Sooline võrdõiguslikkus, jätkusuutlik areng ja eestkoste“

1. Sooline võrdõiguslikkus, jätkusuutlik areng ja eestkoste“ 10.-11.08. 2011 Reet Laja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

2. Eestkoste • Eestkoste – oma liikmete ja teiste sihtrühma kuuluvate inimeste või ka oma valdkonna huvide ja väärtuste eest seismine suhetes nii avaliku võimu, ärisektori kui ka avaliku arvamusega  –, on üks peamised kodanikuühenduste tegevusi. Eestkostet saab teostada väga erinevail viisidel: osaleda töörühmades või kirjutada kommentaare eelnõudele, võtta avalikult sõna, korraldada meeleavaldusi või teavituskampaaniaid. • Milline tee valida, kuidas toimida ja leida liitlasi, et oma eesmärke parimal moel saavutada, see nõuab arusaamist ja oskusi.

3. Mis on sooline võrdõiguslikkus? • Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. • Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed või- malused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. (vt. http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus.html)

4. SVÕ laiemas mõttes • tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.

5. SVÕ kitsamas mõttes • tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete  tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse.

6. SVÕ kui eesmärk • Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna arengu eesmärk, mille saavutamiseks on vaja: • tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine e. mittediskrimineerimine, • kaotada olemasolev sooline ebavõrdsus, • luua võrdsed võimalused osalemiseks kõigis valdkondades, • eesmärgistatult ja süstemaatiliselt edendada soolist võrdõiguslikkust

7. Soolise võrdõiguslikkuse juriidiline määratlus • on toodud soolise võrdõiguslikkuse seaduses, mille kohaselt sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste  • võrdsed õigused, • võrdsed kohustused, • võrdsed võimalused ja • võrdne vastutus •  tööelus, • hariduse omandamisel ja • teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 

8. Soolise võrdõiguslikkuse taseme mõõtmiseks võrreldakse kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste olukorda

9. Milles väljendub sooline ebavõrdsus? Naiste ja meeste ebavõrdsus väljendub näiteks: • Erinevas osaluses otsustamisprotsessides • Erinevas staatuses tööturul ja majanduses • Erinevates kohustustes nii tasustatud kui tasustamata tööde puhul • Erinevates haridusvalikutes • Erinevas elueas • Erinevustes juurdepääsul ressurssidele (sh. aeg, informatsioon, võrgustikud) jms.

10. Jätkusuutliku arengu seosed soolise võrdõiguslikkusega Ühiskonna kui terviku jätkusuutlikku arengut tuleks vaadelda inimkesksena e. ehk sihipäraselt suunatud arenguna, mis tagab sotsiaalse õigluse ja inimeste elukvaliteedi loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvus võimega kooskõlas- pikaajaline täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumine praegustele ja tulevastele põlvedele

11. OECD 2008 uuring “Sugu ja jätkusuutlik areng: naiste rolli suurendamine majanduses, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas” Jätkusuutlik areng saavutatakse ainult pikaajaliste investeeringute kaudu majandus-, inim- ja keskkonna kapitali. Praegu on maailma inimkapitali naispool alaväärtustatud ja -kasutatud kogu maailmas. Naiste kui grupi potentsiaalne panus majandusse, sotsiaalsesse arengusse ja keskkonna kaitsesse on marginaliseeritud

12. OECD 2008 • Naiste populatsiooni parem kasutamine maailmas suurendab majanduskasvu, vähendab vaesust, suurendab ühiskondlikku heaolu ja aitab kindlustada jätkusuutlikku arengut kõigis maades. • Sugudevahelise lõhe lõpetamine sõltub valitsuste teadlikest (“valgustatud”) poliitikatest, mis võtavad soo dimensiooni arvesse

13. Naiste rolli suurendamine majanduses, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas • Majandus ja sugu: naised ja majanduse kasv, vaesuse vähendamine, tehnoloogia, juhtimine ja ettevõtlus • Ühiskond ja sugu: haridus, tervis, migratsioon, valitsemine • Keskkond ja sugu: naine ja tarbimine, säästlik tootmine, kliimamuutused

14. Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus • Üheks oluliseks jätkusuutlikkuse tagamise vahendiks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised. Eesti on olnud kaasatud vastava raamstrateegia perioodi 2001-2005 (liitusime Euroopa Liiduga 2004), edasi 2006-2010 2011-2015

15. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006-2010 (SEK (2006) 275) • naiste ja meeste võrdne majanduslik iseseisvus, • isikliku elu ja töö ühitamine, • võrdne esindatus otsuste vastuvõtmisel, • igasuguse soolise vägivalla kaotamine, • sooliste stereotüüpide kaotamine, • soolise võrdõiguslikkuse edendamine välis- ja arengupoliitikas Käesolevad juhised tuginevad ajavahemiku 2001–2005 kogemustele, mis saadi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse raamstrateegia rakendamisest ja eelneva üle-euroopaline naiste ja naisorganisatsioonide eestkosteorganisatsiooni European Women’sLobby (EWL) poolt väljatöötatud strateegiast (EWL ühendab 27 liikmesmaad ja 2500 organisatsiooni).

