Poola Teaduste Akadeemia J. Łojek

1. Poola Teaduste Akadeemia J. Łojek Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutusedTeema 2: Söödaväärindus, otsene ja kaudne emissioon, sõnniku käsitsemine ja töötlemine Õppetund 2: Keskkonna mõju hobustele ning hobuste mõju keskkonnale ja sõnnikukäitlusele

2. Sisukord • Keskkonna mõju hobustele • Hobuste mõju keskkonnale • Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus • Hobusesõnniku tootmine • Hobusesõnnikuhoidlate mõju karjamaadele • Hobusesõnniku negatiivsed ja positiivsed aspektid • Hobusesõnniku mõju taimedele ja pinnasele • Hobusesõnniku mõju maastikule ja looduskaitsele • Näiteid hobusesõnniku käitlusest • Elusloodus ja hobused • Kasu korralikust hobusesõnniku käitlemisest • Seaduslikud nõuded sõnnikuhoidlate asukohale • Hobusesõnniku käitlemise faasid • Hobusesõnniku hoiustamise viisid • Komposti minev hobusesõnnik • Hobusesõnniku kompostimise eelised • Hobusesõnnik ja jätkusäästlik hobusekasvatus • Hobune – keskkonnasõbralik loom • Kirjandus Täistekst: WP2T2L2.pdf

3. 1. Keskkonna mõju hobustele Looma tervis ja heaolu tuleneb tasakaalust looma ja tema keskkonna vahel. Õiged klimaatilised ja keskkonna tingimused tallis: Õige õhu kvaliteet tallis: Õhu liikumise kiirus- 0,3 m/s Temperatuur - vahemikus 5 ºC ja 15 ºC Niiskus – max. 80% Toksiliste gaaside puudumine Tolmu puudumine Allergeenide puudumine(põhjustavad korduvaid hingamisteede haigusi) Kahjurputukate puudumine – hobuseid ei tüüta täid, sügelislestad, toa- ja tallikärbsed

4. 2. Hobuste mõju keskkonnale Kuidas mõjub hobuste pidaminekeskkonnale? Kuidas seda mõju vähendada? Hobuste pidamine ei tähenda ainult ratsutamist või kaarikusõitu, vaid ka tallide puhastamist ja sõnnikukäitlust! Hobuse omanikud peaksid teadma kuidas planeerida:sisendeid(sööt) väljundeid (sõnnik) Hobused toodavad suure hulga sõnnikut, mis kuhjub kiiresti! Igal aastal eemaldatakse tallist umbes 12 tonni sõnnikuthobuse kohta.

5. 3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus (1) Nii Euroopa Liidu kui Poola seadusandluses puuduvad hobuste pidamist reguleerivad seadused. Seadusandlus baseerub üldistellooma heaolu puudutavate seaduste tõlgendustel vastavalt heade loomapidamistavade soovitustele. • EU seadusandlus - kaks direktiivi, mis käsitlevad sõnnikuhoidlate mõju kekskonnale: • Nitraadidirektiiv– Nõukogu direktiiv 91/676/EEC 12. detsembrist 1991 • IPPCdirektiiv– püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. Integreeritud saastumise preventsioon ja kontroll (Integrated Pollution Prevention and Control).Nõukogu direktiiv 96/61/EC 24.septembrist 1996. • Saastumise vastu tuleb rakendada kõiki meetmeid, eriti aga parimat võimalikku tehnikat.

6. 3. Keskkonnakaitset puudutav seadusandlus (2) Poolaseadusandlus - kaks direktiivi, misarvestavad sõnnikuhoidlate mõju keskkonnale: • Ministrite Nõukogu määrus 24.septembrist 2002, mis toob ära keskkonda ohustavate ehitiste loetelu. • Keskkonnaministri määrus, mis esitab detailsed nõuded lämmastiku emissioonile põllumajanduslikest allikates. • Keskkonnakaitse, loodusvarade ja metsanduse ministri määrus 5.novembrist 1991, mis käsitleb vete klassifikatsiooni ja nõudeid vetesse või maapinda juhitavale reoveele. • “Väetiste ja väetamise seadus.”

