100 likes | 533 Views
UUED LEIUTISED HILISKESKAJAL. LEIUTISED MERENDUSES. KARAVELL – hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks (vt. Õpik lk 42) karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega)
E N D
LEIUTISED MERENDUSES • KARAVELL – hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks (vt. Õpik lk 42) karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) • LADINA PURI – hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (vasakul pildil)
TAASLEIUTATUD ESE • KOMPASS – Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba vanaajal
LEIUTISED METALLURGIAS JA MÄETÖÖSTUSES • PEALTVOOLUVESIRATAS – vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). Pealtvooluvesiratast kasutati kaevandustes.
LEIUTISED METALLURGIAS JA MÄETÖÖSTUSES • MALMIVALAMINE – kui pealtvooluvesiratas ühendati sepalõõtsaga, võimaldas see saada senisest kõrgemat temperatuuri sulatusahjus. Nüüd sai rauda täiesti vedelaks sulatada – sündis malmivalamine.
LEIUTISED SÕJANDUSES • 14. Saj. II poolel õppisid eurooplased valmistama tulirelvi, mis tõrjusid välja kiviheitemasinad ja ammud • SUURTÜKK • PÜSS • Meenutamiseks: missuguses sõjas toimus murrang tulirelvade kasutamise osas? • Vastus: 100 aastases sõjas • Pildil keskaegne suurtükk (vt. ka õpikus lk. 9 ülemist pilti)
MUUD LEIUTISED • MEHHAANILINE KELL – leiutati 13. Sajandil Itaalias. Esialgu töötas kell pommide raskusel, 16. Saj. Leiutasid sakslased üleskeeratava taskukella. • Pildil maailmakuulus kell Prahas. Väga keeruka mehhanismiga kellamäng, mida tulevad uudistama turistid üle maailma
MUUD LEIUTISED • 13. Sajandil leiutasid itaallased prillid
MUUD LEIUTISED • Keskajal kirjutati raamatuid käsitsi peamiselt eriliselt töödeldud vasika-või tallenahale – pärgamendile • XIII-XIV sajandil hakkas levima hiinlastelt üle võetud paber • 1440 leiutas sakslane JOHANN GUTENBERG TRÜKIKUNSTI (pildil Gutenbergi trükitud raamat, vt ka õpikust pilti lk. 11)
GUTENBERGI LEIUTISE TÄHTSUS • Raamatute hulk suurenes tunduvalt, sest trükkimine võttis palju vähem aega kui raamatu käsitsi ümberkirjutamine • Raamat muutus odavamaks ja muutus kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele • KÕIK SEE TEGI VÕIMALIKUKS HARIDUSE JA TEADUSE SENISEST KIIREMA ARENGU