Uued õppekavad toetavad nii ettevõtlikkuse arendamist kui keskkonna teemat ja ainete lõimumist

1. Uued õppekavad toetavad nii ettevõtlikkuse arendamist kui keskkonna teemat ja ainete lõimumist Irene Käosaar Jõhvi 26.10.2010

2. Milline on ettevõtlik laps?

3. Mis on ettevõtlikkus? Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. See pädevus tuleb kasuks igaühele nii koduses kui ühiskondlikus elus, aitab töötajatel mõista oma töö konteksti ja kasutada ära võimalusi ning on aluseks konkreetsematele oskustele ja teadmistele, mida ettevõtjad sotsiaalses või äritegevuses vajavad. Euroopa parlamendi ja nõukogu soovitused võtmepädevusteo kohta elukestvas õppes (18.12.06)

4. Õppekavade uuendamine • Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava uuendamine toimus 2008 kinnitatud lähteülesande alusel, mis koostati lähtudes ühiskonna aruteludest ning uuringutest • Koostati eraldi põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava • Vabariigi Valitsus kinnitas uuendatud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava 2010. aasta jaanuaris • 2010. aasta juunis võttis riigikogu vastu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

5. Õppekava sihiseade • Põhikoolis • tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine • luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond • Gümnaasiumis • et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee (õpitee kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes)

6. Õppimise ja õpetamise käsitus PRÕKis • Põhikooli riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. • Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

7. Õppimise käsitus GRÕKis • Gümnaasiumi riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele. • Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess.

8. Õpikeskkond Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: • jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus; • märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu • luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega; • luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul

9. Üldpädevused Pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida Lisaks valdkondlikele pädevustele on RÕKdes välja toodud üldpädevused - aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel: 1) väärtuspädevus 2) sotsiaalne pädevus 3) enesemääratluspädevus 4) õpipädevus 5) suhtluspädevus; 6) matemaatikapädevus 7) ettevõtlikkuspädevus

10. Ettevõtlikkuspädevus Ettevõtlikkuspädevus üldpädevustena uues PRÕKis ja GRÕKis (2010) on: suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevus-valdkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

11. Läbivad teemad • Läbivad teemad on üld- ja valdkonna-pädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

12. Läbivad teemad • keskkond ja jätkusuutlik areng • elukestev õpe ja karjääri planeerimine • tehnoloogia ja innovatsioon • teabekeskkond • tervis ja ohutus • kodanikualgatus ja ettevõtlikkus • kultuuriline identiteet • väärtused ja kõlblus

13. Valikkursused RÕKs ettenähtud valdkondades ja õppeainetes Gümnaasiumi õppekorraldus keel ja kirjandus 4 võõrkeeled 6 matemaatika kool võimaldab laia matemaatika 14 kursust loodusained 8 sotsiaalained 7 kehaline kasvatus 2 usundiõpetus 2 riigikaitse 2 majandus- ja ettevõtlusõpe 2 uurimistöö alused 1

14. Majandus- ja ettevõtlusõpe GRÕKi lisa 10 • Jaguneb kaheks kursuseks: majandusõpe ja ettevõtlusõpe • Need kursused võivad olla nii õppesuundades kui õpilase jaoks vabalt valitavad • Kool võimaldab kursuse ka ühe õpilase soovil. • Kool võib valikkursusi kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades võrgustikke ja infotehnoloogilisi lahendusi

15. Tänan!