16. Näide perioodist 2006-2010 Sooliste stereotüüpide kaotamine Uurimus Saksamaalt • 55% noori naisi otsib tööd ikka ainult 9 alalt (Müüja, juuksur, büroo ametnik, arsti abi-õde, hambaarsti abi, hotelli töötaja jne) • Noorte meeste hulgas on see 9 tihemini esineva ameti % väiksem -39% (mehhanik, tehnik, metallitöötaja, tisler, kokk, müügimees jne) Arutame: Kuidas vähendada või kaotada stereotüüpe ja laiendada kutsevaliku võimalusi?

17. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia2010–2015SEK(2010) 1079 SEK(2010) 1080 • Strateegia põhineb „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistel” (2006–2010) ja „Soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktil” ning selles määratakse kindlaks meetmed naiste hartas määratletud viies prioriteetses valdkonnas ning valdkondadevahelistes küsimustes. • Iga prioriteetse valdkonna puhul on kirjeldatud põhimeetmeid muutuste stimuleerimiseks ja edu saavutamiseks; üksikasjalikumaid ettepanekuid võib leida lisatud komisjoni talituste töödokumendist.

18. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia2010–2015 • Kavandatud meetmete puhul on kaks lähenemisviisi – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine (st soolise dimensiooni lisamine kõikidesse poliitikavaldkondadesse) ja konkreetsed vahendid. • Strateegia on soolist võrdõiguslikkust käsitlev Euroopa Komisjoni tööprogramm, mille eesmärk on samuti ergutada arengut riikide tasandil ja luua alus koostööks teiste Euroopa institutsioonide ja sidusrühmadega

19. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia2010–2015 • 1. Võrdväärne majanduslik iseseisvus • 2. Võrdne tasu võrdse töö eest ja võrdväärne töö • 3. Võrdõiguslikkus otsustamistasandil • 4. Väärikus ja isikupuutumatus ning soolise vägivalla lõpetamine • 5. Sooline võrdõiguslikkus välistegevuses • 6. Horisontaalsed küsimused

20. Toeks strateegia rakendamisele-näiteid • Deutsche Telekom kehtestas 2010. aastal kvoodid selleks, et 2015. aastal oleks selles Euroopa suurimas telekomifirmas 30 protsenti tipp- ja keskastme juhtidest naised. Uudise teatamise hetkel oli Deutsche Telekomis naisjuhte vaid 13 protsenti. Postimees, 20.aprill 2011

21. Näiteid ( jätk) • Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding kutsub äriliidreid üles suurendama naiste esindatust oma juhtkonnas 1.märts 2011 Pressiteade Pärast äriliidrite ja tööturu osapooltega toimunud kohtumisi, millel arutati naiste rolli otsusetegijatena (vt IP/11/242), kutsus ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding börsil noteeritud ettevõtteid Euroopas üles kirjutama 2012. aasta märtsiks alla lubadusele suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses. Tegemist on börsil noteeritud ettevõtete vabatahtliku kohustusega suurendada naiste esindatust ettevõtte juhatuses 2015. aastaks 30%-ni ja 2020. aastaks 40%-ni (vt lisa). Sellele võivad alla kirjutada kõik Euroopas asuvad börsil noteeritud ettevõtted.

22. Näiteid (jätk) • Julge avaldusega tuli aasta tagasi välja Briti parlamendi alamkoda. Briti parlamendisaadikute koostatud aruanne andis teada, et naisjuhtide nappus Londoni rahandusettevõtetes võis finantskriisi võimendada. Vaid kaks protsenti finantsettevõtete naisjuhte tähendas reaalsuses seda, et laialt levinud «grupimõtlemine», mille järgi grupi liikmed põhjaliku kaalutlemise asemel eelistavad üksmeele saavutamist ja konflikti vältimist, võis viia kahjulike otsuste langetamiseni. • Postimees,20.04.11

