Ülo Kask Soojustehnika instituut Kambja, 15.04.2013

1. Ülo Kask Soojustehnika instituut Kambja, 15.04.2013

2. Energiatõhus omavalitsus, II etapi koolitus. Energiamajanduse arengukava Projekt – Energiatõhus omavalitsus Projekti rahastamise meede: avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolituse arendamine.

3. Teemad • Ülevaade I etapi koolitusest • Näidispiirkonna kohalikud kütused, nende saadavus ning kütuste ja energiahindade prognoos • Projekti rakendamise sotsiaalmõjud • Projektide rahalise toetuse võimalusi

4. Ülevaade I etapi koolitusest. Energiamajandus –poliitika, arengukavad, õigusaktid • Kiirpilk EL energiapoliitikasse • Energeetika praegune olukord ja arengukavad Eestis • EL ja Eesti õigusaktidest • kehtivad • ettevalmistamisel • Hoonete energiatõhusus • Toetused • Hinnad ja maksud

5. EL kliima- ja energiapoliitika Aastaks 2020 on seatud eesmärgiks: • vähendada energiatarbimist 20% võrra; • vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra, võrreldes aastaga 1990 (2005. a 6%) /või 30% võrra, kui ka maailma teised suured tööstusriigid selle initsiatiiviga kaasa tulevad/; • suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiatarbimises 20%-ni (2005. a 8,5%), s.h biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni (2005. a 1,0%).

8. Kokkuvõte Eduka energiapoliitika üldised põhimõtted prioriteetsuse järjekorras: • Vähendada energiakasutust, vältides raiskamist ja tõhustades energiakasutust. • Kasutada taastuvaid energiaallikaid. • Ülejäänud energiavajaduse rahuldamiseks kasutatavaid fossiilkütuseid rakendada võimalikult tõhusalt ja keskkonnasäästlikult.

9. Näidispiirkonna kirjeldus. • Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas, piirnedes idast Viru-Nigula ja Sõmeru valdadega, põhjast Vihula Vallaga, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina valdadega. • Haljala valla üldpindala on 183,02 km². Lääne-Viru maakonnas on Haljala vald pindala suuruselt üheksandal kohal. • Eesti Statistikaameti andmebaasi järgi oli Haljala vallas 1. jaanuari 2012. aasta seisuga 2 855 elanikku. Rahvastiku tihedus on 16,60 inim/km2. • Valla koosseisus on 20 küla ning Haljala alevik. Suurima elanike arvuga on vallas Haljala alevik, 1 259 elanikku. • Asustus vallas on ebaühtlane. Asustus on koondunud suurema liiklusega teede lähetusse. Samuti on valla asustus tihedam valla suuremates asulates s.o. Haljala alevikus, Aaspere ja Essu külas.

10. Lääne-Viru maakond

11. Asukoht

12. Rahvastik Viimase kümne aastaga on valla rahvaarv vähenenud 374 inimese võrra.

13. Majandus Suurimad sektorid ja ettevõtted vallas on: toiduainetööstus Viru Õlu AS, tekstiilitööstus Baltic Fibres OÜ, mööblitööstus Bellus Furnitur OÜ, põllumajandusettevõte Aaspere Agro OÜ, OÜ Õitseng ja Idavere Mõis OÜ, puidutööstusettevõtted OÜ Maheda, OÜ Halvar Puit ja Valdepol OÜ. Suurimad tööandjad Haljala valla tööealisele elanikkonnale on Haljala Vallavalitsus (sh kool, lasteaed, rahvamaja ja raamatukogud). Valda varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS (Elektrilevi OÜ). Suurtarbijad on AS Viru Õlu, Bellus Furniture OÜ, Baltic Fibres OÜ ja ASi Haljala Ehitus puidutsehh.

14. Valla energiamajanduse hetkeolukord Haljala valla ainus toimiv kaugküttesüsteem asub Haljala alevikus. Mujal kasutatakse lokaalkütet. Üldplaneeringuga on määratud kaugküttepiirkonnaks Haljala aleviku keskus kompaktse asustuse piirides. Haljala aleviku korruselamute ja ühiskondlike hoonete soojavarustuse tagab ASle Haljala Soojus kuuluv ja maagaasil töötav katlamaja. ASi Haljala Soojus aktsiad kuuluvad 100% Haljala vallale. Soojusvarustussüsteemi probleemiks on osaliselt vananenud ja üledimensioneeritud seadmed (katel), põhjuseks suurtarbija lahtiühendamine mõni aasta tagasi. Suvel sooja tarbevett ei anta.

