1 / 33

Poola Teaduste Akadeemia Z. Reklewski

Poola Teaduste Akadeemia Z. Reklewski. Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad probleemid seoses kohalike toiduainete kvaliteediga Õppetund 9: Lihaste hüpertroofia geneetilised ja keskkondlikud tegurid .

cece
Download Presentation

Poola Teaduste Akadeemia Z. Reklewski

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Poola Teaduste Akadeemia Z. Reklewski Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutusedTeema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad probleemid seoses kohalike toiduainete kvaliteediga Õppetund 9: Lihaste hüpertroofia geneetilised ja keskkondlikud tegurid

  2. Sisukord • Instruktsioonid ja eeskirjad (õiguslik seisund) • Hiljutised uurimistulemused • Lihaste hüpertroofia geneetiline väljendus veistel • Hüpertrofeerunud pullide järglaste nuumaomadused ja liha tunnused Täistekst: WP2T1L9.pdf

  3. Instruktsioonid ja • eeskirjad (õiguslik seisund) • Loomseid saadusi, looma tervist ja heaolu käsitlev seadusandlus, EL strateegia2007-2013http://europa.eu.int/comm/food/animal/zootechnics/ legislation_en.htm#bovine • Lihaks kasvatatud veiste heaolu. Scientific Committee on Animal Health and Animal Welfare 2001 EU; http://laws.justice.gc.ca/en/A-11.2/text.html 3. Aretusassotsiatsioonide poolt vastuvõetud akt[1988,c.13, assented to 25th May,1988]http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scah/out54_en.pdf

  4. 2. Hiljutised uurimistulemused Lihaste hüpertroofiat veistel tunti palju aastaid tagasi. Hüpertroofilisi loomi kirjeldati üldnimetuse all: “topeltlihaselisus” (Wriedt,C. 1929)

  5. Lihaste hüpertroofia fenomeni käsitletakse mitmest aspektist lähtudes: Geneetiline müostatiini mutatsioon. Nuumamiseks ja lihatootmiseks kasutatakse loomi, kelle fenotüüp viitab hüpertroofiale. Nuumamiseks ja liha tootmiseks kasutatakse loomi, kes on hüpertrofeerunud lihastega pullide ning normaalse lihasstruktuuriga lehmade järglased. Lihaste hüpertroofia praktiline tähtsus.

  6. Geneetiline lihaste hüpertroofia põhjustab märgatavaid muutusi veise lihakeha kudede mahus. Päriliku lihaste hüpertroofiaga loomade lihakeha koostis on lähedane ideaalsele. Seda seletatakse põhiliselt tunduvalt väiksema rasvasisaldusega lihaskoe suurema kogusega. Hüpertroofiliste loomade lihakehas on lihaskoe osa umbes 81%, normaalsete lihaste korral umbes 67% (Reklewski jt,1980).

  7. 3. Lihaste hüpertroofia geneetiline väljendus veistel Hüpertroofilisi loomi iseloomustab suurepärane lihakeha kvaliteet, millele osutab : • rohkem lihaseid, • lihaste suur osatähtsus, • väiksem luude ja rasva osatähtsus. (Reklewski jt, 1978)

  8. Lihaste hüpertroofia oli väga hästi äratuntav belgia sinisel veisetõul. Sellel tõul on lihaste hüpertroofia ainus autosoomne retsessiivne tunnus (Grobet jt, 1997, Kambadur jt, 1997).

  9. Lihaste hüpertroofia tunnuse avaldumist seostatakse muutustega MSTN geeni kodeeringu järjekorras. Belgia sinisel veisetõul tehti kindlaks 11 nukleotiidi deletsioon MSTN geeni kolmandas eksonis. Seda mutatsiooni märgitakse kui nt 821 (del. 11) (Prusak & Grzybowski, 2003) Mutatsioon on väga tavaline belgia sinisel veisetõul, kuid esineb samuti teistel lihaveiste tõugudel.