23. Näiteid (jätk) • Briti saadikud juhtisid tähelepanu suurele palgalõhele London Citys. Täpselt sama töö eest saab Briti naissoost finantsist keskmiselt kolmandiku võrra vähem kui tema meeskolleeg. Briti parlamendi saadikud ei sätestanud küll sookvoote, kuid hoiatasid, et «kui olukord ei muutu, siis võib tekkida tarvidus kohustuslike meetmete järele

24. Euroopa Naiste ja Meeste Vahelise Soolise Võrdõiguslikkuse Pakt 2011-2020 • Sõlmiti 7.märtsil 2011 Euroopa Liidu sotsiaalministrite poolt perioodiks 2011-2020 • “ Sooline võrdõiguslikkus kogu poliitikasse” on üks selle uue Euroopa initsiatiivi võtmeprintsiip

25. 2011-2020 Europa Paktkutsub üles • Edendama suuremat professionaalse ja isikliku elu tasakaalu nii naiste kui meeste jaoks paremate lastehoiuteenuse ja paindliku tööaja kasutamise võimaluste abil • Võitlema naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu tugevama ennetava ja kaitsva tegevuse kaudu. Nendes arengutes tuleb rõhutada meeste ja poiste rolli ja vastutust

26. Nõukogu soovitab tungivalt liikmesriikidel võtta tarvitusele järgmisi meetmeid • Edendama naiste tööhõivet koos erilise tähelepanuga diskrimineerimise vältimisele selle erinevates vormides ja vähendama soolist segregatsiooni • Kindlustama võrdse palga võrdväärse töö eest • Edendama naiste jõustamist otsuste tegemisel, poliitilises ja majanduselus • Kindlustama soolise võrdõiguslikkuse initsiatiivide efektiivse rakendamise

27. Eestkoste • Eestkoste – oma liikmete ja teiste sihtrühma kuuluvate inimeste või ka oma valdkonna huvide ja väärtuste eest seismine suhetes nii avaliku võimu, ärisektori kui ka avaliku arvamusega  –, on üks peamised kodanikuühenduste tegevusi. Eestkostet saab teostada väga erinevail viisidel: osaleda töörühmades või kirjutada kommentaare eelnõudele, võtta avalikult sõna, korraldada meeleavaldusi või teavituskampaaniaid. • Milline tee valida, kuidas toimida ja leida liitlasi, et oma eesmärke parimal moel saavutada, see nõuab arusaamist ja oskusi.

28. Eestkoste koolitus • Kuidas eestkoste haakub organisatsiooni eesmärkide ja teiste tegevustega?Legitiimsus ja selle allikadProaktiivsed ja reaktiivsed eestkostestrateegiad, meetodid ning nende kasutamineLiikme- ja sihtrühmade võrgustiku loomine ja arendamineLiikmete ja sihtrühmade kaasamine eestkosteks: põhimõtted ja tehnikadPartnerite leidmine, koalitsioonide moodustamineKoostöö meediaga

29. Eestkoste koolitus • Seadusandlik raamistik kaasamiseksOlukord kaasamisega Eestis: hoiakud ja praktikad, kuidas neid oma töös kasutada?Kaasamise hea tavaErinevad kaasamismeetodidAvaliku võimu ootused koostööpartneriteleAvaliku sektori tööpõhimõtted: kuidas toimub eelnõude menetlemine ministeeriumides, kohalikes omavalitsustes ja Riigikogus, ühenduste osalusvõimalused

30. Eestkoste koolitus • Analüütiliste kompetentside arendamine • Kuidas tuvastada probleemide põhjuseid ja genereerida ideid nende lahendamiseksKuidas kasutada olemasolevaid uuringuid ning kuidas lihtsamaid uuringuid ise läbi viia?Oma ettepanekute vormistamineLäbirääkimised ja lobitööEestkostetegevuste efektiivsuse hindamine

31. Euroopa 2020 strateegia Majanduskasvu kolm prioriteeti • Arukas • Jätkusuutlik • Kaasav vt. http://ec.europa.eu/europe2020/who-does-what/stakeholders/index_et.htm

32. Prioriteedid: arukas majanduskasv • Arukas majanduskasv tähendab ELi tulemuslikkuse parandamist: • hariduses (inimeste julgustamine õppima ning oma oskusi täiendama) • teadusuuringutes/innovatsioonis (selliste uute toodete/teenuste loomine, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning sotsiaalprobleemide lahendamisele) • digitaalühiskonnas (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine)