7. Hobuse kaal (kg) 400 600 800 Sõnniku toodang /roe + uriin/ (t/aastas) 6,09 9,13 12,18 + allapanu (t) 1,83 1,83 1,83 Sõnnik kokku (t) 7,92 10,96 14,01 4. Hobusesõnniku tootmine Üks hobune toodab päevas sõnnikut (tahkeid jäätmeid) 1 – 3% hobuse kehakaalusts.o. 12 – 25 kg. Hobusesõnniku aastane toodang (tonnides)(Clausen jt, 2004) Päevane allapanu (õled) hulk- 5 kg 205 päeva tallis oleva hobuse kohta. Sõnniku kuivaine sisaldusvõrrelduna tallis antava söödaga- 25%, karjatamiseperioodil -22%.

8. 4. Hobusesõnnikuhoidlate mõju karjamaadele Vastavalt hobuste pidamise süsteemile Vabapidamisel olevad hobused – sõnnik on laiali märade valduses oleval alal, täkkude sõnnik kindlates kohtades (kodu märgistamine, rändamisteede märgistamine), suurem sõnnikukontsentratsioon söögipunktides talvel. Karjamaal peetavad hobused – sõnnikupatareid mõjutavad karjamaid. Et hobused ei hakkaks teatud paiku vältima, on soovitav sõnnik karjamaalt kokku koguda. Tuleb järgida sõnnikukäitlemise reegleid.

9. 5. Hobusesõnniku positiivsed aspektid • Maasse viimineon kõige sobivam sõnniku kasutamise meetod, sesthobusesõnnik: • on tähtsate makroelementide allikaks -lämmastik, fosfor ja kaalium, • parandabmulla füüsikalist struktuuri, selle struktuurilist stabiilsust ja õhustatust, on pinnase orgaaniliseks reserviks, • tõstabvee infiltratsiooni taset ning veemahutavust,käitub pH puhvrina, • vähendab soolade taset.

10. 5. Hobusesõnniku negatiivsed aspektid Võimalikud probleemid äärelinnaaladel – oht reostuse levikuks hobusefarmidest. Putukad Lõhnad Clostridium tetani, Cryptosporidium parvum, Giardia duodenalis, Campylocbacterspp., Salmonella spp., E. coli patogeensed tüved,Yersinia spp. võivad osutuda inimeste haigestumise põhjuseks. Järgnevad bakterid võivad osutuda veereostuse põhjustajateks: protozoad - Cryptosporidium spp. jaGiardia spp., bakterid – E. coli, Salmonella spp., Rhodococcus equi viirused - Rotavirus

11. 6. Hobusesõnniku mõju taimedele ja pinnasele Väidetakse, et hobusesõnnik võib põhjustada: vee ammoniaagisisalduse tõusu ning mõjuda kahjulikult vee kvaliteedile, pinnase erosiooni, eutrofeerumist ning umbrohuseemnete levimist. • Kuid: • pole suudetud tõestada, et hobused kannaks edasi umbrohuseemneid, • vee saastumist hobusesõnnikust pärineva ammoniaagiga saab lihtsate vahenditega ära hoida, • erosiooni looduslikud põhjused(klimaatilised tingimused, pinnase omadused, topograafia, taimeliigid, töövõtted põllumajandusesjne ) ületavad tunduvat hobuste poolt tekitatava mõju.

12. 7. Hobusesõnniku mõju maastikule ja looduskaitsele Hobusesõnniku hoiustamise ja realiseerimise plaan kindlustab selle, et hobusesõnniku mõju keskkonnale on vaid positiivne. • Hoiab ära sõnnikuga saastunud drenaaživee sattumise veekokku või kraavi. • Kaitseb kohalikku keskkonda sõnniku äravoolu kahjuliku mõju eest. • Hobusesõnniku realiseerimine. • Muu kahju keskkonnale: •   erodeerunud jõe- ja ojakaldad ning kallakud, • üle-karjatatud rohumaad, • pinnase kokkusurumine, • umbrohtude levik.

