1 / 18

MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV

MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV. Majanduskasvu olemus. M ajanduskasv – antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. SKP JOOKSVAL PERIOODIL. SKP EELMISEL PERIOODIL. SKP juurdekasv

tameka
Download Presentation

MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Majanduskasvu olemus Majanduskasv – antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu SKP JOOKSVAL PERIOODIL SKP EELMISEL PERIOODIL SKP juurdekasv protsentides Majanduskasvu täpsemaks näitajaks nii antud maa siseselt kui eri- nevate riikide võrdlemisel on reaalse SKP juurdekasv elaniku kohta. Majanduskasvu hindamisel tuleb silmas pidada järgmist: Kasvu näitab reaalse SKP suurenemine, st majandus suureneb vaid siis, kui nominaalne SKP kasvab kiiremini kui hinnad; Kasvu näitab SKP juurdekasv elaniku kohta, st majanduskasv esineb vaid siis, kui SKP kasvab kiiremini kui elanikkond; Kuigi majanduskasvu näitaja arvutatakse iga-aastase muutu- sena, tuleb seda käsitleda pikaajalise nähtusena. Majandusareng – majandusprotsess, mille puhul üldine majanduskasv on ühendatud majanduse struktuurimuutuste ja rahva elatustaseme tõusuga 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  2. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Q POTENTSIAALNE SKT (Q*) Q* {Q>Q*} {Q<Q*} TEGELIK SKT (Q) Aeg Joonis. Majanduskasv ja majandustsükkel ühiskonna potentsiaalse toot- mismahu pikaajaline kasv; mõõdetakse: SKP el. kohta pikaajaline MAJANDUSKASV: põhjus Investeeringud ja kapital/töö suhte tõus tegeliku tootmismahu perioodiline kõikumine ümber potentsiaalse tootmismahu lühiajaline TSÜKKEL: põhjus Tööturu (tööpuuduse) dünaamika MAJANDUSLIK TÕUS tegeliku SKP (Q) tõus potentsiaalse (Q*) suhtes Tsükli 2 faasi MAJANDUSLIK TÕUS tegeliku SKP (Q)langus potentsiaalse (Q*) suhtes HARI TÕUS LANGUS TÕUS PÕHI 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  3. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Potentsiaalne tootmismaht (Q*): hüviste hulk, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud Raamatud Täishõive: ressursside loo- muliku alakoor- matuse määr = 100% – KASV ÜHISKONNA TOOT- MISPOTENTSIAALI KASVADES NIHKUB VTP VÄLJAPOOLE Loomulik tööpuudus: töötute reserv, mis tekib parata- matult tootmise tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud ühelt töökohalt teisele liigub 0 Riided Joonis. Võimaliku tootmise piiri nihe Majanduskasv on otseselt seotud võimaliku tootmise piiri laienemisega Potentsiaalne SKP– täis- või väga kõrge hõive tingimustes toodetav SKP või tootmisväljund;SKP maksimaalne tase, mida võib saavutada ühiskonna teatud tehnoloogialise arengu ning elanikkonna(tööjõu) antud tasemel ja arvu juures Jätkusuutlik areng – ühiskonna arengutee on jätkusuutlik, kui see rahuldab selle praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  4. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Majanduskasv maailmas ja Eestis Allikas: Economist GDP growth forecasts, 2003Jan 2nd 2003 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  5. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Majandusnäitajate ennustus (saadud majandusteadlaste küsitlemise tulemusel) Allikas: Economist Economic forecastsNov 7th 2002 NB! Võrdlevat majanduskasvu statistikat OECD riikide kohta vaata peatükile lisatud statistika failis 20-kasv-stat.xls Allikas: interneti aadress: http://www.oecd.org/EN/document/0,,EN-document-3-nodirectorate-no-1-37571-3,00.html 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  6. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Tabel 20.1. Majanduse ja elanikkonna kasv maailmas Aasta Elanikkond SKP el. kohta (miljonit) ($) 5000 e.m.a. 5 130 1000 e.m.a. 50 160 1 170 135 1000 265 165 1500 425 175 1800 900 250 1900 1625 850 1950 2515 2030 1975 4080 4640 2000 6120 8175 Allikas: Brad De Long ‘s web site Pärast Rooma impeeriumi lagunemist võib Lääne-Euroopa arengus eristada järgmisi etappe: V – IX sajand - pimeda keskaja periood; X – XIII sajand – vähese tulu juurdekasvuga ekstensiivne majanduslik tõus; XIV sajand – vapustuste, sõdade ja epideemiate sajand; XV sajand – poliitiliste reformide, revolutsioonide, kodanluse ja turusuhete sünni sajand. Siit algavat perioodi tuleb käsitleda kui ettevalmistavat etappi kaasaja majanduslikuks kasvuks, mis algas Suurbritannias XVIII sajandi viimases kolmandikus 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  7. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Tabel 20.2 Maailmamajanduse arengufaasid Elanikkonna aasta- Kogutoodangu aas- keskmine juurdekasv, takeskmine juurde- % kasv, % Algne agraarühis- 0,1 0 kond (500 -1500) Arenenud agraar- 0,2 0,1 ühiskond (1500-1700) Manufaktuurne 0,4 0,2 kapitalism (1700 -1820) Kapitalism 0,9 1,6 (1820-1980) Allikas: Maddison A. Phases of Capitalist Development.Oxford.1982 Joon. 20.2. Arenenud riikide majanduskasv SKP elaniku kohta,TUSD 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  8. Tööstusriigid Jaapan Kanada Lääne - Euroopa MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV USA Okeaania 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 Joonis 20.3 Erinevate riikide majanduskasvu tempo Eesti majandusarengus (kasvus) võiks alates 1900. aastast eristada järgmisi etappe: Eesti (Eestimaa ja osa Liivimaa kubermangust) Vene Impeeriumi koosseisus, I maailmasõda ja Eesti Vabadussõda – kuni 1920. Aastani; Eesti Vabariik, NSVLi annekteerimine ja II maailmasõda (1920–1944); Eesti NSVLi koosseisus (1944–1991); Taasiseseisvunud Eesti (alates 1991. aastast tänaseni); 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  9. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Joonis 20.4. Eesti majanduskasv 20. sajandil Tabel 20.3 Eesti SKP ja elanikkonna kasv perioodil 1993–2001 SKP kasv SKP kasv Muutus aastakesk- el. kohta mises rahvaarvus 1993 -0,9 -7,3 -1,8 1994 -2,0 -0,9 -1,2 1995 4,3 5,4 -1,0 1996 3,9 5,0 -1,0 1997 10,6 11,5 -0,8 1998 4,7 5,3 -0,6 1999 -1,1 -0,6 -0,5 2000 6,9 -5,0 2001 5,4 -0,4 Allikas:Eesti Statistikaamet, Eesti Pank 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  10. Eesti EÜ 60 51,7 50 41,4 40 34,5 SKP tase, tuh. dol. 30 23 MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV 18 20 8 10 0 2001 2020 2040 Aasta Joon. 20.5. Eesti majanduskasvu prognoos Tulu majanduskasvust: Majanduskasvu kulu: SUUREMAD TARBIMIS- VÕIMALUSED ALTERNATIIVKULUe. loobumine jooksvast tarbimisest “70 seadus” – aastate arvu määramise meetod, mille puhul teatud parameetrid kahekordistuvad aastaprotsendi teatud taseme puhul. Näiteks, selleks, et määrata mitme aasta jooksul hinnad (töötasu) kahekordistuvad, tuleb arv 70 jagada keskmise inflatsiooni(palgakasvu) 5-ga. 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  11. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Majanduskasvu allikad Tabel 20.4. Majanduse ja tootlikkuse kasv majanduslikult arenenud riikides Aasta keskmine kasv, % Periood SKP SKP töö- Tööjõud Summaarne töö tunni kohta tundide arv 1870-1913 2,5 1,6 1,2 0,9 1913-1950 1,9 1,8 0,8 0,1 1950-1973 4,6 4,5 1,0 0,3 1973-1990 2,5 2,7 1,1 -0,1 Allikas: Paul E. Samuelson, WilliamD. Nordhaus. Economics. 16-th Ed.1998 Majanduskasvu faktormudel– majanduskasvule erinevate tootmisfaktorite mõju hinda- mise metoodika. Kasutades kahaneva piirtootlikkuse teooriat ja nimetatud metoodikat on võimalik selgitada erinevate tootmisfaktorite panust majanduskasvu 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  12. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Neli kasvufaktorit (“ratast”) on: inimressursid (tööjõupakkumine, haridus, töödistsip- liin, kogemus, motivatsioon ja ettevõtlikkus); looduslikud ressursid (maa, loodusvarad ja energeetilised ressursid, keskkonna kvaliteet); ESINDAVAD KOGUPAKKUMISE POOLT reaalne, asjastatud kapital (tootmisettevõtted, seadmed, teed, side- ja arvuti- süsteemid); tehnoloogiad (teadus, insenerioskused, juhtimine ja organisat- sioon). + kogunõudlus majanduskasvu viies faktor + efektiivsus majanduskasvu kuues faktor Üldine tootmisfunktsioon – sõltuvus (matemaatiline funktsioon), mis kehtib tootmise (rahvamajandusliku kogutoodangu) saavutatava maksi- maalse mahu ja kasutatavate tootmisfaktorite vahel antud tootmise tehnoloogilise arengu tasemel KAPITAL, TÖÖ, LOODUSRESSURSID KOGUTOODAN- GU MAHT TEHNOLOOGILISE ARENGU TASE 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  13. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Tehnoloogia– tehniline ja oskusteave, mida saab tootmisfaktorite rakendamisel kasutada hüviste tootmiseks Inimkapital– tähistab inimeste poolt kogutud oskusi ja teadmisi, millised võib kasvatada (akkumuleerida) õppimise, koolituse ja treeningu kaudu Kapital– tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistege- vuses loodud tootmisvahendeid. Kasutatakse tavaliselt reaalse kapitali (näiteks tootmisriistad ja masinad), mitte aga finantskapitali tähenduses (näiteks aktsiad, obligat- sioonid, pangahoiused) Investeerimine– on uute tootlike kapitalikaupade omandamine. Investee- ringud suurendavad kogutoodangut Puhasinvesteering – kui koguinvesteeringute maht majanduses on suurem kapitali taastootmiseks tehtavast kapitali kulumist. Investeeringute tegemise eelduseks on aga säästmine 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  14. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Tootlikkus– mõiste, mis tähistab tootmisfaktorite kasutamise astet ja mida väljendatakse tootmisväljundi suhtena kasutatud tootmisfaktoritesse (tootmisväljund jagatud töö kuluga tähistab töö tootlikkust ehk -viljakust). Tootlikkus suureneb, kui väljundi suurenemine toimub tootmisfaktorite koguse samaks jäädes Kahaneva piirtootlikkuse seadus – ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema (s.t. piirprodukt väheneb) Majanduse tootlikkus sõltub kolmest asjaolust: doonorkapital Täistootlus e.tootmis tegurite ühis_ tootlus riigi töötajate kvaliteet võime töötajaid ja kapitali kaupade ning teenuste tootmiseks efektiivselt kombi- neerida 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  15. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Majanduskasvu teooriad Kasvupiirid – võivad tekkida mingi ressursi (maa, loodusvarad) ammendumise või sellise ressursi nagu tööjõud, liigse kasvu tulemusel Adam Smith; David Ricardo /KLASSIKALINE KOOLKOND/ Malthuse rahvastiku kasvu teooria – teooria, mille puhul majanduskasv seostatakse rahvasti- ku kasvuga, mis selle teooria kohaselt kasvab geomeet- rilises progressioonis ja toidu tootmisega, mis tulene- valt maa kui ressursi piiratusest kasvab aritmeetilises progressioonis Joonis 20.6. Kasvupiiride nihkumine 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  16. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Neoklassikaline majanduskasvu mudel – teooria või mudel, mida kasutatakse pikaajalise majan- duslikult arenenud riikide majanduskasvu seletamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse kapitali suuremale raken- damisele (töö kapitaliga varustatuse suurendamisele) ja teaduslik–tehnilise progressi olulise rolli rõhutamisele, pidades neid peamisteks potentsiaalse reaalse SKP kasvu faktoriteks Solow` majanduskasvu mudel – Robert Solowi poolt loodud mudel võimaldab hinnata erinevatefaktorite mõju (panust) majanduskasvu. Lähtealusekson üldine, makromajanduslik tootmis- funktsioon Cobb-Douglase tootmisfunktsioon α < 1 tähistab kapitali tootmiselastsust 1 – α tähistab töö faktorit T(t) tähistabajafaktorist olenevat tehnilise arengu (progressi) taset 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  17. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Joon. 20.7. Majanduskasvkapitali suurenemisel Joonis 20.8. Tehnoloogilise progressi mõju tootmisfunktsioonile Tootmisfunktsiooni võib omakorda väljendada kasvuprotsendina: Qkasvuprotsent = Lkasvuprotsent + Kkasvuprotsent+ TP TEHNOLOOGILINE PROGRESS 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  18. MAJANDUSE ABC MAJANDUSKASV Tabel 20. 5. Erinevate faktorite panus USA majanduse kasvu perioodil 1948–1994 Kasv aastas, Osakaal kogu- % kasvust,% Reaalse SKP juurdekasv 3,4 100 Tootmisfaktorite panus 2,1 62 Kapital 1,1 32 Töö 1,0 29 Töötatud aeg 0,8 24 Töötajate sooline koosseis 0,2 6 Tootlkkuse kasvu panus 1,3 38 Haridus 0,4 12 Teadus ja aren dustegevus 0,2 6 Teabe kasv ja muud 0,7 21 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

More Related