  10. Lihaste hüpertroofia on iseloomulik ka piemondi tõugu lihaveistele. Nende veiste populatsioonis on identifitseeritud muutused kahes MSTN genoomi järjestuspositsioonis (Kambadur jt, 1997, Grobet jt, 1998). Prusak ja Grzybowski (2003) järgi on üheks muutuseks asendus C→A parempoolses eksonis (identifitseeritud kui F94L), mis põhjustab leutsiini muutumist fenüülalaniiniks. Teine muutus on asendus G→A geeni kolmandas eksonis, mis muudab tsütosiini tümiiniks (C→T) ning koodonis kodeerib aminohapet 313, identifitseeritud kui (313Y).

  11. Järgnevad uuringud näitasid, et lihaste hüpertroofia geneetiline tagapõhi võib olla määratud mitmete teiste mutatsioonide poolt (Grobet jt, 1998).

  12. Tsiteeritud autorid jaotavad lihaste hüpertroofia kahte kategooriasse. Esimesse kategooriasse kuuluvad belgia sinised ja piemondi veised. Nende loomade populatsioonides esinev lihaste hüpertroofia on omane homosügootidele, mutatsiooni tulemusena on muutunud müostatiini aktiivsus. Teistel tõugudel on lihaste hüpertroofia põhjustatud kahest mutatsioonist genoomi MSTN geenis, mis on omane heterosügootidele.

  13. Prusak ja Grzybowski (2003) arvavad, et lihaste hüpertroofia on põhjustatud sama geeni mutatsioonide koosmõjust. Hüpertrofeerunud veiste lihasmassi kasv on peamiselt põhjustatud lihaskiudude suuremast arvust (hüperplaasia) ning vähem lihaskiudude suurenenud mõõtmetest.

  14. Hüpertrofeerunud loomade liha on uuritud Poola Teaduste Akadeemia Geneetika ja Loomade Aretuse Instituudis Jastrzębiecis (Reklewski jt, 1989). Uuringud algasid enne kui MSTN geeni mutatsioonid avastati. Sel põhjusel alustati loomade fenotüüpide märkimisega. Hüpertrofeerunud indiviidid valiti Poola piimaveiste populatsioonidest. Uuringud haarasidnuumaomadusi ja lihakehade kvaliteeti.

  15. Eksperimentaalne nuumamine haaras perioodi 91. elupäevast 365. elupäevani. Kokku valiti 22 hüpertrofeerunud looma ja võrreldi normaalsete lihastega loomadega. Tulemused esitatakse tabelis 1.

  16. Tabel 1. Hüpertrofeerunud ja normaalsete loomade nuumatulemuste võrdlus(Reklewski jt, 1980)

  17. Tabelis2ja3esitatakse andmed lihakehade kohta. Hüpertrofeerunud loomadel olid nuumaomadused 6% paremad võrreldes kontrollloomadega. Näiteks Musculus longissimus dorsipindala (MLD): • normaalsetel pullidel - 77cm² • hüpertrofeerunud pullidel - 125cm²

  18. Tabel 2. Hüpertrofeerunud ja normaalsete loomade lihakehade võrdlus(Reklewski, 1980) * Erinevus on usutav P<0, 05; ** Erinevus on usutav P<0, 01

  19. Tabel 3. Hüpertrofeerunud ja normaalsete loomade lihakehade võrdlus (Reklewski jt, 1980)

  20. Märgatav erinevus oli normaalse kehaga loomade ning hüpertrofeerunud loomade lihakeha väärtuslike kudede sisalduses (tabel3). Lihaste, rasva ja luude vahekord oli hüpertrofeerunud pullide lihakehas järgmine: lihased - 80, 75%, rasv -5, 74% luud- 13, 51%

  21. Hüpertrofeerunud loomade lihakehad vastasid lihatööstuse nõuetele. Vastavalt EL kvaliteedi klassifakatsiooni nõuetele kuulusid lihakehad kõrgemasse , st “E” klassi. Siiski, lihaste hüpertroofiaga veistele on iseloomulikud mitmed negatiivsed omadused.

