Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou A.Tserveni-Goussi S. Ramantanis Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 4: Looma heaolu lülitamine farmikindlustuse skeemi Õppetund 1: Looma heaolu lülitamine farmikindlustuse skeemi I

Looma heaolu lülitamine farmikindlustuse skeemi • Sissejuhatus • Definitsioonid • Volitus ja tunnistamine • Tootja väljund • Turustaja väljund • Tarbija väljund • Loomsete toodete märgistamine • Hiljutised arengud • Seadusandlik seis • Kirjandus Täiendav materjal WP3T4L1.pdf WP3T4L1ADD.pdf

1. Sissejuhatus Farmikindlustuse skeemid võeti kasutusele 1980ndatel aastatel, et suurendada tarbija usaldust loomsete saaduste vastu. Nende skeemide arengut kiirendas suurenenud tähelepanu loomade heaolule. Üldised farmikindlustuse skeemid loovad raamistiku farmi heaks majandamiseks ning aitavad kaasa kõrgetele standarditele loomakasvatuses. Skeemid sisaldavad vajalikke meetmeid, et tagada looma heaoluks vajalike seadusandlike nõuete ja valitsuse suuniste täitmine.

2.Definitsioonid Üldiselt on kolm skeemi, mis abistavad farmerit tootmises ning kvaliteedi kontrollil: GFP Code, ISO ja HACCP. Nende üldine eesmärk on rakendada tunnustatud standardite süsteemi ja kontrolli toiduahela algetappidel, st tootmisest lihakombinaadini. Meid huvitab eelkõige, kuidas need skeemid keskenduvad toiduahelas loomade heaoluleja viisile, kuidas nende standardite järgimist kontrollitakse usaldatavate kontrollreididega.

2.Definitsioonid Farmikindlustuse skeemid on vabatahtlikud skeemid,mis sätestavad tootmisstandardid toiduohutusele, keskkonnakaitsele, looma heaolule jt iseloomulikele nõudmistele, mis on tähtsad tarbijale. Skeemid on kavandatud kinnitama tarbijatele, et talunikud ja kasvatajad toodavad toiduaineid kõigi seaduslike ja heas põllumajanduse praktikas rakendatud standardite järgi. Skeemid hõlmavad regulaarset, erapooletut tootjate kontrolli, et olla kindel nõuete täitmises.

2.Definitsioonid Loomade heaolu seisukohalt lähtudes on farmikindlustuse skeemide kaks põhilist kategooriat. Tööstussuunalised skeemid, kuhu loomade heaolu on lülitatud kaastähenduses, mitte eelisnõudena. Skeemid, kus farmilooma heaolu kõrge standard on põhiline ja loomulik osa.

2.Definitsioonid • Põhimõtteliselt tuleb eeldada, et kõik farmikindlustuse skeemid hõlmavad looma heaolu standardid igas tootmisfaasis, kus loom on elus, võttes aluseks viis “vabadusastet” : • vaba näljast ja janust, • vaba ebamugavusest, • vaba valust, vigastustest, haigustest, • vabadus käituda normaalselt, • vaba hirmust ja distressist. Standardid nõuavad samuti, et talunikud arvestaksid ümbrust ning vastavalt rahvuslikele seadustikele jälgiksid parima praktika nõudeid pinnasele, veele ja õhule.

2.Definitsioonid Heaolu kõrge taseme võtmetegurid, mida rakendatakse farmikindlustuse skeemides(Winter, Fry & Carruthers, 1997) • Kitsenduste tase või võimalus liikumiseks • Paigutustihedus või kasutatav ruum • Juurdepääs sobivatele varjualustele • Varustatus allapanuga • Loomarühma väike suurus • Keskkonnaga kohandunud tõugude kasutamine • Sobiv sööt; palju kiudu, vähem energiat/proteiini • Küllaldaselt sööta kõigil tootmisetappidel • Saagi- ja kasvustimulaatorite mittekasutamine • Selliste manipulatsioonide nagu saba amputatsioon vältimine • Elektriliste piirajate ja toore käitumise vältimine • Embrüosiirdamise ja teiste kirurgiliste tehnikate vältimine • Geneetiliselt muundatud tõugude ja ainete (nagu toodangut stimuleerivad hormoonid) vältimine • Oskuslik loomakasvatus

2. Definitsioonid Teadusel põhinev looma heaolu hindamine. On vajalik formuleerida üldised loomade heaolu indeksid, mis võimaldavad moodustada heaolu olukorra pingerea. See võimaldab kehtestada hindajatele heaolu tingimuste astmestiku farmide võrdlemiseks ja luua tagasiside skeemide koostajate ja tootjate vahel. Enamus farmide hindamise teaduslikest uuringutest koordineeritakse EL programmiga “Heaolu kvaliteet”(‘Welfare Quality’).