33. ELi eesmärgid seoses aruka majanduskasvuga hõlmavad järgmist: • 1. avaliku ja erasektori investeeringute tase üheskoos 3%-ni ELi SKPst, samuti paremad tingimused teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks • 2. 2020. aastaks 20–64-aastaste meeste ja naiste tööhõive määr 75%, mis saavutataks töö pakkumisega suuremale hulgale inimestele (eeskätt naised, noored, vanemad inimesed ning väheste oskustega inimesed ja seaduslikud sisserändajad). • 3. paremad haridusalased saavutused, konkreetselt:- koolist väljalangemise määra vähendamine, et see oleks alla 10%- vähemalt 40% 30–34-aastastest peaksid omama kolmanda tasandi haridust (või samaväärset)

34. Miks Euroopa vajab arukat majanduskasvu? Peamiste konkurentidega võrreldes on Euroopa väiksema majanduskasvu põhjuseks suures osas tootlikkuse vahe, mis on osaliselt tingitud: • teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute vähesest mahust • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ebatõhusast kasutamisest • mõne ühiskonnaosa raskendatud juurdepääsust innovatsioonile • Näiteks: • Euroopa filmid moodusavad praegu üksnes veerandi 2 triljoni suurusest informatsiooni-/kommunikatsioonitehnoloogia üleilmsest turust. • Kiire internetiühenduse aeglane rakendamine mõjutab Euroopa suutlikkust tegeleda innovatsiooniga, jagada teadmisi ning levitada kaupu ja teenuseid. See jätab ka maapiirkonnad isoleerituks.

35. Miks Euroopa vajab arukat majanduskasvu • Haridus/koolitus : • Ligikaudu 25 protsendil Euroopa koolilastest on lugemisoskus halb • Liiga palju noori lõpetab hariduse/koolituse omandamise ilma kvalifikatsioonita • Kesktaseme kvalifikatsiooni saajate osakaal on suurem, kuid sageli ei vasta nende kvalifikatsioon tööturu vajadustele • Vähem kui kolmandikul eurooplastest vanuses 25–34 on kõrgharidus (kõnealune näitaja on Ameerika Ühendriikides 40% ja Jaapanis üle 50%) • Euroopa ülikoolide positisoon maailmas on nõrk – ainult 2 neist on maailma 20 parima hulgas (vt Shanghai indeks (ARWU) ) • Vananev elanikkond • Kuna eurooplased elavad kauem ja neil on vähem lapsi, peab väiksem töötavate inimeste hulk toetama suurt hulka pensionäre ning rahastama ülejäänud sotsiaalsüsteemi. • Üle 60-aastaste inimeste osakaal suureneb praegu kaks korda kiiremini kui enne 2007. aastat, s.o 2 miljoni inimese võrra aastas varasema 1 miljoni asemel. • Parem ja rohkemate võimalustega teadmistel põhinev majandus aitab inimestel kauem töötada ning koormust vähendada.

36. Jätkusuutlik majanduskasv ressursitõhusa, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse huvides • Eesmärgid • 1. kasvuhoonegaaside heidete vähendamine 2020. aastaks 20 % võrra võrrelduna 1990. aasta tasemega. EL on valmis minema kaugemale ning vähendama heiteid 30 %, kui ülemaailmse kokkuleppe raames teised tööstusriigid võtavad enesele samasugused kohustused ja arenguriigid panustavad vastavalt oma võimetele • 2. taastuvenergia osakaalu suurendamine kogutarbimises kuni 20%-ni • 3. energiatõhususe suurendamine kuni 20 %

37. Kuidas EL annab tõuke jätkusuutlikule majanduskasvule? • Kahe juhtalgatuse abil: • 1. Ressursitõhus Euroopa Ressursitõhusale vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku toetamiseks tuleb meil majanduskasv siduda lahti varude ja energia kasutamisest: • vähendades süsinikdioksiidi heiteid • edendades energia tarnekindlust • vähendades varude kasutamise ja tarbimise intensiivsust • 2. Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitikaEL vajab tööstuspoliitikat, mis toetab ettevõtteid (eelkõige väikeettevõtteid) nende kohanemisel üleilmastumise, majanduskriisi ning üleminekuga vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele: • toetades ettevõtlust, muutes Euroopa ettevõtted tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks • hõlmates järjest rahvusvahelisemat terviklikku väärtusahelat alates juurdepääsust toormele kuni müügijärgse teeninduseni. • Seda poliitikat saab kavandada ainult tihedas koostöös ettevõtetega, ametiühingutega, teadusringkondadega, tarbija- ning valitsusväliste organisatsioonidega.

