Alternatiivtegevused versus alkohol

1. Alternatiivtegevused versus alkohol Toomas PonkinEesti Noorsootöö Keskus

2. Noorsootöö • Noorsootöö kui noortepoliitika põhimõtteid ja väärtushinnanguid kujundav valdkond on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd (Noorsootöö strateegia 2006-2013).

3. Peamised noorte vaba aja sisustamisvõimalused • Avatud Noortekeskused • Teavitamis- ja nõustamiskeskused • Huvialakoolid • Noortelaagrid • Noorteühendused • Lisaks: - õpilasmalevate projekt, - Alaealiste komisjonide projektikonkurss jpm

4. Avatud noortekeskus • Lähtub avatud noorsootöö põhimõttest • Toetab noore omaalgatust, koostöös noortega loob võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. • Erinevad võimalused: saab turvalises õhkkonnas suhelda sõpradega, osaleda ja korraldada üritusi ja projekte, saab mängida piljardit, aerohokkit, lauatennist, lauamänge, musitseerida jne. • Eestis on hetkel kokku ligikaudu 150 Avatud Noortekeskust

6. Teavitamis- ja nõustamiskeskused • Keskuste ülesanne on tagada noorele mitmekülgne info ja nõustamine • Olulisemad institutsioonid noorte info ja nõustamise vallas on maakondlikud (18) ja kohalikud teavitamis- ja nõustamiskeskused • Maakondlike keskusi toetatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu alates 1999. aastast

8. Huvikoolid (1) • Süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal • Koolitusloaga huvikoole on Eestis ligikaudu 300 (160 munitsipaal-ja 140 erahuvikooli)

9. Huvikoolid (2) • 82% peredest, kus on lapsi vanuses 4.-19 on mõni, kes osaleb täiskasvanute juhendamisel mõnes huviringi töös. • 18% on selliseid, kelle peres on küll sobivas vanuses lapsi, kuid kellest ükski ei osale huviringide töös • Kõige enam on huviringides osalejaid peredes, kus on 10-14 aastaseid lapsi (91%). • Ülekaalukalt on enim levinud spordiga tegelemine – 53% sihtgrupist. Uuring: “Vanemate suhtumine laste ja noorte huviharidusse”, Haridus- ja Teadusministeerium 2006

10. Huvikoolid (3) • Huvihariduse saamist takistava tegurina tõid perekonnad välja rahaliste võimlaste puudumise (34%) ja ajapuuduse (25%) • Peres huviharidusele kulutatav summa jääb 50% sihtgrupist 300 krooni piiresse Uuring: “Vanemate suhtumine laste ja noorte huviharidusse”,Haridus- ja Teadusministeerium 2006.

12. Noortelaagrid • Tagada noortele võimalus ja toetus organiseeritud arendavaks ja sisukaks puhkuseks • 2006.a sõlmiti lepinguid 106 projektlaagri korraldajaga • Tegevusloaga laagreid oli kokku 26 • Kokku toetati 34 000 last

14. Noorteühendused • Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 48 Eestis tegutsevat noorteühendust. • ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. • ENL kuulub 48 erinevat noorteühendust: AIESEC, Eesti Õpilasesinduste Liit, ELO, Eesti Gaidide Liit, Eesti Skautide Ühing jpt

16. Koondprojekt “Õpilasmalevad” • Eesmärk on pakkuda noortele aktiivset vaba aja veetmisvõimalust suvel ning anda esmaseid teadmisi töökasvatusest • 2006. aastal laekus “Õpilasmalevad” koondprojekti 52 taotlust • “Õpilasmalevad 2006” koondprojektis osales 6000 last

17. Alaealiste komisjonide kaudu rahastatud projektid • Iga aasta toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt alaealiste komisjonide kriminaalpreventatiivseid projekte maakondades • 2006. aastal toetati kokku 138 projekti, neist 63 olid suunatud sotsiaalsete oskuste kujundamisele, 55 olid tüüpilised vaba aja sisustamisprojektid ja 20 neist sisaldasid töö tegemise õpetuse elemente • Toetatud projektides osaleb iga aasta ligikaudu 3000-4000 noort, s.h ka probleemnoored (noored, kelle juhtumit on arutatud alaealiste komisjonis)

18. Tänan kuulamast! Eesti Noorsootöö Keskus www.entk.ee