70 likes | 231 Views
Tugirühmad ATH sümptomitega laste vanematele ja õpetajatele. Sirje Grossmann – Loot. Tugirühmast saab kohe abi.
E N D
Tugirühmad ATH sümptomitega laste vanematele ja õpetajatele Sirje Grossmann – Loot
Tugirühmast saab kohe abi Tugirühm on regulaarselt – ükskord kuus – kogunevpüsiva tuumikuga lapsevanemate ja õpetajate avatud ühendus, kus turvalises keskkonnas õpitakse juurde uusi kasvatusvõtteid, jagatakse positiivseid ja negatiivseid kogemusi, toetatakse üksteist ning antakse konkreetseid juhiseid lapse negatiivsete käitumisharjumuste muutmiseks. Igaks kohtumiseks valmistab rühmajuht ette teema, milles püütakse püsida. Tugirühmad kohtuvad üks kord kuus, 1,5 tundi.
Ajalehereklaam ATH teemaline artikkel ajakirjas/ajalehes Psühhiaater, perearst soovitab www.elf.ee Kardetakse kooliminekut Lasteaiast või koolist on antud vihje, et laps võib olla ATH sümptomitega Lapsevanemad kahtlustavad, et nende väikelaps on hüperaktiivne Kuidas tugirühma jõutakse?
Tugirühmas käivad: • emad-isad • vanaemad-vanaisad • õpetajad (lasteaiast ja koolist) • sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid
Tugirühmas saab: • Teadmisi ATH-st ja sellega toimetulekust • Kohe vastuse valusatele küsimustele • Kinnitust, et ei olda lapsevanemana ebaõnnestunud • Teadmisi lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamisel • Rääkida ebaõnnestumistest, hukkamõistu saamata • Kogemustega lapsevanem toetada tugirühma tulnud uusi liikmeid • Õpetaja teadmisi ATH lapse aitamisest/toetamisest koolis • Lapsevanem rääkida koolilapse toetamisest kodus
Eesti Lastefondi tugirühmad tegutsevad aastast 2001 • Tallinnas (ka vene keeles) Eesti Lastefondi ruumides Lai 31/Suurtüki 1 • Pärnus (ka vene keeles) Metsa1, II korruse saalis • Tartus Tartu Laste Turvakodu saalis Tiigi 55 • Viljandis Linnaraamatukogu videosaalis Tallinna 11/1 Tugirühmad “töötavad” hästi suuremates linnades. Väiksemates keskustes on sobilik loeng koolis või lasteaias, kus kuulajateks nii lapsevanemad kui õpetajad.