1 / 47

Haridusasutuse juhtimise alused Seadusandlus

Haridusasutuse juhtimise alused Seadusandlus. MA R uth Elias Ruth.Elias@ eesti.ee. E rinevatest õigusaktidest tulenevate nõuete eiramine on probleemiks enamuses haridusasutustes. Seda tingib ülevaate puudumine kehtivatest õigusaktidest, Ministeeriumis koostatud analüüsid on puudulikud,

kami
Download Presentation

Haridusasutuse juhtimise alused Seadusandlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Haridusasutuse juhtimise alusedSeadusandlus • MA Ruth Elias • Ruth.Elias@eesti.ee

  2. Erinevatest õigusaktidest tulenevate nõuete eiramine on probleemiks enamuses haridusasutustes. • Seda tingib ülevaate puudumine kehtivatest õigusaktidest, • Ministeeriumis koostatud analüüsid on puudulikud, • Õigusaktide täitmine on võimatu vastuolude tõttu erinevates õigusaktides, • Midagi ei juhtu kui …

  3. Põhiseadus • Haridusseadus • KLS PGS KÕAS EKS ÜKS • Määrused • VV HTM SM PM KOVV KOV

  4. Põhiseadus § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. • Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. • Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. • Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. • Hariduse andmine on riigi järelevalve all.

  5. ESTI VABARIIGI HARIDUSSEADUS • Vastu võetud 23.03.1992. a seadusega (RT 1992, 12, 192), jõustunud 30.03.1992. a • 47 muudatust (25.09.2009 seis)

  6. VV õppekava, õp.alampalk ... • HTM tööaeg, puhkus, vaheajad, hindamine ... • PM koolipiim, puu- ja köögivili, leib • SM keskkond, päevakava, koolikott ... • KOVV pm, ea, töötasustamine, ak (kord) ... • KOV asjaajamine, rp.eeskiri, teeninduspiirkond ...

  7. Avaliku sektori asjaajamist reguleerivad: • Arhiiviseadus • Digitaalallkirja seadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Avaliku teabe seadus • Asjaajamiskorra ühtsed alused (Vabariigi Valitsuse 26. 02. 2001. a määrus nr 80) • Arhiivieeskiri (Vabariigi Valitsuse 29.12.1998. a määrus nr 308) • Kehtivad näidisvormingud, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.1996.a määrusega nr 183 Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused Riigi Teataja I, 1996,56; 1039.

  8. Asjaajamise korraldamine • Kooli asjaajamise korraldamiseks kinnitatakse direktori (juhataja) käskkirjaga asjaajamiskord, dokumentide loetelu ja toimikute loetelu. • Kooli asjaajamist reguleerivad eelpool nimetatud avaliku sektori asjaajamist reguleerivad õigusaktid ja Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise kord(Haridus- ja teadusministri 16. mai 2007. a määrus nr 42)

  9. (1) Koolis peetakse õppe- ja kasvatustegevuse alaseid kohustuslikke dokumente paberil või elektroonilises õppeinfosüsteemis. • (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid sisaldavad käesolevas määruses sätestatud andmestikku. Elektroonilise õppeinfosüsteemi andmestik on osaliselt ja tervikuna paberile väljatrükitav. (Haridus- ja teadusministri 16. mai 2007. a määrus nr 42 §2)

  10. Elektroonilise õppeinfosüsteemi kasutamise korral peab olema:* tagatud andmete konfidentsiaalsus ja terviklik säilimine ning andmete varundamine üks kord ööpäevas ja koopiate varundamine iga nädala lõpul; • * takistatud volitamata isikute juurdepääs õppeinfosüsteemile.

  11. Asjaajamise eesmärk • Asjaajamise eesmärk on tagada: • juhtimise täielik, õigeaegne ja moonutusteta kajastamine selleks ettenähtud dokumentides, • dokumentide optimaalne koosseis ja kiire ringlus, • operatiivne infootsing, • küsimuste tähtaegne lahendamine, • dokumentide säilitamine.

  12. Dokument arhiiviseaduse mõisteson mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või • saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, • vorm ja • struktuur on küllaldane • faktide või tegevuse tõestamiseks. • (Arhiiviseadus, § 4 lg1).

  13. Koolis koostatud dokumendid peavad olema küllaldased fakti tõestamiseks (nt koolis õppimist saab tõendada tõendiga õppimise kohta, õpilasraamatu väljavõttega, õpilase nimekirja võtmise käskkirjaga, klassitunnistusega, kooli lõputunnistusega) • või tegevuse tõestamiseks (nt. õppenõukogu protokoll koosoleku toimumine, päevakord, toimunud arutelud, küsimused, vastused ja vastu võetud otsustest).