15. Kokkuvõte • KOV (asula) energiamajanduse (või ainult soojusmajanduse) arengukava esimeses peatükis tuleks anda lühike ülevaade KOV asukoha, geograafilise eripära, looduslike tingimuste, rahvastiku, majandustegevuse, sh energiamajanduse olukorrast ja senistest plaanidest. • Kahjuks paljude KOVide kohta avalikku materjali nimetatud ülevaate koostamiseks napib või on see väga kesine. Hea näitena piisava informatsiooni kohta võiks esitada Rae valla.

16. Renoveerimismeetmed hoonete energiatõhusamaks muutmiseks • Antakse ülevaade piirkonna hoonete olukorrast, lisatakse fotomaterjali. • Välispiirded, küttesüsteem, õhuvahetuse olukord, energiakasutus.

17. Kompleksne renoveerimine kõikide piirete soojustamine (seinad, katus, pööningu põrand jne), vanade akende asendamine kaasaegsete kahe- või kolmekordse klaaspaketiga akende vastu (vana akna renoveerimine), vanade välisuste asendamine kaasaegsete soojustusega ustega, termostaatventiilidega kahetorusüsteem (koos individuaalse küttekulujaotamise süsteemiga), kaasaegse plaatsoojusvahetiga soojussõlm, liiniseadeventiilide paigaldamine ja küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustamine, Kütte- ja sooja vee torustiku isoleerimine keldris mineraalvillast torukoorikuga, soojustagastusega ventilatsiooni rajamine.

18. Kokkuvõte Nõukogudeaegsed hooned vajavad enamikus renoveerimist. Renoveerimise käigus on soovitav kaaluda hoone energiasäästlikumaks muutmist, st lisaks ilusale välisilmele vähendada hoone energiavajadust nõuetekohase sisekliima tagamiseks Renoveerimise tasuvust ei saa 100% taandada ainult energiasäästule. Renoveerimata hoone nn komplekssel renoveerimisel on võimalik säästa 50-60% olemasolevast kütteenergiavajadusest (soovitatav sisekliima on tagatud ka enne renoveerimist). Kompleksne renoveerimine on kokkuvõttes odavam, kui teha töid etappidena.

19. Haljala aleviku soojusvarustusehetkeolukorra tutvustus jaesmane analüüs • Kaugküttetorustike skeem

20. Katlamaja soojuse toodang

21. Soojuse tarbijahinna dünaamika

22. Lahendust vajavad ülesanded • Kaugküttevõrgu jaoks sobivate soojusallikate tehnilis-majanduslik analüüs: • hakkpuidukatel • soojuspump • tööstuse (Viru Õlu) heitsoojuse kasutamine • Alternatiivsete küttelahenduste analüüs lokaalkütte jaoks: • soojuspump • hakkpuidukatel

23. Näidispiirkonna kohalikud kütused, nende saadavus ning kütuste ja energiahindade prognoos • Käsitletakse vaid Haljala aleviku rekonstrueeritavas katlamajas potentsiaalselt kasutatavaid biomassi liike, nagu puit- ja rohtne biomass. • EL programmi INTERREG IVA raames valminud töö „Biogaasi tootmise ja kasutamise uuring Lääne-Virumaal“ andmetel on nii põllumajanduslike kui tööstuslike biojäätmete kasutamisel biogaasi (energia) tootmiseks rohkem potentsiaali Rakvere vahetus ümbrused, Vinni ja Väike-Maarja vallas. Haljala valda ei ole peetud biogaasi tootmiseks perspektiivseks alaks

24. Rohtne biomass • Koristuskuivade õlgede kütteväärtuseks võib võtta kuni 4,2 MWh/t ja seega oleks kogu Haljala valla eeldatud põhusaagi primaarenergia sisaldus 54,76 GWh. • Umbes kolmandikku põhusaagist sobib kasutada energiatootmiseks. Lähtudes sellest, oleks Haljala valla põllumajandusmaadel kasvatatava teravilja põhust eeldatavalt võimalik saada põhkkütust energiasisalduse järgi ligikaudu 18 GWh/a. • Kaasaegsete seadmetega saaks sellest aasta keskmiselt toota umbes 15 GWh soojust (suvi välja arvatud). • Haljala kaugküttevõrgu katlamajast väljastatakse aastas keskmiselt 5 GWh soojust koos võrgu kadudega, seega Haljala valla põldudelt kogutava põhuga peaks saama kütta soojaks kõik aleviku kaugküttel olevad hooned.