13. 8. Näiteid hobusesõnniku käitlusest Hoolika hobusesõnniku käitlemisega saab parandada vee kvaliteetining vähendada pinnase erosiooni. Hobusesõnniku käitlemise praktika soovitab hobuseomanikel: Vältida karjatamist vihmaperioodidel. Ehitada tarastatud koppel, mida kasutatakse vihmaperioodidel. Vahetada tarastatud kopleid ning roteerida loomi nii, et karjamaad ei saaks üle-karjatatudning pinnas liigselt sõtkutud. Katta sõnnikuhoidlad kinni nii, et vihmavesi ei saaks uhtuda lämmastikku sõnnikust vette ja see ei saa sattuda veekogudesse. Hobusesõnnikut saab kasutada heina kasvatamisel väetisena. Hoidke sõnnik eemal soodest ja luhtadest. Eraldage veekogud taraganii, et loomad ei pääseks veeni.

14. 9. Elusloodus ja hobused Eluslooduses käsitletakse hobuseid saakloomana,isegi siis kui ta kannab ratsanikku. Hobuse ja ratsaniku suhe soodustab mitte-inimkeskset maailmavaadet, mis omakorda stimuleerib ökoloogilist mõtlemist. Maal elavatele loomadele tähendab hobuse kappamine hoiatust. Hoiatus vähendab põgenemisi, mis võtavad eluslooduselt energiat. Lindude häirimine puhkealadel toob kaasa lindude ajutised käitumis- ja liikumismuutused

15. 10. Kasu korralikust hobusesõnniku käitlemisest Hobusesõnniku hoiustamine ning selle hilisem kasutamine põllumajanduses toob kaasa väetavate ainete kadude vähenemise ning kaitseb keskkonda saastumise eest. • Kasu ulatuslikust sõnnikukäitlemise kavast : • Tervislikumkeskkond hobustele. • Puhtam ja ohutum tööpiirkond. • Pinnase väetamine kasutades sõnnikut loodusliku väetisena. • Vee kvaliteet - veekogude kaitse sõnnikureostuse eest. • Reostuse mahuvähenemine. • Ebameeldivate lõhnade vähenemine. • Putukate arvukuse vähenemine. • Seega, vähenevad kaebused hobusefarmi naabritelt. • Sõnnikukäitlusplaan põhineb erinevatele inseneriteaduslikele, loomakasvatuslikele, majanduslikele ning teraviljakasvatuslikele ja mullateaduslikele printsiipidele, mis püüavad saada maksimaalset kasu, kasutades sõnnikut maaparanduses ning vähendades selle mõju keskkonnale ja keskkonna saastamisele.

16. 11. Hobusesõnniku käitlemise faasid • Kogumine • käsitsi või mehhaaniline, • hobuseid mitte segades ega stressi viies, • kerge käidelda, • vähe töömahukas. • Hoiustamine kohtades, mis on: • kergesti ligipääsetavad, • mida on kerge käidelda, • keskkonnaohutud, • ei toimu ei pinna ega põhjavee reostamist, • ei sega naabreid. Kogumine tallides ja tarades Hoiustamine õiges kohas Realiseerimine või kasutamine

17. 12. Seaduslikud nõuded sõnnikuhoidlate asukohale • Sõnnikuhoidlad võivad asuda: • 15 meetrit kaevust, • 4 meetritterritooriumi piirist, • 30 meetritnaabruses asuva elurajooni akendest ja ustest, • 50 meetrithoonetest, kus hoitakse või töödeldakse toiduaineid, • 10 meetrithoonetest, kus hoitakse sööta ja vilja, • 5 meetritteravilja- ja söödatornidest, • 10 meetritsilohoidlatest.

18. 13. Hobusesõnniku hoiustamise viisid Hoiustamine - sõnnikuhoidla suurused(Journal of Laws 03.4.44 of 15.01.2003) • Patareis–minimaalselt 6 kuud. • Sõnnikuhoidla suurus ühe 500 kgkaaluva hobuse kohta - 3,5 m2, kusjuures kõrgus peab olema 2,5 m. • Platsi suurust võib vähendada proportsionaalselt selle ajaga, mille loomad veedavad karjamaal. • Sõnnikut ei tohi hoida põllul. • Sõnnikuhoidlal peab olema betoonist põhi. • Hoidla peab olema kaitstud vihma eest, et vähendada pinnase uhtumist ja drenaaži üleujutamist. • Hoidla peab olema kaetud, et sõnnik ja läga ei satuks veekogudesse.