  22. 1. Hüpertrofeerunud loomad on halvema sigivusega. • 2. Sagedasemad on probleemid poegimisel, mille põhjused on järgmised: • vasikate suurem kehamass, • vaagna väiksem diameeter seoses suurema lihasmassiga.

  23. 3. Võrreldes normaalse kehaga loomadega on luud nõrgemad, mistõttu esineb sagedamini luumurde. 4. Sageli esineb tagajalgade vigastusi seoses nende vertikaalse asendiga.

  24. 5. Lihashüpertroofiaga homosügootsete loomade aretamine on raske. 6. Sageli tuleb poegimisel teha keisrilõikeid. 7. Hüpertroofsed loomad ei talu füüsilist koormust, näitekspikka maad karjamaale. See on põhjus, miks hüpertrofeerunud loomi ei kasutata ekstensiivsete lihatootmise süsteemide korral. 8. MSTN geeni esinemissagedus lihaveiste lehmaperekondadel (hereford,angus) ei ole kõrge.

  25. 4. Hüpertrofeerunud pullide järglaste nuumaomadused ja liha tunnused • Selle uuringu katseloomad saadi normaalse konstitutsiooniga mustakirjute lehmade ristamisel 7 hüpertrofeerunud lihastega pullidega (5 mustakirjut, 2 ristandit lihaveisetõugudega). • Uuringuteks kasutati 21 mullikat (lehma) ja 20 heterosügootset lihashüpertroofiaga pulli. • Katseperiood vältas 43. elupäevast kuni 450 kg kehamassi saavutamiseni pullidel ja 400 kg kehamassi saavutamiseni lehmadel.

  26. Nuumakatsed näitasid, et lihashüpertroofiaga isadest pärinevatel pullidel oli suurem päevane juurdekasv (tabel 4).

  27. Tabel 4. Ristandite ja normaalsete loomade nuumakatsete tulemused xx –Pullide ja lehmade rühmade keskmine on usutavalt erinev P ≤0.01

  28. Mullikate (lehmade) rühma lihakehade erinevused on ilmsed (umbes 2,1%). Lihashüpertroofiaga pullide mõju järglaste teistele tunnustele on samuti tõestatud – lihakeha suurem tailiha ja väiksem rasva ning luude osatähtsus. Saadud tulemused viitavad lihashüpertroofia tunnuse päritavuse kaudsele tüübile.

  29. Tabel 5. Lihakehade analüüsi tulemused x– Vahede erinevus usutav P≤0.01

  30. Arvestades lihashüpertroofiaga pullide (ntbelgia sinine, piemont) mõju järglaste lihakehade kvaliteedile, on nende kasutamine piimakarjade reproduktsioonis majanduslikult õigustatud.

  31. Vastavalt Piemondi Veisetõu Aretajate Assotsiatsiooni andmetele on piemondi pullide lihatoodangu näitajad järgmised: • ööpäevane juurdekasv – 0,86kg • tärkliseühikuid 1 kg juurdekasvuks – 4,24 • lihajõudlus – 69,54%, • tailiha – 82,27 % • Kudede sisaldus: • rasv - 3,61% • luud - 14, 12%.

  32. Esimesed katsed Poolas, mis näitasid piemondi pullide kasulikkust piimalehmadega ristamisel, tegi Romer jt (1978). Oma uuringutes hindasid nad mustakirju lehmade ja piemondi, šarolee, limusiini, šanina ja simmentali pullide ristandite lihatootlust (tabel 6).

  33. Tabel 6.Erinevate lihatõugu pullide ristandite liha karakteristikud (vanus kuni 15 kuud)(Romer jt, 1978).

More Related