2.Definitsioonid • Farmikindlustuse skeemid peaksid • Olema selged, loogilised, arusaadavad, järjekindlad ja vabalt kättesaadavad. • Olema esmajoones suunatud loomadele, mitte rahva tunnetusele. • Põhinema loomade tervise skeemidel, mis on läbi arutatud taluniku ja loomaarsti vahel. • Põhinema loomakasvatuse parimatel printsiipidel. • Sisaldama kehtivaid rahvuslikke seadusi ja standardeid. • Olema paindlikud, võimaldama talunikul ja loomaarstil kohandada neid reaalsele farmi olukorrale vastavaks. • Olema registreeritud ja heaks kiidetud ametlike võimuorganite poolt. • Toetuma teadusasutuste konsultatsioonidele. • Hüvitama talunike vastutulelikkust.

2.Definitsioonid Farmikindlustuse skeemide standardid peaksid jääma dünaamiliseks ja vastuvõtlikuks muudatustele.

2.Definitsioonid • Farmikindlustuse skeemid ei tohiks • Põhineda eelarvamustel – moel, fantaasial, teatud rühmade huvidel. • Toetuda loomakasvatuse üldmõistetele (“meie loomad on õnnelikumad, meie toit ohutum"). • Olla jäigad. • “Uuesti ratast leiutama.” • Olla vastuolus seadustega (“me ei kasuta hormoone"). • Olla kriitilised heakskiidetud, tegevusloaga produktide suhtes. • Oletama, et talunik teeb seda mitte millegi eest.

3.Akrediteerimine ja sertifitseerimine Kõik usaldusväärsed farmikindlustuse skeemid vajavad toetumist akrediteerimisele ja sertifitseerimisele. Sertifitseerimine on ülemaailmne tegevusharu ja vastavad organid on enamuses arenenud maades. • Farmikindlustuse puhul on olulised kaks Euroopa standardit : • EN 45011 – Toote Sertifitseerimise Standard • EN 45004 – Inspekteerimise Standard

4.Tootja väljund Farmikindlustuse skeemid eksisteerivad toodangu usaldatavuse ja terviklikkuse tagamiseks.Nad annavad talunikele võimaluse näidata, et nad täidavadtootmisel standardite nõudeid. Skeemid rõhutavad toidu ohutust ja jälgitavust,ravi nõudeid, sööda koostise säilitamise nõudeid, keskkonnakaitse nõudeid (FAWC, 2005).

4.Tootja väljund Kindlustuse struktuurid toovad talunikele kasu, võimendades tootmisprotsessi usalduslikkust, suurendades ostja kindlust, säilitades ja suurendades farmitoodete turustamise usaldusväärsust. Hiljutise uuringu põhjal talunikud kaldusid uskuma, et farmikindlustuse tulemuseks oli “väline mõju”, st väike reaalne kulu või kasu ja minimaalne mõju looma heaolule.

4.Tootja väljund Farmikindlustuse skeemide kasud on märgatavad. Otsene kompensatsioon võib soodustada looma heaolu standardite aktsepteeritavust tootjate poolt. Tootjate positiivne suhtumine võib viia kiiremale looma heaolu standardite vastuvõtmisele.

5.Turustaja väljund Farmi kindlustus ja jälgitavus on olulised nii toidu töötleja kui turustaja tasemel. Nad näevad kehtivaid kohustusi ja veenduvad, et kvaliteedi standardid, mida nad seostavad vastava produktiga, on nõutavad ja ettenäidatavad. Vastavalt Toidu Ohutuse Aktile 1990 (Food Safety Act 1990), turustajad algatasid nõuete jada nende poolt turustatavate toiduainete erinevate omaduste kohta.

6.Tarbija väljund Farmikindlustust soovib järjest suurenev tarbijate arv, kes pööravad erilist tähelepanu toidu hankele. Tarbija mure loomade kohtlemise üle on suurenenud, kuna rohkem inimesi saavad teadlikuks suurtootmisest.Inimeste pahameele tulemuseks on seadusandlus, millega keelati mõned loomadele halvimad pidamissüsteemid. Uus stiimul farmikindlustuse skeemidele olid sellised ohtlikud haigused nagu hullulehmatõbi (BSE) ja linnugripp (viirus H5N1).

6.Tarbija väljund Farmikindlustuse skeemid annavad tarbijale garantii, et talunikud toodavad toiduaineid vastavalt kõigi kehtivate standardite ja parima põllumajanduspraktika nõuetele. Toidu ohutuse ja looma tervise ning heaolu lülitamine süsteemi ja nende süstemaatiline monitooring farmide auditeerimise kaudu parandab läbipaistvust ning annab tarbijale suurema usaldatavuse, seega võimaldab tarbijal paremini rahuldada oma eelistusi ostmiselvaliku tegemisel.