19. 15. Komposti minev hobusesõnnik Efektiivne ja tehnoloogiliselt lihtne sõnnikukäitlemise viis. Sõnnikust saadakse hinnaline lõpp-produkt. • Komposteerimiseks on vaja: • piisavalt siledat pinda, • piisavat kogust kompostimaterjali, • segamist (töö), • kuumust, • niiskust, • aega.

20. 16. Hobusesõnniku kompostimise eelised • Sõnniku maht väheneb >50%. • Parasiitide leviku risk väheneb. • Umbrohuseemnete leviku risk väheneb. • Teatud kultuuridele on hobusesõnnikul haigusi mahasuruv toime. • Vähendab lõhna ja kärbeste probleemi. • Vähendab põhja- ja pinnasevete reostamise riski. • Parandab käitlemise kvaliteeti. • Luuakse uus toode, on lisasissetulekuallikaks, saab kasutada kohapeal. • Ei ole vaja maksta realiseerimismaksu ning vähendab prügilatesse minevate jäätmete hulka. • Annab toiteained, mis kiirendavad taimede kasvu, juurestiku tööd , ning orgaanilisi aineid, mis parandavad pinnase struktuuri, drenaaži ning vee peetust.

21. 17. Hobusesõnnik ja jätkusuutlik hobuste pidamine Sõnnik kasutatakse sellel põllul, kus kasvatatakse hobuste sööta. Lämmastik, fosfor ning kaltsium tungivad taimedesse, mis hiljem kasutatakse hobuste söödaks. • Sõnnik jõuab tagasi põllule - taaskasutussüsteem. • Sööt ostetakse ja kasutatakse farmisüsteemis - võivad tekkida N,P,K ülejäägid. • Linnalähedased hobusefarmid : • Sõnnikukäitluseks on ruum piiratud või puudub üldse. • Võimalikud lahedused: sõnniku komposteerimine • 1) maht väheneb radikaalselt • 2) laialilaotamine lihtsustub • Majanduslikult kõige otstarbekam lahendus–sõnniklaotada laiali haritavale põllumaale.

22. 18. Hobune – keskkonnasõbralik loom Hobuse keskkonnasõbralikkust näitab see, et : • Pinnas säilib, aitab korras hoida madalaid piirkondi, mägikarjamaid ning maapiirkondade maastikku. • Hobuste kasutamine turisminduses aitab kaasa teede ja radade korrashoiule ning aitab korras hoida maapiirkondade maastikke hobuspordi osana. • Aitab kaasa teede ja maastike korrashoiule põllumajanduses ja metsanduses, kus kasutatakse hobust. • On bioloogilise mitmekesisuse garandiks, sest igal pool on olemas oma hobusetõug. • Hobused on kaasa aidanud Põhja-Euroopas avatud maastike tekkeleaga teatud tingimustel maastike säilimisele tundlikel aladel terves Euroopas.

23. 19. Kirjandus (1) Ajwa H.A., Tabatabai M.A.: Decomposition of different organic materials in soils. Biol. Fertil. Soils, 18, 1994 Anonymus: Composting for Manure Management. BioCycle Magazine PA, 1998 Atwill R: Pathogens excreted by livestock and transmitted to humans through water. UC Davis Tulare Information Paper, 1997 Ball M.: COPD, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1999 Barney S., Davis P., Deuel N.R., Gilman F.E., Hodson J., Mariott B.A., Minnick J.D., Mitchell T.F., Mitchell J.R., Poole E., Taylor E.S.: Good neighbour guide for horse-keeping. Manure Management. Univ. of New Hampshire, 1990 Bennett K.A., Zuelke E.: The effects of recreation on birds: a literature review. Delaware Natural Heritage Program, Smyrna, 1999 Briggs K.: Better Breathing, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 2000 Briggs K.: Housing Your Horse, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1998 Briggs K.: Stall design, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1999 Cargill C.: Reducing Dust in Horse Stables and Transporters, Rural Industries Research & Development Corporation, Australia, 1999

