160 likes | 419 Views
Energeetika. Riigi energiapoliitika sõltub:. vastava maa tööstuse arengutasemest majanduse struktuurist geograafilisest asendist kättesaadavatest energiavarudest. Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega.
E N D
Energeetika Riigi energiapoliitika sõltub: • vastava maa tööstuse arengutasemest • majanduse struktuurist • geograafilisest asendist • kättesaadavatest energiavarudest
Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. • kasvab tootmine • masinaid rakendatakse üha rohkem • põllumajandus on tõhusam • suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Energiatarve kasvab, sest
Energiamajanduse skeem Energia toimetamine tarbijani Looduslike energiavarade hankimine Elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine Äriteenused
Karjakasvataja Kütt Korilane Soe toit Olme Põllundus Soe toit Soe toit Olme Energiatarbimise kasv inimkultuuri arengu erinevatel etappidel...
Energiaühikud: • džaul (J) - eesliited kilo (k), mega (M), giga (G) ja tera (T) tähistavad suuruse tuhande-, miljoni-, miljardi- ja biljonikordseid väärtusi • naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn - toe. 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi.
Energiaallikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast • fossiilsed kütused • biomass • tuuleenergia • päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest • tuumaenergia • geotermiline soojusenergia Kuu liikumist ümber Maa • tõusu- ja mõõnaenergia
Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale • peegeldub 30% kosmosesse tagasi • 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse • 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiil-sete kütteainete moodustumise alus.
Alternatiivsed energiallikad: • päikeseenergia • tuuleenergia • maailmamere soojuse energia • tõusu-mõõna energia • ookeani lainetusenergia • maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia • geotermiline energia • biomassi energia Varud on ammendamatud
Taastuvad energiaallikad • päikeseenergia
geotermiline energia Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 10-20º C/km.Vulkaanilise aktiivsusega aladel - Itaalias, Uus-Meremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. Probleem: kuhu panna kasutatud vesi?
pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s • tõusu-mõõna energia Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu tõusu-mõõna nähtuseleKasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias. • tuuleenergia Takistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid;
ookeanilainetuse energia Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.
biomass toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?
Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured: • kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine • mulla ja vee hapestumine • tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused • linnade ja tööstuspiirkondade saastumine • teravneb põletuspuidu vajak arengumaades