300 likes | 637 Views
Haridusasutuse juhi kompetentsusmudel. Anu Virovere, MSc. Muutunud maailm. Maailm on muutunud. 21. sajand erineb oluliselt eelmistest sajanditest. Kõik organisatsioonid ja inimesed, kes töötavad 21. sajandil peavad muutma oma suhtumisi ja tegevusi. Muutust põjustavad järgmised 5 tõsiasja.
E N D
Haridusasutuse juhi kompetentsusmudel Anu Virovere, MSc
Muutunud maailm Maailm on muutunud. 21. sajand erineb oluliselt eelmistest sajanditest. Kõik organisatsioonid ja inimesed, kes töötavad 21. sajandil peavad muutma oma suhtumisi ja tegevusi. Muutust põjustavad järgmised 5 tõsiasja. Anu Virovere 2009
Need 5 tõsiasja on: 1. Kahanev sündimus arenenud maailmas. 2. Nihked sissetulekute tarbimiseks mõeldud osa jaotuses. 3. Tulemuste defineerimine. 4. Globaalne konkurentsivõime. 5. Suurenev vastuolu majandusliku globaliseerumise ja poliitilise killustumise vahel. Anu Virovere 2009
Vaimse töö paradoks • Vaimset tööd ei saa mõõta. • Vaimne töö peab olema vabatahtlik.
Väljakutsed inimesele • Uus maailm esitab igale inimesele uusi väljakutseid – • Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega • Olla paindlik • Tulla toime vastuoludega • Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas Anu Virovere 2009
Tulevikukool • Tulevikukool tähendab innovatiivset lähenemist koolile. • Võtmeküsimus on – mida muuta põhimõtteliselt ja mida jätta endiseks, et tulemuseks oleks uus kvaliteet.
Kompetentsus - ingl.k.Competence – • suutlikkus täita teatud tööülesandeid, talent, mis kuulub töötajale Kompetents - ingl.k.Competency • väljendab organisatsioonilisi ja funktsionaalseid nõudeid töötajatele Võib defineerida ka nii – “kompetentsid on jälgitavad või mõõdetavad teadmised, oskused ja võimed.” Anu Virovere 2009
Kompetentside liigitamise võimalused • Professionaalsed • Juhtimiskompetentsid • Lävikompetentsid (minimaalsed töö ära tegemiseks vajalikud oskused) • Eristavad kompetentsid • Baaskompetentsid • Tuumkompetentsid Anu Virovere 2009
Jätkub... • Valdkonnaspetsiifilised versus üldised kompetentsid • Lähtekompetentsid versus lisakompetentsid • Kiiresti õpitavad versus aeglaselt õpitavad Anu Virovere 2009
Kompetentsid võimaldavad eristada töö soorituse erinevaid tasemeid: • EESKUJULIK • RAHULDAV • MITTERAHULDAV Kompetents on seotud töösoorituse kahe peamise funktsiooniga: • tulemuslikkuse nõuded e. standardid • käitumise kirjeldused Anu Virovere 2009
Juht ja liider Juhil on alluvad Liidril on vabatahtlikud järgijad (follower)
Juhi-liidri kompetentsid SOTSIAALNE KOMPETENTS ERIALANE KOMPETENTS LIIDRI-KOMPETENTS INTELLIGENTLEADERSHIPANDLEADERSHIPCOMPETENCIES. Developingaleadershipframeworkforintelligentorganizations. PenttiSydänmaanlakka TÕHUSUSE KOMPETENTS VAIMNE JA FÜÜSILINE HEAOLU ENESEKINDLUS ISIKSUSE- OMADUSED ENERGIA JA ANDED VÄÄRTUSED JA PÕHIMÕTTED ISIKLIK VISIOON JA EESMÄRGID
SOTSIAALNE KOMPETENTS Kehtestamine Empaatia Sidemete loomine Suhtlemine Soov anda Avatus VAIMNE JA FÜÜSILINE HEAOLU Füüsiline heaolu Psüühiline heaolu Sotsiaalne heaolu Vaimne heaolu Stressi juhtimine Tagasihoidlikkus LIIDRIKOMPETENTS Visionäärlus Saavutusvajadus Võimustamine Meeskonna juhtimine Õpetamine Muutuste juhtimine TÕHUSUSE KOMPETENTS Maailma tajumise viis Analüütiline mõtlemine Otsustamisvõime Jõulisus Aja juhtimine Uuendusmeelsus
Põhikompetentsid • Põhikompetentsid on organisatsioonile iseenda defineerimise aluseks ja kujutavad endast unikaalset oskusteabe hulka, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega (Roos 1997, Green 1999)
Ühiselt jagatav visioon, eestvedamine ja tahe innoveerida • Pingutama sundiv strateegiline kava • Tippjuhtkonna pühendumine.
Sobiv struktuur • Kooli disain, mis võimaldab loovust, õppimist ja vastasmõju • Võimalikud variandid?
Võtmeisikud • Edendajad • Patroonid • “Uksehoidjad” • Innovatsiooni soodustavad rollid
Efektiivne meeskonnatöö • Investeerimine meeskondade loomisesse • Õpetaja-õpilane • Õpilased-õpilased • Õpetajad-juhtkond • Juhtkond-õpilased
Jätkuv individuaalne areng • Koolitus • Väljaõpe • Uued kompetentsid
Põhjalik kommunikatsioon • Koolist välja • Koolide vahel • Koolisiseselt • Üles-alla • Horisontaalselt
Osalemine innovatsioonis • Osalemine täiustamistegevuses • Teistelt õppimine • Teistest erinemine • Teadusega kaasas käimine
Organisatsiooniväline fookus • Orienteerumine ühiskonnale • Võrgustikud
Loovkliima • Positiivne lähenemine loovideedele • Võimalus eksida • Võimalus katsetada
Õppiv organisatsioon • Kõrge osalus • Proaktiivsus • Probleemide lahendamine • Kommunikatsioon • Kogemuste vahetamine • Teadmiste salvestamine ja jagamine
Tulemuslikkus • Järgides innovatiivse organisatsiooni loomise põhimõtteid, on võimalik jõuda tulemusteni, mida oleme endale püstitanud. • Ainult innovatiivsed organisatsioonid on jätkusuutlikud.
Lõpetuseks • Mis on tulemus? • Eluga toimetulev, elukestvalt õppiv, innovaatiline, õnnelik inimene • Milleks kool? • Kool loob keskkonna selle võimaldamiseks, seda teevad juhid ja õpetajad, kellele saaks vabatahtlikult järgneda