25. Rohtne biomass (2) • Haljala valla looduslikelt rohumaadelt oleks teoreetiliselt võimalik saada tarbimisaine saagikuse 4 t/ha juures aastas minimaalselt (eeldades ühte saaki aastas) 28 GWh/a energiat. • Kuna saagikused võivad olla väiksemad ja kõigilt 1 786,8 hektarilt ei ole ilmselt majanduslikult otstarbekas energiaheina varuda, saaks ka umbes 1/5ga sellest kogusest varustada Haljala kaugküttevõrgu tarbijaid soojusega. • 5 GWh primaarenergia saamiseks piisaks ka 417 hektarist ja heina saagikusest 3 t/ha.

26. PuitkütusedTeoreetiline raiemaht Haljala vallas, tihumeetrites (tm) (Allar Padari, Eesti Maaülikool)

27. Puitkütused (2) • Raiejäätmed sobivad paremini kaugkütte katlamaja või soojuse ja elektri koostootmisjaama (SEKi) kütuseks ja aastas teoreetiliselt saadav kogus on hinnanguliselt 4 252 tm ehk 8 504 MWh. Osa sellest jääb metsa (kas ei tasu koguda või vajatakse seda metsamasinate liikumise kindlustamiseks) ja osa kasutatakse juba tänasel päeval. • Sama olukord on küttepuudega. Teoreetiliselt saadav kogus on 3 297 tm ehk 6 594 MWh, millest osa juba kindlasti kasutatakse. • Eeldatavalt 1/3 raiejäätmete ja 1/2 küttepuude mahust oleks tulevikus veel kasutatav, seega tulevikus täiendavalt kasutatav puitkütuse ressurss võiks olla ligikaudu 1 648 tm küttepuid ja 1 418 tm raiejäätmeid, mille energiasisaldus oleks kokku 6 132 MWh ehk umbes 6 GWh. • Selle kütuse kogusega oleks võimalik puitkütuse katlamajas toota ja tarbijatele müüa (võrgu kadu 20 %) umbes 4 GWh soojust, täpselt nii palju kui praegused aleviku soojustarbijad aastas vajavad.

28. Puitkütused (3) • Puitkütuste saadavuse hindamisel ei ole vaja piirduda ainult oma valla territooriumiga või selle osaga, sest puitkütuseid on majanduslikult tasuv tuua kuni 100 km kauguselt (isegi kaugemalt), võrreldes põhk- ja heinkütustega, mille varumisraadius peaks olema mitte suurem kui 10-15 km. • Eeltoodud raadiusega territooriumil on piisavalt vaba puitkütuse ressurssi, et varustada suhteliselt väikest Haljala aleviku kaugküttevõrgu katlamaja, kui see üle viia puitkütusele. • Võrreldes rohtsest biomassist saadavaid ja puitbiomassist saadavaid kütuseid, tuleks Haljala vallas siiski eelistada puitkütuseid, sest nende varumise probleemid on väiksemad ja varumispiirkond suurem. • Tõenäoliselt kujuneb toodetava soojuse hind samaks, kas kasutada puitkütuseid või rohtsest biomassist saadavaid kütuseid, isegi kui viimased on odavamad, sest sel juhul vajab katlamaja suuremat ladu, tõstukit ja purustusseadet, mis teeb investeeringu maksumuse suuremaks.

29. Kütuste ja energiahindade prognoos • Nii kütuste kui energia hinnad tõusevad pidevalt nii Eestis kui kogu maailmas ja see trend ei muutu ka tulevikus, kuigi mõnede kütuste maailmaturuhinnad (eriti naftakütuste) võivad tugevasti kõikuda ja seega lühiajalisi hinna langusi kindlasti esineb (vt autokütuste hindu). • Maagaasil maailmaturu hind puudub, kuid Eestis ja ka enamikes Euroopa Liidu maades on selle hind tugevas sõltuvuses nafta maailmaturuhinnast (kohati tundub, et meile see ei kehti), lisaks sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast ja tarneallikate valikuvõimalustest.