6.Tarbija väljund “Farmist lauale” (from farm to fork) tehnilise protsessi ja majandusliku toimekuse järelm väldib otsese infovahetuse kodutarbija ja tootja vahel. Eksisteerib selge vajadus informatsiooni ja garantii vahendamise raamistiku järele, mille poole tarbijad püüdlevad. Kindlustuse ülesanne on hoolitseda sellise informatsiooni eest ja seega võimaldada tarbijatel paremini rahuldada oma spetsiifilisi eelistusi ostmisel.

7.Loomsete produktide markeerimine Hiljutised toidu ohutuse väljundid on koondanud tähelepanu jälgitavusele toiduahelas ja toidu hügieenile. Lähemal ajal ilmuv seadusandlus nõuab täpset järgimist. Laiahaardeline toidu markeerimine mitte ainult ei aita turustajatel korraldada kriitiliste kontrollpunktide jälgimist, produktide tagasivõtmist ja jälgitavust, vaid võimaldab kontrollida ka paljude teiste vajalike nõuete täitmist.

7.Loomsete produktide markeerimine Markeerimine on tõenäoliselt viimane kaubanduslik võte, mis esitab spetsiifilisi nõudmisi produkti tootjale kooskõlas looma heaolu tunnustatud nõuetega. Hiljutised sotsioloogilised uuringud on näidanud, et tänapäeval laieneb EL tarbija huvi toiduainete tootmise meetodite osas eksisteerivate obligatoorsete kriteeriumide kõrval ka looma heaolule. Hiljutised EL sotsioloogilised uuringud tõid esile, et tootmismeetodite puudumine markeeringutel ei võimaldanud tarbijatel valida loomasõbralikumaid produkte.

8.Hiljutised arengud Tuleviku Talumajanduse ja Toidu Poliitika Komisjoni (Policy Commission on the Future of Farming and Food, nn Curry Commission) ettekanne 2002. aastast rõhutas farmikindlustuse skeemide teabevahetuse väärtust tarbijaga. EL ühise põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy - CAP) vahekokkuvõte ja EL liikmesriikide kokkulepe (juuni 2003) võimaldavad kasutada spetsiaalseid skeeme, et edendada looma heaolu tunnustamist ja rahastamist maaelu arenguprogrammide (CAP Rural Development Programmes) kaudu. Lisaks sellele soodustab teiste farmitoetuste rakendamine seoses looma heaolu seadusandlusega heaolu standardi elluviimist.

9.Seadusandlik seis Toiduseaduse põhiprintsiibid vaadati üle 2002.a (protseduurid seoses toidu ohutusega, loomade söötmine jne). Kontroll ja monitooring toimub kogu toiduahela osas (“laudast lauale”). Seadusandlust, mis reguleerib üldprintsiipe ja kooskõlastatud kontrolli, toetab Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority), so Euroopa agentuur, mis hoolitseb toiduga seotud kontrolli ja hindamise teaduslike soovituste eest. Council Directive 98/58/EC of 20 July 1998 concerning the protection of animals kept for farming purposes [Official Journal L 221, 8 August 1998]. Regulation (EC) No 178/2002 of the European Parliament and of the Council of 28 January 2002 laying down the general principles and requirements of food law, establishing the European Food Safety Authority and laying down procedures in matters of food safety

10.Soovitatav kirjandus • Philip Lymbery, 2002. ‘Farm Assurance Schemes & Animal Welfare-Can We Trust Them?’. Compassion in World Farming Trust, ISBN 1 900156 22 9. • Winter, M., Fry, C., & Carruthers, P., 1997. ‘Farm Animal Welfare and the Common Agricultural Policy in Europe.’ CIWF Trust (Petersfield) & WSPA (London). • Henson, S., Harper, G., 2002.‘Consumer Concerns About Animal Welfare And The Impact On Food Choice’. EU-FAIR-CT36-3678, Centre for Food Economics Research-Department of Agricultural and Food Economics, The University of Reading. • FAWC, 2005. ‘Report on the Welfare Implications of Farm Assurance Schemes’. FAWC, 1A Page Street, London, SWIP 4PQ. • http://www.ciwf.org.uk/littleredtractor/Farm_Assurance_Schemes.htm • http://europa.eu.int/comm/food/animal/index_en.htm • http://www.fawc.org.uk/pdf/fas-report05.pdf • http://www.defra.gov.uk • http://www.noah.co.uk/pressrel/1999/991014a.html • http://www.ciwf.org.uk/campaigns/other_campaigns/farm_assurance.html • CIWF has been campaigning against certain labelling and assurance schemes for the last decade aswe feel that many schemes are misleading the public as far as animal welfare is concerned. • http://www.kt.iger.bbsrc.ac.uk/FACT%20sheet%20PDF%20files/kt63.pdf

Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus