Tallinna noortekeskuste kujunemine, hetkeseis ja parimad praktikad

1. Tallinna noortekeskuste kujunemine, hetkeseis ja parimad praktikad Kadri Riitsaar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Noorsootöö osakonna peaspetsialist

2. Noortekeskuste kujunemine • Tallinna esimene noortekeskus – Lasnamäe Avatud Noortekeskus asutati Tallinna linnavolikogu otsusega nr. 65 1999. aastal; • Põhimäärus kinnitati 30. juuni 1999; • Põhimääruse järgi sai Lasnamäe Avatud noortekeskuse kõrgemal seisvaks asutuseks Tallinna Noorsooamet (asutatud 1. jaanuar 1999); • 2000. aastal ühendati omavahel Tallinna Noorsooamet ja Spordiamet, uus asutus asi nimeks Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, mille alla hakkasid kuuluma ka pealinna noortekeskused; • Tulenevalt Tallinna 2001- 2005 arengukavast sai linna üheks tähtsaks prioriteediks parandada laste- ja noorte elukeskkonda ja kvaliteeti. Selleks, et laiendada laste ja noorte vaba aja veetmise ja igakülgse arengu võimalusi tuli luua avatud noortekeskuste võrgustik. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet sai ülesandeks rajada avatud noortekeskus igasse linnaossa;

3. Noortekeskuste kujunemine 2 • 2003. aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nimetada Lasnamäe Avatud Noortekeskus ümber Tallinna Avatud Noortekeskuseks, millest sai katusorganisatsioon Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatavatele noortekeskustele; • 2005. aastal nimetati Tallinna Avatud Noortekeskus ümber Tallinna Noorsootöö Keskuseks. Nime muutus oli tingitud sellest, et asutuse tegevus oli muutunud palju laiahaardelisemaks kui avatud noorsootöö (mis muidugi jäi endiselt väga tähtsaks). Lisaks avatud noorsootööle tegeletakse ka ülelinnaliste klubilise tegevusega, ülelinnaliste noorteüritustega, noorsootöötajate koolitusega jne.

4. Tallinna noortekeskuste loomine • Lasnamäe noortekeskus 08. aprill 1999 • Pääsküla noortekeskus 17. mai 2002

5. Tallinna noortekeskuste loomine • Kristiine noortekeskus (sügis 2002) • Mahtra noortekeskus (november 2003)

6. Tallinna noortekeskuste loomine • Rahumäe noortekeskus (18.oktoober 2004 suleti sügisel 2006) • Männiku noortekeskus (jaanuar 2005)

7. Tallinna noortekeskuste loomine • Kesklinna noortekeskus (veebruar 2005) • Kopli noortekeskus (veebruar 2007)

8. Linnaosade hallatavad noortekeskused Lisaks eelpool nimetatud keskustele haldavad 5 noortekeskust linnaosavalitsused: • Pirita Linnaosavalitsus – Pirita (2001), Kose ja Mähe (2003) noortekeskused • Mustamäe Linnaosavalitsus – Mustamäe Avatud Noortekeskus (2001) • Haabersti Linnaosavalitsus – Haabersti Avatud Noortekeskus (2001)

9. Tallinna Noorsootöö Keskus Tegevused jaotuvad alljärgnevalt: 1. Noortekeskused 2. Noorte info ja nõustamine 3. Noorsootöötajate koolitus Tallinna Noorsootöö Keskuse haldusalasse kuulub praegusel hetkel seitse noortekeskust ja kaks nõustamiskeskust. Noortekeskus pakub tegevusi noortele vanuses 7-26 aastat. Keskused töötavad aasta läbi, 6 päeva nädalas, keskmiselt 48 tundi nädalas. Koolivaheaegadel on keskused lahti pikemalt, suvevaheajal lühemalt. Keskuse külastamine on tasuta, perioodilistes tegevustes osalemiseks vajalik noortekaart. Kuna kõik Tallinna noortekeskused on Tallinna linna hallatavad asutused, siis kehtib Tallinna Noorsootöö keskuse noortekeskuste kaart kõikides pealinna noortekeskustes. Noortekeskustes kasutatakse peamiselt avatud noorsootöö ja klubi/stuudio meetodit.

10. Hea praktika –Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas Eesmärk • Tänaval kohtuvate noorte kaasamine noortekeskuste tegevustesse. • Tutvustati noortele, kes ei tea noortekeskusest või kellel ei ole võimalust noortekeskuses käia, noortele pakutavaid võimalusi. Jagati infolehti, kohtutud noorte arv fikseeriti. • Koguti noortelt ideid, kuidas muuta nende koduümbrus veel paremaks. Heade ideede korral aidati noortel need ka ellu viia. Kirjutati üles nende ideed vajadusel jagasime saadud infot linnaosa valitsusega või muude institutsioonidega.

11. Hea praktika –Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas Sihtgrupp: • Otsene sihtrühm oli 12 - 18 aastased noormehed ja neiud Toimumisaasta ja ajaline kestvus: • September – detsember 2006 Toimumiskoht: • Tammsaare park, Politseipark, Viru Keskus, Musumägi, Hämariku kuju, Kaubamaja ja Viru Keskuse vaheline ala, Coca-Cola Plaza.

12. Hea praktika – Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas Elluviidud tegevused: • Ühe korra nädalas kohtuti noortega kesklinna piires; • Noortega kontakti loomiseks kasutatud vahenditest leidis enim kasutust puldiauto, millega sai noorte juurde sõita. Noortele pakkus huvi nii auto kui ka võimalus ise sellega sõita; • Kui esmane kontakt oli loodud oli hea noortele infot jagada. Põhilised infomaterjalid olid: Heat, noortekeskuste infovoldik, infokeskuse infovoldik, euro 26 postkaart, Euroopa Noorte infomaterjalid; • Noorele pakuti vabaaja veetmise võimalust kohapeal. Selleks kasutati erinevaid lauamänge nagu Jenga ja Uno kaardid. Detsembris jagasime noortele meie küsimustele vastamise eest kommi;

13. Hea praktika – Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas • Kohtumiste käigus said noored kaardistada endale olulisi kohti Tallinnas ning tuua välja nende kohtade positiivsed omadused ja negatiivsed omadused; • Samuti oli neil võimalus avaldada arvamust, mida võiks pealinnas noortele rohkem teha; • Igal kohtumisel täideti ka tulemusleht, milles fikseeriti meie tegevus ja eesmärgid ning mida noored just antud kohtumisest õppisid või said.

14. Hea praktika – Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas Kasutatud meetod: Lähtudes Tallinna Noorsootöö Keskuse arengukavast punkt 8.3 (noorte suurem kaasatus), mis toetas projekti raames juurutavat noorsootöö meetodit - noorte oma kohtumispaigas. Vastav noorsootöö meetod on Tallinnas uudne, aga Euroopas on meetod noorsootööks väga oluline ja üha rohkem kasutusel . Meetodit on edukalt kasutatud Inglismaal, kus on andnud palju häid tulemusi. Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas on noorsootöö meetod, mille peamiseks suunaks ja eesmärgiks on kohtuda noortega: • võrdsetel tasanditel (noortekeskuses on noorsootöötaja alati üle noore, kes peab neile kuuletuma); • nende valitud kohtumispaigas (noorsootöötajad kohtuvad noortega just seal, kus neile sobib. Samuti on noortel võimalus noorsootöötajatega mitte koostööd teha, kui nad seda ei soovi.); • avalikes kohtades.

15. Hea praktika – Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas Tagasiside • Projektist sai osa 313 noort, neist 172 noormeest ja 141 neidu; • Igal kohtumisel noortega jagati infot Tallinnas noortele pakutavatest võimalustest. Kui noor info voldikut ei soovinud, jagati infot suuliselt; • Samuti oli noortel võimalus jagada meile infot, millest nad kõige enam Tallinnas puudust tunnevad. Ideid oli mitmeid ja osad neist leidsid ka kajastamist Nõmme piirkonna järgmise poolaasta tegevuskavades; • Osad noortepoolt üles tõstatatud probleemid said ka kohese lahenduse, kuna noortel lihtsalt puudus info, et antud ideega juba tegeletakse. Näiteks küsis üks 16 aastane tüdruk, et miks ei ole Tallinnas noorteaktiive. Tallinna noortekeskustes on aga noorteaktiivid olemas ning neiule anti nõu, milline noortekeskus oleks just tema kodule kõige lähemal, kust ta saaks aktiivselt kohaliku elu edendamisele kaasa aidata.

16. Hea praktika – Noorsootöö noorte oma kohtumispaigas Tugevused • Projekti tugevaimaks küljeks oli selle kohanemisvõimet erinevates olukordades. Seda saab teha nii väljas kui ka siseruumides, seega just seal, kus noored antud hetkel viibivad. Näiteks varasügisel noori Viru keskuses eriti ei olnud, samas meeldis neile olla Tammsaare pargis ja Politsei pargis. Jahedate ilmadega aga veedavad noored aega pigem siseruumides. Nõrkused • Projekti nõrgemaks külgedeks võiks lugeda vähest inimressurssi. Selle tulemusena olime sunnitud projekti läbi viima ainult korra nädalas.

17. Tänan! Kadri Riitsaar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri.Riitsaar@tallinnlv.ee