  14. Dokument •   Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele. •   Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike. • Üldjuhul käsitleb dokument ühte teemat. • Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile

  15. Kõik dokumentide ja nende menetlemise kohta tehtavad lisamärked peavad olema seotud dokumendi ja selle osadega nii, et oleks tagatud dokumendiga seotud asjaajamise terviklikkus. • Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende identsus.

  16. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: • 1) dokumendi liigist;2) sarjast, kuhu dokument kuulub ja säilitustähtajast;3) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul;4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida (Arhiiviseadus, § 10).

  17. Põhimäärus • Põhimäärusega ei saa kehtestada pädevust kolmandate isikute suhtes. Põhimäärus kinnitatakse kas määruse või käskkirjaga ja on õiguslikus mõttes selle osa, mitte iseseisev õigusakti liik

  18. Kooli põhimäärus • Kooli põhimäärus peab vastama Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 nõuetele, tooma välja iga konkreetse kooli eripära ning vastama tegelikkusele.

  19. Kooli põhimäärus • Põhimääruses peavad olema järgmised andmed: • 1) täielik nimetus, asukoht ja liik; • 2) tegevuse eesmärgid ja ülesanded; • 3) õppekeel; • 4) õppe- ja kasvatuskorralduse alused; • 5) õpilaste õigused ja kohustused; • 6) kooli töötajate (personali) õigused ja kohustused;

  20. Kool põhimäärus • 7) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused; • 8) ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord • (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 12 lg 3); • 9)  kooli raamatukogu tegutsemise kord (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 15 lg 4; Kooliraamatukogu töökorralduse alused, § 2); • 10) õppekavaväliste tegevuste loetelu(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 44 lg 2);

  21. Kooli põhimäärus • 11)munitsipaalkooli põhimääruses märkida nimeliselt, millisele kohalikule omavalitsusüksusele kool kuulub ning seda, et kool on selle kohaliku omavalitsusüksuse munitsipaalasutus (EV Äriseadustik, § 509 lg 4) ; • 12)  asjaajamise nõuetekohase korraldamise eest vastutaja (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 3 lg1) ; • 13)  dokumendiplankide olemasolu asutusel ja asutuse struktuuriüksusel (nt. atesteerimiskomisjon, õppenõukogu, hoolekogu (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 11) ;

  22. Kooli põhimäärus • 14)õigused ja pädevus dokumentide allkirjastamisel (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 40 lg 5); • 15)õpilasele tunnustuse ja laituse avaldamise kord (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 30 lg 2). • Põhimäärusega ei tohi piirata õpilaste õigusi!!!

  23. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. • Haldusmenetluse seadus §56 (2)

  24. Asjaajamiskord • Kogu kooli asjaajamise aluseks on asjaajamiskord. Kooli asjaajamiskorra koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 26. 02. 2001. a määrusega nr 80 kehtestatud Asjaajamiskorra ühtsed alused ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud munitsipaalasutuste asjaajamiskord.

  25. Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: • asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest);

  26. asutuse dokumendiringluse kord või skeemid (dokumendiringluse korra või skeemidega määratakse kindlaks dokumentide liikumine asutuses alates nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi);

  27. dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord (millised dokumendid vormistatakse plangile, kellel on allkirjaõigus, kus ja kuidas hoitakse planke); • registreeritavate dokumentide liigid (loetleda reaalselt registreeritavad ja koolis peetavad dokumentide liigid), registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viitade) süsteem;

  28. dokumendi saatja poolt märgitud viit; • dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; • dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; • asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord (viisid ja tähtajad);

  29. asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; • dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord (kellel on allkirjaõigus, kellel on õigus dokumentide ametlik kinnitamise pädevus, allkirja ja pitsati kasutamine);

  30. dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; • vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; • dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. 12. 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud Arhiivieeskirjaga;

  31. ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; • muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest; (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 4) • digitaaldokumentide allkirjastamise täpsem kord; (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 41 lg 5)

  32. dokumentide ärakirjade ametliku kinnitamise pädevust omavad ametnikud või töötajad; (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 40 lg 5) • dokumentide ärakirjade ametliku kinnitamise viisid ja kord; (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 40 lg 5) • muudatuste, täienduste, paranduste tegemine kooli igapäevaelu reguleerivates koolidokumentides: õpetajate töökavad, klassijuhataja tööplaan, kasvatusrühma tööplaan;

  33. taotluse vormid kooli astuvatele õpilastele; • avaldus pikapäevarühma vastuvõtmiseks; • suhtlemine (kirjavahetus) lapsevanematega, sh hinnetelehed, teated, vanemate koosolekule kutsumine (võimalus saata ametlik kiri või kooli plangil nimeline kutse).

  34. Plaanid on vajalikud ja olulised, neis väljendub juhtide orienteerumine tulevikule. Juhtide motiveerimine püüdlemaks saavutada organisatsiooni eesmärki. Kui plaane ja eelarveid ei koostataks, pühendaksid paljud juhid kogu oma aja jooksvate probleemide lahendamisele (Alver, J., Reinberg, L. 2002:187).

  35. Eelarve • Eelarve - eeldavate tulude ja kulude arvutlus (Eesti keele sõnaraamat 1999:115). Eelarve on lihtsalt tulevaste sündmuste prognoos (Peterson, M. 2001: 19). • Eelarve on detailne kava raha ja muude ressursside soetamiseks ja kasutamiseks teatud ajaperioodi jooksul (Alver, J., Reinberg L. 2002:186). • Rahaeelarve on tulevaste rahavoogude üksikasjalik plaan, milles on neli elementi: raha laekumine, raha väljaminek, rahaliste vahendite muutus antud perioodil ja täiendavalt vajatav raha (Peterson, M. 2001: 20).

  36. Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 44 lg 1)

  37. Kooli eelarve tulud moodustuvad: • eraldistest riigieelarvest (pedagoogide töötasu, sotsiaalmaks, täienduskoolitus, õpikute soetamine), • eraldistest valla- või linnaeelarvest (tegevuskulud), • laekumistest sihtasutustelt, • annetustest,

  38. kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest (toitlustamine, ruumide rent, majutuskulu, spordibaaside rent, paljunduste tegemine õpetajate koostatud õppematerjalist jms). (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 44 lg 2) • teistelt valdadelt või linnadelt saadud finantsid tegevuskulude katteks. (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 44¹ lg 1)

  39. Kooli tegevuskulude hulka kuuluvad: • personalikulu (v.a. riigieelarvest kaetud õpetajate töötasu ja sotsiaalmaksu kulu), • majandamiskulu, • õppevahendite soetamise kulu (v.a. riigieelarvest kaetud õpikute soetamise kulu)(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 44¹ lg 2)

  40. Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks munitsipaalkooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Riigikooli eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister.(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 44 lg 7) • Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud eelarve peab sisaldama nii tulude poole kui ka kulude poole.

  41. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu poolt kinnitatud munitsipaalkooli eelarve peab sisaldama eelarve tulud ja eelarve kulud. • Tihti on peetud kooli eelarveks kuluartiklite loendit.

  42. Pedagoogide töötasustamise alused • Mitte töö tasustamise viisidest ei ole puudus, vaid kujutlusvõimest selles osas, mis inimesi motiveerib ja kuidas tasustada õiglaselt ja võrdselt jaotada (Balesco, J. A., Stayer, R. C. 2000). • Koolis ei pea olema palgakomisjoni, kuid ühekordsete toetuste ja preemiate maksmiseks väljatöötatud põhimõtted peavad olema kooskõlastatud kooli hoolekogu ja õppenõukoguga.

  43. Munitsipaalkoolide pedagoogide töötasustamise alused kinnitab valla- või linnavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja määrade kinnitamisel arvestatakse kokkulepet – munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon.

  44. Munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009 määrusega nr 101 Munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine • Direktori (juhataja), direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal, huvijuhi, logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi, ringijuhi, pikapäevarühma kasvataja, õpilaskodu kasvataja jt palga alammäärad kehtestab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse võimalustest ja koolieelarves töötasudeks ettenähtud summadest

  45. Pedagoogide töötasustamise alused hõlmavad kõiki koolis õppe- ja kasvatustööd läbi-viivaid töötajaid: õpetajad, direktor (juhataja), direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, ringijuht, kasvataja, psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, huvijuht jt pedagoogid. • Arvestades kohalike omavalitsuste võimalusi ei pea olema, kuid võivad olla, vastava ametijärguga õpetajate ja teiste pedagoogide palga alammäärad võrdsed.

  46. Tänan! Ruth.Elias@eesti.ee

More Related