Kool kui sümbiootiline arengukeskkond Ene-Silvia Sarv enesarv@tlu.ee

1. Kool kui sümbiootiline arengukeskkond Ene-Silvia Sarv enesarv@tlu.ee Ene-Silvia Sarv, 2006

2. Metafoor - sümbiootiline ruum Kiko Kurokawa - linnaruum – ainevahetuskeskkond (nt Tokio tehissaar) - veranda – vaheruum toa ja aia vahel, sees/väljas vahel - kultuuride ja teadusdistsipliinide vaheruum – sümbioosiruum Loov areng – kultuuride, teadmisvaldkondade jne vaheruumis, nende sümbioosis Ene-Silvia Sarv, 2006

3. Mitmedimensioonilisus koolis kui arenguruumis Inimene: mina/Ise; puupea, nutikas, (üld- v kitsalt) andekas; õpilane, õpetaja, koristaja- v kokatädi Kooslused: mina-nemad; sõprusring, kamp, klass, laulukoor, koolirahvas; õpetajaskond, õpilaskond; huviring-ainering jm Õppimised: kogemused, teadmised; õppeained, üldpädevused jm Ene-Silvia Sarv, 2006

4. Kool, klass kui sümbioosi-ruum Areng – loov pinge – olemine vaheruumis teada-tuntud-kogetu ja uue, tundmatu vahel (individuaalne, ka organisatsiooni, rühma tasandil nt P Sengel) Kool - Individuaalse arengu soodustamine, selleks emotsionaalsete, intellektuaalsete ja tegevuslike võimaluste loomine Ene-Silvia Sarv, 2006

5. Individuaalne areng koolis – • Loov pinge, väljakutse – esmane tingimus, huvi ja motivatsiooni looja • Tehnoloogilised võimalused (erinevad allikad, materjalid, kogemisviiside paljusus, koolivälised teadmusallikad) – allikate paljusus teadmusloome eeldusena (Nonaka, Takeuchi) • Ruumilised võimalused – õpikeskus(ed) koolis/klassis rühma- ja individuaalseteks projektideks, raamatukogu kui õpikeskus, koolivälised õpikeskkonnad • Koopereerumise, koostöö praktiseerimine • Interaktiivne ja multiintelligentsusele (H Gardner) orienteeritud õpe Ene-Silvia Sarv, 2006

6. Tegevuslikke võimalusi: • õppestsenaariumid (vt nt NASA õppematerjale, ilmutamisel Tiigrihüppe stsenaariumiõppe materjal E-S Sarvelt), • uuringud • individuaalsed ja kollektiivsed, • kvalitatiivsed ja kombineeritud, • Põhistatud, • triangulatsioon – viib kooperatiivsete projektideni • kunstitegevused Ene-Silvia Sarv, 2006

7. Lai andekus – kitsas andekus Mina - teised Teadmised-oskused – emotsionaalsed takistused Gardneri multiintelligentsuse ja Golemani emotsionaalse intelligentsuse teooriad – annavad kergestikäsitletava mudeli õpetaja praktiliseks tegevuseks andekatega. (vt nt Kooruke ja Iva 1999 a alates) Soovitus – õpilase MI profiili väljajoonistamine (MITME ÕPETAJA KOOSTÖÖS) (vt E-S Sarv Õpistiilid jm) Kitsa andekuse “välja-/tasalülitamine” üldhariduses – korvamatu kahju rahva inimvara seisukohalt (andekaimast flöödimängijast bussijuht, leiutajast katlakütja – kirjand v matemaatika lõpueksam, pidev tänitamine õpetajate poolt vmt kui tasalülitamismehhanism) Ene-Silvia Sarv, 2006

8. Andekus ja kool Neli koolide põhitüüpi Eestis • konkurentsi- e võitjamudel •  väärtus-/inimkeskne mudel •  aktiivne õpiorganisatsiooni mudel •  konservatiiv-formaalne, passiivne mudel Neist igaühes erinev andekuse äratundmise, tunnustamise ja arendamise mudel. Äärmuslikud juhtumid/mallid – • mitteintellektuaalse andekuse tõrjumine, mahasurumine • esileküündiva andekuse ekspluateerimine (kooli/õpetaja v vanemate poolt) või karistamine (nt küündimatu õpetaja ja iseteadlik puberteedik) Ene-Silvia Sarv, 2006

9. konkurentsile orienteeritud kool – pigem innovatiivne kui konservatiivne (innovatsioon eelkõige formaalsete tulemuste saavutamiseks), pigem võõrandav kui sidustav; • isiksusekesksele lähenemisele v põhiväärtustele orienteeritud kool – sidustav, pigem innovatsiooniline kui stagneeruv, innovatsioonid isiksuse tervikarengust lähtuvalt; • õppiva organisatsiooni tunnusjoontega kool – pigem sidus kui võõrandav, innovatiivne, ideaalmudelis areneb kõigis Senge õppiva organisatsiooni 5 võtmevaldkonnas; • konservatiivne v stagneerunud kool - võib olla kas pigem kaasav/sidustav või võõrandav (olenevalt nt asukohast suurlinnas v maal), konservatiivne, uuendusi vaid formaalselt ja välise surve mõjul juurutav. Innovatsioonilisus antud kontekstis on seotud eeskätt pedagoogilise protsessi ja koolikultuuriga, õpetamise ja juhtimisega Ene-Silvia Sarv, 2006

10. Andeka(s) õppimine on teadlikult või intuitiivselt kaheaasaline e reflekteeriv õppimine Ene-Silvia Sarv, 2006

11. Sümbiootiline lähenemine:õppimise tähenduse avardumine, süsteemimõtlemise ning teadmusringluse ja teadmusloome kultiveerimine Õppimine on kollektiivse (tiimis, klassis, organisatsioonis/koolis tervikuna) jaindividuaalse õppimise vastasmõju ning integratsioon. Süsteemi-mõtlemine käsitleb nähtusi, protsesse, organisatsioone kui dünaamilisi tervikuid, milles olulisel kohal on individuaalse ja kollektiivse teadmuse, mentaalsete mudelite, ühisvisioonide, isikliku toimetuleku, holistlike ja kontekstuaalsete aspektide arendus. Teadmusringlus toimub indiviidide, rühmade/klasside ja organisatsiooni tasandil ja nende tasandite vahel,(kooli-/pedagoogiline/juhtimis-) kultuur soodustab ja tunnustab uue teadmuse loomist. Ene-Silvia Sarv, 2006

12. Teadmusjuhtimise idee sisaldab eneses ringlust vaikiva (implitsiidse, väljendamata) ja väljendatud (eksplitsiidse) teadmuse vahel. Nii nagu organisatsioonis v selle osas, toimub see ringlus ka õppetunnis – sisaldades kõiki nelja osa – • sotsialiseerimist, • eksternaliseerimist, • kombineerimist, • internaliseerimist e omaksvõtmist See eeldab õppeprotsessis • koostöö- ja tegevusõppe kultuuri, • kahe- ja kolmeringilise õppimise kasutamist • SÜMBIOOTILISE ARENGURUUMI LOOMIST Ene-Silvia Sarv, 2006

13. Teadmusringlus Refleksioon Dialoog Tiimi-, rühmatöö, tiimisõppimine Internaliseerimine Kombinatsioon Väljendatud teadmus Teadmusringlus ja teadmusloome Eksternaliseerimine Vaikiv teadmus Sotsialiseerimine Tegevusõppimine Ene-Silvia Sarv, 2006

14. Kool, klass - õppiv organisatsioon Jagatud e ühisvisioon Tiimiõping / õppekava-tiimid; klassi õpetajate tiimid, metoodilised rühmad, pädevustöö rühmad Mentaalsed mudelid Süsteemimõtlemine Isiklik meisterlikkus ja toimetulek Ene-Silvia Sarv, 2006

15. Andekuse märkamine ja tugi arenguks –regulaarne montooring Uuring (67 kooli, 623 õpetajat, 110 juhtkonna liiget) Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi õpetaja Pole nõus 18,6 Enam-vähem nõus 34,7 Pigem ei nõustu 26,8 Nõus 19,9 koolijuht Pole nõus 4,4 Enam-vähem nõus 46,0 Pigem ei nõustu 26,5 Nõus 23,0 Kas andekuse avastamine on pigem juhus, oleneb õpetaja kogemusest või on sihipärase monitooringu üks osa? Ene-Silvia Sarv, 2006

16. (Andekas) õpilane – õpetaja partner või “vaikiv lehekülg”? Õpetaja arust võiksid õpilased senisest rohkem • osaleda õppetöö kavandamises(%) Pole nõus7,9 Enam-vähem nõus 38,7 Pigem ei nõustu41,3 Nõus 12,1 • kaasa rääkida õppemeetodite valikul Pole nõus 9,6 Enam-vähem nõus 42,4 Pigem ei nõustu42,0 Nõus6,0 Individuaalne õppekava (nt õpilepingute näol) peaks muutuma reaalsuseks ja võimaldama nii eriandekuse arendamist ja arvestamist (ringid jm) kui selle tugisüsteemi (sotsiaalsed, koostöövõimed, hoolivus jm) kujundamist. Ene-Silvia Sarv, 2006

17. Jõudu ja edu ja (enese)loomisrõõmu! Ene-Silvia Sarv, 2006

18. Lisaks: Uuring Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek (Tallinna Ülikool) 2004.- 2005. – küsimustikud (anonüümne isik, kool) Valim: 67 kooli kõigist Eesti piirkondadest, kokku 3838 õpilast, (7, 9, 12 kl) 1820 lapsevanemat, 623 õpetajat 123 koolijuhti. Projekti juht : prof M Veisson Põhiuurijad: V.-R. Ruus, E.-S. Sarv, M. Veisson, M Leino, L Ots Ene-Silvia Sarv, 2006

19. Kui kõnelda “kaotsiläinud annetest” – nt hirmu, usaldamatuse, ebaõigluse tõttu, siis arvud annavad mõtlemisainet. Õpilane – Kas Sa oled eelmisel veerandil puudunud koolist kartuses, et mõni õpetaja mõnitab või kiusab sind? Vastas% vastanutest ei345793,0 jah2035,5 Nii ja naa .... Kokku vastas3717 õpilast 3838st küsitletust Igas klassis 1-2 last, kes tajuvad end õpetajatest kiusatuna? Normaalne? Ene-Silvia Sarv, 2006

20. Usaldusväärne õpetaja - Eesti õppekeelega koolis 35% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat”, 4,4% - ”enamik õpetajaid on sellised”. Vene õppekeelega koolis 19,4% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat”, 8,4% - ”enamik õpetajaid on sellised”. Ene-Silvia Sarv, 2006