30. Maagaasi käibemaksuta ostuhind ASis Haljala Soojus, €/MWh

31. Keskmise käibemaksuta elektri hinna muutus kodutarbijatele sõltuvalt aastasest tarbimismahust, kWh

32. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil, EMKl lõpplaohind (allikas: EKI, TNS Emor, RMK),

33. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)

34. Biokütuste käibemaksuta hindade võrdlus Erametsakeskuse andmete alusel 2012. a detsembri seisuga, €/MWh

35. Projekti rakendamise sotsiaalmõjud • Projektina käsitleme maagaasil töötava katlamaja üleviimist kohalikule puitkütusele. • Olulisim sotsiaalne mõju võiks olla valla eelarve kasv, mis suureneb lisandunud töötajate tulumaksu või olemasolevate töötajate tulumaksu kasvu arvelt. • Rootsi näite alusel loob 5MW soojuslikku võimsust puitkütusel piirkonda kuni 3 töökohta. • Kui inimestel on tööd ei lahku nad (kodukohast) piirkonnast. • Töötav ja normaalselt teeniv inimene ei vaja sotsiaalabi, väheneb surve valla eelarvele.

36. Projektide rahalise toetuse võimalusi Toetused ELi struktuurivahenditest Struktuuritoetust pakuvad erinevad fondid: • Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) • Euroopa Sotsiaalfond (ESF) • Ühtekuuluvusfond (CF)

37. Euroopa Regionaalarengu Fond • Fookus energeetikas: • Infrastruktuuriprojektid mis seotud: • Energiamajandusega • Taastuvenergeetikaga • Transpordiga • Näited projektidest: • Kaugkütesüsteemide rekonstrueerimine • Koostootmisjaamade (CHP) ehitus (biokütus) • Katlamajade (ümber-)ehitus (biokütus) • Taastuvelektrijaamad (hüdro, tuul) • Energiaaudit, ekspertiis ja ehitusprojekt (KÜ-d

38. Euroopa Sotsiaalfond • Fookus energeetikas: • Keskkonna ja energeetika alase hariduse arendamine: • Olulisus läbi rohelise mõtteviisi arenduse • Näited projektidest • Keskkonna hariduse arendamine (Keskkonnaamet) • Energia ja geotehnika doktorikool II (TTÜ ja EMÜ) • Erinevad konverentsid nt. “Tark võrk” (EAS) • Tööjõu uuring energeetika sektoris • Õppetoetused (DoRa)

39. Euroopa Ühtekuuluvusfond • Fookus energeetikas (pigem kaudne): • Keskkonna- ja transpordisektor: • Heitvee ja jäätmekäitlus • Keskkonnasäästlikud transpordilahendused • Näited projektidest: • Üldine riiklik strateegia: energeetikat puudutavate keskkonnaprojektide finantseerimine (põlevkivituha ladustamine, õhusaastet vähendavad tehnoloogiad ja taastuvenergia) • Biojäätmete energeetiline rakendus (Tallinna Biojäätmed OÜ) ja Balti elektrijaamade tuhaväljade taastamine (Tuulepark 39 MW)

40. Eesti prioriteetsed valdkonnad • Ettepaneku kohaselt kaasrahastatakse EL vahenditest viie üleriigilise eesmärgi saavutamist: • 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. • 2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu. • 3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus. • 4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus. • 5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.

41. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus - probleemid • Energiasäästu potentsiaali ebapiisav ärakasutamine. Selleks tuleb EL vahenditest kaasrahastada: • energiavarustuse mitmekesistamist; • võrkude töökindluse parandamist ja integreerimist naaberriikidega; • energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamist (sh investeeringud energiatõhusatesse hoonetesse, tööstusse ja avaliku sektori taristu energiamahukuse vähendamisse). • Tegevused aitavad tagada tarnekindlust ja leevendada energiahindade volatiilsust, mis on oluline teiste valdkondade toimimisele.

42. Rakendusasutused Eestis • Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) • Ekspordi Krediteerimise Fond (KredEx) • ELi programme http://www.jaspers-europa-info.org/ http://www.eib.org/products/elena/ http://www.eib.org/products/jessica/ http://www.eif.org/what_we_do/jeremie/ http://ec.europa.eu/regional_policy/thefunds/instruments/index_en.cfm

43. Tänan Teid kuulamast!