1 / 32

EL koostööst hariduse- ja noortevaldkonnas

EL koostööst hariduse- ja noortevaldkonnas. Ülle Kurvits Nõunik (haridus, noored) EV Alaline Esindus EL juures 31.mai 2010. a. Millest täna räägime?. Eesti osalemine EL otsustusprotsessis EL hariduspoliitika alane koostöö ja LLL Koostöö prioriteedid ja haridustähised

stacey-reyes
Download Presentation

EL koostööst hariduse- ja noortevaldkonnas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EL koostööst hariduse- ja noortevaldkonnas Ülle Kurvits Nõunik (haridus, noored) EV Alaline Esindus EL juures 31.mai 2010. a

  2. Millest täna räägime? • Eesti osalemine EL otsustusprotsessis • EL hariduspoliitika alane koostöö ja LLL • Koostöö prioriteedid ja haridustähised • HK2010 ja HK2020 strateegia

  3. Eesti osalemine EL otsustusprotsessis

  4. EL Komisjoni roll haridusvaldkonnas • Euroopa Komisjon kui koostöö mootor • Hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noortevolinik Androulla VASSILIOU (CY) • Teaduse- ja innovatsioonivolinik Maire GEOGHEGAN-QUINN (IE)

  5. EL Nõukogu e Justus Lipsiuse hoone

  6. Eesti esinduse ja esindajate roll protsessis Kuni 2004. a kevadeni asus Eesti esindus EL juures Rue Marie Therese'i tänava büroohoone ühel korrusel Eesti lipp Brüsselis, 1. mail 2004

  7. EL koostöö lisaväärtus • Rhv koostöö - võimalus EL poliitikate kujundamisel kaasa rääkida • Kontaktid - tihendada koostööd teiste EL riikide ja 3. riikidega • Inspiratsioon – uued nägemused, õppida teiste liikmesriikide kogemustest, jagada enda häid praktikaid • Lisaressursid - arendada EL ühiste ressurssidega Eesti haridus- ja teadussüsteemi • Võimalus rääkida Brüsselis eesti keeles

  8. Muudatused haridussüsteemis? • Iga liikmesriik vastutab ise oma riigi haridussüsteemi korralduse eest ning otsustab õpetuse sisu üle • ELei tee liikmesriikidele täpseid ettekirjutusi • EL aitab kaasa, soodustab ja toetab liikmesriikide koostöödhariduse valdkonnas, sh keeleõpet, samuti õppurite ja töötajate vaba liikumist

  9. Eesti on väike riik EL tohutus otsustus- protsessi mehhanismis, seega on meie jaoks oluline: • Tagada koostöö ja koordinatsioonisüsteemide stabiilne ja tõhus toimimine • Tugevdada poliitilise analüüsi võimekust • Määratleda prioriteedid (oluline, vähemoluline, neutraalne) • mh olla proaktiivne ka Euroopa jaoks laiemates olulistes küsimustes (kliima, energia, arenguabi jms) • VV kinnitatud EE eesmärgid eesistumise kontekstis

  10. Elukestev õpe ja hariduskoostöökavad EL-is “Learning is not a product of schooling but the lifelong attempt to acquire it” – A.Einstein

  11. Euroopa Liit 2010. aastal • Majanduskasv on üleilmses konkurentsis madal (madalam tootlikkus; teadus- ja arendustegevuste ning innovatsiooni (TAI) investeeringute väiksem maht jm) • Madal tööhõive • Kiiresti vananev rahvastik • Tehnoloogia areng ja pidevad muutused • Kliimaprobleemid ja ressursside nappus • Euroopa riikide majandused on üksteisega üha enam seotud, konkurents muu maailmaga muutub tihendamaks • Vajadus tugevdada finantssüsteemide tõhusust ja jätkusuutlikkust

  12. EL ja maailma rahvastik 2025.a • Suurimad riigid aastal 2025 (100 miljonit) – Hiina (1453), India (1431), EU-27 (517), USA (358), Indoneesia (263), Pakistan (246), Brasiilia (214), Nigeeria (210), Bangladesh (195), Venemaa (132), Mehhiko (123), Jaapan (120) – mitte ühtegi üksikut EL riiki! • Maailma rahvastik kasvab kuni 8 miljardini – 61% Aasias, 6,5% ELis sh 35% Euroopa rahvastikust on vanemad kui 60a (2008.a 65.-a osakaal 26%) • 30% maailma SKPst toodab Aasia, EL-20%; Aasia kui suurim eksportija (35%, EL-32%) • Immigratsioon kasvab, Euroopas u 9% rahvastikust “The World in 2025, Rising Asia and Socio-Ecological Transition”, European Commission, 2009

  13. Eesmärgid (1) EL eesmärk: • Pikaajaline –muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase • Lühiajaline – väljuda kriisist ja taastada kasv EL hariduskoostöö eesmärgid: • Aidata kaasa EL pikaajalise eesmärgi saavutamisele • Aidata kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele EL liikmesriikides • Soodustada liikmesriikide haridussüsteemide arengut, eelkõige läbi liikmesriikide kogemuste ja hea praktika vahetuse

