150 likes | 405 Views
10 aastat puudetoetusi. Riho Rahuoja Perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler 19.02.2009. Puude mõiste tuleneb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mille Eesti allkirjastas septembris 2007. Konventsiooni preambula kohaselt, on: puue ajas muutuv;
E N D
10 aastat puudetoetusi Riho Rahuoja Perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler 19.02.2009
Puude mõiste tuleneb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mille Eesti allkirjastas septembris 2007. Konventsiooni preambula kohaselt, on: • puue ajas muutuv; • puue vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg, mis ei võimalda neil isikutel osaleda täielikult ja tõhusalt ühiskonnaelus võrdsetel alustel.
Puude mõiste Eesti seadusandluses Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus on lähtunud puude defineerimisel ÜRO konventsioonist: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Puude raskuastme määramine uue korra kohaselt tööealistele inimestele PISTS alusel Inimesel, kellel on igapäevaelus ja ühiskonnas osalemisel: • mõningad raskused – keskmine puue • piiratud – raske puue • täielikult takistatud – sügav puue Kui abivahend aitab ületada kõik takistused igapäevaelus, siis inimesel puuet ei ole.
Puudest tulenevate lisakulude arvutamine tööealistele inimestele PISTS alusel Lisakulusid kompenseeritakse osaliselt. Kululiigid on: • abi- ja hooldusvahendid, nende korrashoid • (eri)transport • eririietus ja –jalatsid • kulud majapidamises sh vajadus abilise järgi • kommunikatsioonivahendid • ravimid
Puuetega inimesed ja nende osatähtsus arvestuslikus rahvaarvus (01.01.08 seisuga) *Alljärgnevate arvutuste aluseks on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid.
Puuetega inimesed ja nende osatähtsus arvestuslikus rahvaarvus vanusgrupiti (01.01. 08 seisuga)
Puudega inimeste osatähtsus samaealises rahvastikus maakonniti ja vanuserühmiti, % (01.01.08 seisuga)
Eakatele ja puuetega täiskasvanud inimestele tehtud olulisemad kulutused
Pensionite kojukande statistika seisuga 01.02.09 • kojukanne maksja kulul – 14942 • kojukanne saaja kulul – 17866 • panka isiku enda arvelduskontole – 97018 • panka teise isiku arvelduskontole – 10326, sh KOV arvelduskontole – 625 Pensioni kättesaamisviisi valimiseks oli avaldus esitamata ~ 700 isikul.