24. 19. Kirjandus(2) Cargill C., Skirrow, S.: Air quality in pig housing facilities, Pig Production, Proceedings 285, Postgraduate Foundation in Vet. Sc., University of Sydney, NSW, Australia, 1997 Clausen E.F., Finderup J., Birkkjaer K.O., Fiedorowicz G., Łojek J.: Farm standards for horses. The Danish Agricultural Advisory Service, Aarhus, 2004 Collins M., Algers B.: Effects of stable dust on farm animals, Veterinary research communications, 10, 1986 CBARCD - Council of Bay Area Resource Conservation Districts: Horse manure management. Equine Facilities Assistance Program, Petaluma, 2000 Davis J., Swinker A.: Horse manure:a renevable resource. Livestock Series Management 1.219. Colorado State University Ext., 1996 Deuel N.: Land use and zoning issues affecting the horse industry. J. Eq. Vet. Sci. 9 (1), 1989 Equus 2001: The Horse Industry in the European Union. Working Report prepared for EU Equus 2001. Skar and Solvalla Sweden, 2001 Hammar M.: Hantering av hastgodsel – en ekonomisk modell. Swedish Institute of Agricultural and Environmental Engineering, Uppsala, 2000 Johnson E., Atwill E., Filkins M., Kalush J.: The prevalence of shedding of Cryptosporidium and Giardia spp. Based on a single fecal sample collection from each of 91 horses used for backcountry recreation. J. of Vet. Diagnostic Investigation, 9, 1997 Kaufman P.E., Rutz D.A., Pitts C.W.: Pest management recommendations for horses. Cornell Univ. and PennState, 2000

25. 19. Kirjandus (3) Pehrson I.: Hasten i landskapet. Unpublished. Palustre HB, Holm, 2000 Peng M., Xiao L., Freeman A., Arrowood M., Escalante A., Weltman A., Ong C., Mac Kenzie W., Lal A., Beard C.: Genetic polymorphism among Cryptosporidium parvum isolates: Evidence of 2 distinct human transmission cycles. Emerging Infectious Diseases, 3, 4, 1997 Pruckner G.J.: Agricultural Landscape Cultivation in Austria: An Application of the CVM. European Review of Agricultural Economics, 22, 1998 Putnam R.: Carrion nad dung: the decomposition of animal wastes. The Institutes of Biology`s Studies in Biology, 156, 1983 Queiroz P.: Evaluation of microclimatic factors in a typical horse stable in Poland. Msc. Thesis, manuscript, SGGW, Warsaw, 2003 Raymond S.: Thirsty bedding, Equine Research Centre, Guelph, www.equiworld.net, 2000 Raymond S.: Stable design, Equine Research Centre, Guelph, www.equiworld.net, 2000 Robertson L, Campbell A.,Smith H.: Survival of Cryptosporidium parvum oocycsts under various environmental pressure. Applied and Environmental Microbiology, 11, 1992 Roche-Bruyn F.: La place du secteur cheval. L`acces aux fonds europeens relatif au soutien et au developpement rural. La lettre FNC. Bulletin d`information de la Federation Nationale du Cheval, 3, 2003

26. 19. Kirjandus (4) Raymond S: Bedding in the horse stable…a breath of fresh air, Equine Research Centre (Guelph), www.equiworld.net, 2000 Riviera E., Benjamin S., Nielsen B., Shelle J., Zanella A.J.: Behavioural and physiological responses of horses to initial training: the comprison between pastured versus stalled horses, Applied Animal Behaviour, 78, Elsevier, 2002 Rokicki E., Kolbuszewski T.: Higiena zwierząt, Fundacja Rozwój SGGW, Warszawa, 1999 Sellnow L.: Chronic Obstructive Pulmonary Disease, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 1997 Sellnow L.: Respiratory Allergies, Blood-Horse Publications, www.thehorse.com, 2000 Simpson R.: Manure storage and disposal. Horse Pasture Management Project, Epsom, 2003 Steineck S., Svensson L., Jakobsson C., Karlsson S., Tersmeden M.: Hastar – godselhantering. Teknik for lantbruket nr. 82, Swedish Institute of Agricultural and Environmental Engineering, Uppsala, 2000 Straub T., Pepper I., Gerba C.: Hazards from pathogenic microorganisms in land disposed sewage sludge. Rev. Of Environmental Contamination and toxicology, 132, 1993 Way W.: Perishability and profitability of manure. Physical effects of manure on soil last a decade. McGill Univ. 1998 Wheeler E., Zajaczkowski J.S.: Horse stable manure management. PennState Agricultural and Biological Ehgineering. 1998 Williams B., Conway-Durver L.: Horse trails in ecological reserves. Clemson Univ. Horse Trails Symp., 1998