  14. LLL kontseptsiooni areng EL 2000d konkurentsivõime koolitus tööhõive Majanduslik ratsionaalsus Aktiivne kodanikuks olemine tööturg UNESCO 1960d • Kultuur • Õppimine • Personaalne areng ja kasv • Humanistlikud ideaalid • Elusituatsioon

  15. EL hariduskoostöö prioriteedid kuni aastani 2020 • Euroopa hariduskoostöö uuendatud strateegiline raamistik aastani 2020 – 4 strateegilist eesmärki: • Elukestva õppe ja õppurite liikuvuse reaalsuseks muutmine • Hariduse ja koolituse kvaliteedi ning tõhususe parandamine • Võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine • Loovuse ja innovaatilisuse, sh ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel Meetodid: ühised võrdlusnäitajad (tähised); vastastikkune õppimine ja heade tavade vahetamine (töörühmad, võrgustikud, konverentsid); perioodiline aruandlus; elukestva õppe programm

  16. Knowledge System for Lifelong Learning (KSLL) www.kslll.net • Education and Research 2007-2012. Development Plan(2007, 84 lk) (FI) • The Strategy of LLL in the CZ (2007, 92 lk) • DK’s Strategy for LLL– Education and Lifelong Skills Upgrading for All (2007, 37 lk) • Skills for Scotland: A Lifelong Skills Strategy (2007, 61 lk) • National Education Strategy 2003-2012 (LT) (2003, 17 lk) • Lifelong Learning Strategy in Slovenia (2007, 59 lk) • EL toetus LLS koostamiseks ja rakendamiseks + teadlikkuse tõstmiseks (projektitaotluste esitamine kuni 16.juuli 2010): http://eacea.ec.europa.eu/llp/funding/2010/call_ecet_2010_en.php

  17. Haridustähised aastaks 2020 • Vähemalt 15% täiskasvanuid vanuses 25-64 peaks osalema elukestvas õppes • Varakult koolist lahkunute (põhiharidus või madalam haridustase) ja mitteõppivate noorte osakaal vanusegrupis 18-24 peaks olema väiksem kui 10% • Vähemalt 40% 30-34-aastaste vanuserühmast peaks omama kõrgharidust. • Põhioskuste (funktsionaalne lugemisoskus, matemaatika ja loodusteadused) osas madala saavutustasemega 15-aastaste noorte osakaal peaks olema alla 15% • Vähemalt 95% lastest vanuses 4 aastat kuni kohustuslik kooliiga peaks osalema koolieelses hariduses

  18. Võimalikud uued haridustähised • Mobiilsus • Haridustaseme seos tööhõivelisusega • Loovus ja innovatsioon: kajastada seda, kuidas haridussüsteem edendab innovatsiooni ja loovust, sh ettevõtlikkust. • Õppimisoskus • Keeleoskus / vähemalt 80% põhikooli III astme õpilastest peaks õppima vähemalt 2 võõrkeelt. --- 2008: Eestis 94,7%; 2006: EL keskmine 52,3% • … Council conclusions of 25 May 2007 on a coherent framework of indicators and benchmarks for monitoring progress towards the Lisbon objectives in education and training

  19. Oskuste- ja tööturupõhine lähenemine Võtmepädevused elukestvaks õppeks, dets 2006 • Emakeeleoskus; • Võõrkeelteoskus; • Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest; • Infotehnoloogiline pädevus; • Õpipädevus (learning to learn); • Sotsiaalne ja kodanikupädevus; • Algatusvõime ja ettevõtlikkus; • Kultuuriteadlikkus ja -pädevus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus,18. detsember 2006,võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(2006/962/EÜ)

  20. Oskuste ja tööturupõhine lähenemine Uued oskused uute töökohtade jaoks, alates 2007 • Oskuste taseme tõstmine • Oskuste pakkumise ühildamine nõudmisega (matching) • Hindamine ja tulevikuoskuste prognoosimine Nõukogu 15. novembri 2007. a resolutsioon, mis käsitleb uusi kutseoskusiuute töökohtade jaoks CEDEFOP 2009, prognoos 2010-2020 • Kõrge kvalifikatsiooniga töökohad 29% 35% • Madala kvalifikatsiooniga töökohad 21% 15% • Keskmise kvalifikatsiooniga töökohad u.50%

  21. EL2020 kvantitatiivsed peaeesmärgid • Tööhõive - 75 % elanikkonnast vanuses 20-64 a (EL 69%); • 3 % ELi SKPst tuleb investeerida TjaAsse (Euroopa Komisjon töötab lisaks välja näitajat, mis kajastaks TAI intensiivsust); • täita tuleb kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, 20 %, 20 %); • koolist väljalangenute osakaal peab jääma alla 10 % ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse (ISCED 5 ja 6); • vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni (inimese) võrra. NB! Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid nende põhjal seadma oma eesmärgid.

  22. Haridustee katkestanute osakaal 18-24-aastaste vanusegrupis 2000-2008, %

  23. 30-34-a kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal Eestis 2000-2009

  24. Siseriiklikud lisaeesmärgid • Vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64a) osakaalu alla 30%. • Täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määr peab aastaks 2020 suurenema 17%-ni LLL osalejate osakaal 25-64-a hulgas. EL keskmise ja Eesti võrdlus 2000-2009

More Related