstrueerimine • Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes
Thurstone skaala näide • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega • Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta • Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule • Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu • Kirik on ahne ja eelarvamuslik • Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit
Louis Guttman’i, Emory Bogardus’e skaalad • Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks. • Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist. Näide: palju nõus aastas annetama? • Guttmani rakendus: Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala. Kaugele lubatakse teistsuguseid? Näited.
Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala näide • Kas Te olete nõus, et mustanahaline/lised inimene/inimesed: • Külastavad teie riiki • Elavad teiega samas riigis • On teie riigi kodanikud • Töötavad teiega samas firmas • On teie naabrid • Osalevad teiega samas huvialaringis • Abielluvad teie perekonnaliikmega
Rensis Likerti peegelskaala (1932) • Lihtsaim ja levinuim • Viiepalliline Likert • Neljapalliline Likert • Kolmepalliline Likert • Peegelskaala tugevad ja nõrgad kohad
Likerti peegelskaala näide Kas Teile meeldib kirikus käia? • Väga meeldib • Meeldib • Raske öelda • Ei meeldi • Üldse ei meeldi
Charles Osgoodi semantiline diferentsiaal (1957) • Idee: kirjeldada multidimensionaalset maailmanägemist • Vastandlike hinnangute paarid • Esmane reaktsioon! • Interpreteerimisprobleemid
Semantiline diferentsiaal: näide Suur 1 2 3 4 5 väike Ilus 1 2 3 4 5 inetu Sinine 1 2 3 4 5 punane Sile 1 2 3 4 5 karvane Uus 1 2 3 4 5 vana Magus 1 2 3 4 5 hapu Märg 1 2 3 4 5 kuiv Tühi 1 2 3 4 5 täis
Seminar: esinemine ja arutelu • Magistritöö kavandi eesmärk: praktiline kogemus uuringu kavandamiseks ja ülesehituseks • Kogemus ettekandmiseks + kaitsmiseks • Kavand sisaldab samu uurimistöö elemente, mida loengutes käsitleme: uurimisprobleem (miks?), uurimisküsimused, hüpotees(id), meetod, valim, oodatavad tulemused • Seminari korraldus: suuline ettekanne ca 7 min + arutelu ja tagasiside.
Arvestuseks: magistritöö kavand kirjalikult • Kavandi maht ca 2-3 lk • Ülesehitus: • Töö nimetus • Probleemipüstitus, uurimisküsimus(ed) ja nende põhjendus • Hüpoteesid, uurimismeetodid, valim • Oodatavad tulemused ja nende kasutusvõimalused • Andmebaasidest leitud 3-4 teemakohast kirjandusallikat (koos osundusega andmebaasile) • Seminariks: uurimisprobleem (miks?), uurimisküsimused, hüpotees(id), meetod, valim, oodatavad tulemused. Kirjalikku kavandit seminariks vaja esitada ei ole! • PP slaidid teretulnud!