38. Kaasav majanduskasv • Kaasav majanduskasv tähendab järgmist: • Euroopa tööhõivemäära tõstmine – rohkem paremaid töökohti, eriti naistele, noortele ja vanematele inimestele • igas vanuses inimeste toetamine, et nad näeksid muutusi ette ja tuleks nendega toime oskustesse ja koolitusse investeerimise abil • tööturgude ja sotsiaalsüsteemide ajakohastamine • majanduskasvu hüvede levimise kindlustamine kõikjale ELis

39. ELi eesmärgid seoses kaasava majanduskasvuga hõlmavad järgmist: • 1. 2020. aastaks 20–64-aastaste meeste ja naiste tööhõive määr 75%, mis saavutataks töö pakkumisega suuremale hulgale inimestele (eeskätt naised, noored, vanemad inimesed ning väheste oskustega inimesed ja seaduslikud sisserändajad). • 2. paremad haridusalased saavutused, konkreetselt:– koolist väljalangemise määra vähendamine, et see oleks alla 10%vähemalt 40% 30–34-aastastest peaksid omama kolmanda tasandi haridust (või samaväärset) • 3. vähendada vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

40. Miks Euroopa vajab kaasavat majanduskasvu? Tööhõive • Euroopa tööjõud kahaneb. Seda põhjustab demograafiline muutus – vähenev töötav elanikkond toetab kasvavat mittetöötajate hulka. • EL peab suurendama oma üldist tööhõivet: tööhõive määr on eriti madal naiste hulgas (63% naiste ja 76% meeste puhul vanuses 20–64) ning vanemaealiste töötajate hulgas vanuses 55–66 (46% ELis ja 62% USAs ning Jaapanis). • Eurooplased töötavad vähe tunde – 10% vähem, kui USAs või Jaapanis. • Majanduskriis on toonud kaasa suure tööpuuduse noorte hulgas – üle 21% – ning muutnud töötute jaoks töö leidmise raskemaks.

41. Oskused • Oskused • ELis on umbes 80 miljonit inimest, kelle oskused või põhioskused on vähesed – nad saavad elukestvast õppest vähem kasu, kui haritumad inimesed. • 2020. aastaks on 16 miljonit sellist töökohta rohkem, mis nõuavad kõrget kvalifikatsiooni nig 12 miljonit töökohta vähem, mille puhul piisab madalast kvalifikatsioonist. • Uute oskuste omandamine ning nende kasutamine on olulisem kui kunagi varem.

42. Võitlus vaesusega • Isegi enne kriisi oli 80 miljonit inimest, kes elasid vaesusriski piiril, neist 19 miljonit olid lapsed. • 8% töötavatest inimestest ei teeni piisavalt, et vaesusest välja rabeleda.

43. Kodanikuühiskond • Euroopa 2020. aasta strateegia edukas rakendamine sõltub kõigi ühiskonnaosade kaasatusest. • Meetmete võtmise kohustus ei lasu üksnes riikide valitsustel. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on vaja nende kõigi panust: • ettevõtjad; • ametiühingud; • valitsusvälised organisatsioonid; • kohalikud ametiasutused ning • üksikisikud. Heade tavade vahetamine, võrdlusuuringud ja võrgustike loomine, mida edendavad mitme ELi liikmesriigi juhid, on osutunud kasulikuks omase tunde loomisel ning dünaamika tekitamisel seoses vajadusega reformi järele.

44. Institutsioonide hulgas, kes koordineerivad kõnealuste paljude sidusrühmade tagasisidet : • Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kellel on täita võtmeroll eelkõige riiklike majandus- ja sotsiaalkomiteede võrgustiku mobiliseerimise kaudu; • Regioonide Komitee võib aidata koondada piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, kellel mitmetes ELi liikmesriikides on volitused Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud valdkondades, nagu haridus, innovatsioon, transport, kliimamuutused

45. Kogu ELi hõlmavad eesmärgid • Selleks et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist on kogu EL jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. • Need ELi tasandi eesmärgid võetakse aluseks riiklike eesmärkide seadmisele igas ELi liikmesriigis, vastavalt kohalikule olukorrale ja tingimustele.

46. .Tööhõive • 20–64-aastastest elanikest töötab 75%

47. Teadus- ja arendustegevus / innovatsioon • Teadus- ja arendustegevusse / innivatsiooni tuleb investeerida 3% ELi SKPst (nii riiklikud kui ka eravahendid kokku

48. Kliimamuutused/energeetika • Kasvuhoonegaaside heitkogused 20% (või kui tingimused on selleks sobilikud, isegi 30%) võrra väiksemad võrreldes 1990. aastaga • 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest • 20% suurem energiatõhusus

49. Vaesus / sotsiaalne tõrjutus • vähendada vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

50. Haridus • Koolist väljalangemise vähendamine nii, et see oleks alla 10% • Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse