Niccoló Paganini (1782-1840)

1. Niccoló Paganini(1782-1840) Anu-Mai Lillo anumai@tdl.ee

2. Elu • Sündis Genua linnas • Isa Antonio oli kaubitseja aga ka tubli viiulimängija • Vara märkas ta oma poja suurt viiuli-mängimise andi • Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha • Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

3. Elu • Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust • See valjus oli liig ja võttis Niccoló lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära • Samas õppis ta seeläbi palju ja sai juba lapsepõlves suureks mängijaks • Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli-soolosid mängida • Üheksa aastat vana, mängis ta juba Genua teatris soolot Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

4. Elu • Kui Paganini 12 aastat vana oli, siis viis isa teda Parma linna selleaegse kuulsa viiulimängija Alessandro Rolla juurde edasi õppima • Rollal polnud talle midagi õpetada • Juba aasta pärast hakkas isa Niccológa Itaalia linnades kontserte andma • Raha ning au tuli küllalt, ja Paganini nime kuulsus tungis üle Itaalia piiride, ehk ta ise küll välismaale ei läinud Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

5. Elu • Kaks rikast sõpra kinkisid temale kaks mitme tuhande väärilist viiulit • Üks Guardneri ja teine Amati tehtud viiuli • Veneetsias õppis ta ka ilusat lauljat neidu Bianchi'd tundma, keda ta eluseltsiliseks ja saatjaks võttis • Bianchi oli temale ka kõige suurema elurõõmu kinkinud - see oli Paganini armastatud poeg Achilles Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

6. Elu • Välismaale läks Paganini alles 1828. aastal • Tema suurimaks sooviks oli kohtuda Viini linnas Beethoveniga (kuid Paganini oli hiljaks jäänud) • Viinis oodati Paganinit suurel põnevusel • Viini linn oli Paganini esimese kontserdi järel nagu arust ära Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

7. Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

8. Kontserdid • Kõige keerulisemad ja vigurlisemad kohad ja välgukiirused jooksmised ülevalt alla ja alt üles läbi pooletoonide olivad Paganinile kerged nagu lapsemäng • Pikalisemate kohtade juures laulis viiul kõige armsamatel helidel • Tema kadetsejad nimetasivad ja sõimasivad teda nõiameistriks, vigurimeheks, tembutajaks jne Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

9. Kontserdid • Vaimustus oli üleüldine • Paganini pilte osteti arvamata hulgal • Söögiriistad kandsid tema nime • Juukseidki kammiti ja riideid kanti "Paganini moodi“ • Saksa- ja Prantsusmaal valati tema auks rahasid, millel tema kuju pääl oli • Tema ise ei pannud sest midagi tähele Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

10. Kontserdid • Igas linnas, kus ta aga mängis, oli kontserdisaal puupüsti rahvast täis, ehk küll piletihinnad 2, 3 ehk ka enam korda kõrgemad olid kui muidu • Juba kontserdipäeva hommikul oli maja, kus Paganini pidi mängima, inimeste hulkadest ümber piiratud • Ja siiski said enam jagu ootajatest piletite asemel paljalt pigistada ja piinata Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

11. Välimus • Kõhn, pikk, kahvatu • Õlad kõrged, nägu pikk, juuksed pikad ja käharad • Käed olid tal kui viiulimängimiseks loodud:sõrmed olid ülipikad ja painduvad • Nii võis ta pöidla küünega käe selja külge puutuda • Vanamoodne saterkuub, maani ulatuvad püksid, mis kõhna kere ümber lotendasid Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

12. Käitumine • Külmakartuse pärast oli Paganinil ka 20°C sooja juures kasuk seljas ja vankri uksed kinni • Toas istus ta aga sagedasti lahtiste akende ja uste vahele, mis ta rinnahaigust suurendas • Voorimeeste, teenijate ja teiste alamast seisusest inimeste vasta oli Paganini uhke • Aga noorte muusikantide, lauljannade jne. vastu, kes tema juurde nõu tulid küsima, oli ta väga lahke Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

13. Käitumine • Paganini oli kurva loomuga, nagu enamasti kõik haiglased inimesed • Võõraspidusid ja suuri seltskondi ei armastanud ta mitte, vaid hoidis neist eemale • Söögiisu oli tal alati hää; sõi mõnikord mitu tundi järjestikku ja ei põlanud ka viina ära • Taheti temaga aga muusikast kõnelda, siis oli ta hää tuju kadunud Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

14. Käitumine • Kontserdi päevil oli ta olek tõsisem ja pidulikum kui muidu • Hommik ei teinud ta siis midagi, vaid istus vagusi sohva pääl • Soolo kohtade juures higistas ta nii väga, et kolm kord kontserdi õhtul pesu pidi vahetama • Pärast kontserti oli ta jutukas ja lõbus Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"

15. Surm • Tiisikus, mis teda ju ammust saadik vaevas, läks väga ägedaks • Hääl kadus, jõud lõppis otsa • Viimsel õhtul näis ta rahulikum olevat kui muidu • Laskis sängi eesriide kõrvale tõmmata, et kuud vaadata • Tõmbas vaevaga viiuli kätte ja saatis selle toonidega oma viimse hingetõmbuse taeva poole Kasutatud kirjandus: K. A. Hermanni "Laulu ja Mängu Leht"