180 likes | 466 Views
Ristiusk ja uued traditsioonid. 12. sajandil (piiskopiks munk Fulco) “Gesta Danorum” (1172)- ...eestlased julgustasid üksteist võitluseks lauluga... Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (1184-1227) Uue kultuuri keskmeks kirik (kloostrid, kabelid) Kõlas samasugune muusika, mis Euroopaski keskajal.
E N D
12. sajandil (piiskopiks munk Fulco) • “Gesta Danorum” (1172)- ...eestlased julgustasid üksteist võitluseks lauluga... • Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (1184-1227) • Uue kultuuri keskmeks kirik (kloostrid, kabelid) • Kõlas samasugune muusika, mis Euroopaski keskajal.
Mungad, vaimulikud püüavad saavutada kontakti kohalikega ning pole nende tavade suhtes alati tõrjuvad. • Lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust on regilaulule vormiliselt üsna lähedal. • Ilmalik muusika: ordulossides; kirmesed; rändmuusikud; linnamuusikud (Tallinnas 1521).
16. sajand • Mitu valitsejat, konkurents. • 1585 – jesuiidikolleegium – eesti esimene kõrgem kool. • Esimene eestikeelne katekismus, kus ka lauluraamatu osa. • Tallinnas pastor Georg Müller. Kritiseerib eestlaste laulmist ning püüab edendada kirikulaulu. • (Probleem selles, et saksakeelsed laulud küll tõlgitakse kuidagiviisi, aga neid pole võimalik laulda – silpide ja nootide arv ei ühti)
17. sajand • 1629 kogu Eesti mandriosa Rootsi kätte, ka Tartus luterlus. (1632 Academia Gustaviana) • Rahva seas püsivad vanad uskumused • Heinrich Stahl “Käsi-ja koduraamat” (1637) – eesti esimene protestantlik lauluraamat. Tekstid pole veel lauldavad. • Abraham Winckler “Uus eesti lauluraamat” (1656). Sisaldas 241 laulu, tekstid tõlgitud riimitud värssidesse ja püütud muusikaga kohandada.
Suur tähelepanu rahvaharidusele. • Köstrid pidi rahva lugema õpetama. • Forseliuse seminar (1684-88) • Kirikulaul olulisel kohal. Mõnes paigus abi orelist, enamasti lauldi eeslaulja järgi. • Tugevnesid linnade kontaktid Põhja-Euroopaga – “hansamuusikud”; õpiti Saksamaal. • Johan Valentin Meder ooper “Kindlameelne Argenia” (1680) – esimene ooperietendus Tallinnas! (üks vanimaid säilinud partituuridest saksakeelse ooperi ajaloos)
18. sajand ja 19. saj. algus • Põhjasõda (1700-1721) – laastav. • Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased. Lootust sisendav usukäsitlus ja lihtrahvalik käitumine; kõik võrdsed, ühendatud püüdes paremuse poole. Laulmine olulisel kohal! Laulud rahvapärasemad, tundelisemad; hakati pillidel saatma. Samas vana rahvaloomingu vastu halastamatud; vana rahvalaul ja pillimäng hakkasid taanduma.
Kultuurielu hakkab taastuma; eestlaste kokkupuuted ilmaliku muusikaga. • Baltisaksa kultuuri teke. • Carl Friedrich Karell (1791-1857) esimene teada olev eesti päritolu kutseline muusik! • Estofiilide tegevus. Pööravad tähelepanu rahvalaulule! Imetlevad eesti keelt! (August Wilhelm Hupel, Johann Christoph Petri, Christian Schlegel ) Johann Gottfried von Herder avaldas eesti rahvalaule 1779 – rahvuslik eneseteadvustamine!
Mitmehäälse koorilaulu tulek • Üksikud teated juba 16. saj. Tallinna ja Tartu kogudustest; 17. saj. esitasid kiriku- ja gümnaasiumikoorid polüfoonilist muusikat. • Rahva hulka jõudis vennastekoguduste kaudu; lauldi mitmehäälselt juba 18. saj. lõpus. • Koorilaulu hoogustumine 19. saj. 30. aastatel Põhja-Euroopas. • Kihelkonnakoolid – muusikaõpetus ja koorilauluharrastus.
Kanepi – pastor Johann Philipp Roth (1810) • Laiuse – Ludwig Nieländer; Jüri Sommer – vennastekoguduse koor • Simuna; Hellenurme • Torma – Adam Jakobson • Põltsamaa – Emil Hörschelmann, Carl Maurach • Saaremaa - Martin Körber
Baltisaksa lauluseltsid – liedrtafel • Esimesed baltisaksa laulupeod Tallinnas (1857,1866), Riias (1862) innustasid ka eestlasi laulupäevi korraldama (Põlva, Anseküla,Jõhvi, Uulu). • Pillikoorid (pasunakoorid): Torma (Adam Jakobson); Väägvere (David Otto Wirkhaus) • Oluline õppeasutus – Jānis Cimze koolmeistrite seminar Valgas (1839 Valmiera)
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod • Rahvuskultuur avaldus eelkõige saksa kultuurist üle võetud vormides • Kirikliku taustaga muusikaline tegevus hakkas segunema rahvuslike aadetega • Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) “Perno Postimees” (1857); laulukogumikud • Meeslauluselts “Vanemuine” Tartus (1865) • Tallinnas “Revalia”; “Estonia”
Esimene üldlaulupidu1869 Tartus • Idee korraldada laulupidu “50aastase priiuse” püha puhul • 1867 kiri võimudele; luba saadi alles 1869 veebruaris; laulik ilmus mai algul • 15 ilmalikku, 12 vaimulikku laulu peamiselt saksa heliloojatelt (eestikeelsete tekstidega); 2 soome laulu sh. Frederick Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”
Aleksander Saebelmann-Kunileid “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad tekstid Lydia Koidula) 822 lauljat ja 56 pillimeest Kuulajaid kuni 15 000 Dirigeerisid Jannsen, Kunileid, David Otto Wirkhaus Esimesel päeval: rongkäik, avamise jumalateenistus ja vaimulike laulude kontsert; teisel ilmalikud laulud ja kolmandal võistulaulmine