Gümnaasiumi koolieksam ja sellega seotud õigusaktid

1. Gümnaasiumi koolieksam ja sellega seotud õigusaktid Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee Tallinn, 19.11.2011

2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, §31 Gümnaasiumi lõpetamine (1) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. (2) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (6) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam;3) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. (8) Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

3. Gümnaasiumi riiklik õppekava§18 Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine (3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;2) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid.3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava gümnaasiumi koolieksami;4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

4. Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord • Eelnõu muutmisel: • PGS ja GRÕK põhiteksti, kuni 2013 rakendussätetesse • HEV (eritingimused, kohe koolieksamile) • Tugevam seos RÕK ja õpitulemuste välishindamine (vastavustabel RÕKga, välishindamisest tulenevad ettepanekud)

5. § 24.  Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid (1) Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on:1) tagada eksamitulemuste üleriigiline võrreldavus, et õpilasel, lapsevanemal, koolil ja kooli pidajal saada võimalikult objektiivne ettekujutus õpitulemuste saavutatusest;2) koolil, kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, õpilastel, lastevanematel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis;3) saada ülevaade riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutatusest eksamiainetes hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks;4) toetada õppekava rakendamist, suunata eksamiülesannete valiku kaudu õppeprotsessi;5) siduda järjestikuste haridustasemete õppekavad ning võimaldada kasutada riigieksamitulemusi õpingute jätkamisel, anda võimalus kasutada riigieksamitulemusi rahvusvahelisel tasandil. Ilmselt ebasobiv koolieksamile

6. Kuidas sõnastada koolieksami eesmärk? Gümnaasiumi koolieksamiga hinnatakse kooli õppesuunaga ning sotsiaal- ja loodusvaldkonnaga seotud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist, õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatust ning õpitulemuste omandatust eesmärgiga: 1) saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest;2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 3) teha otsus kooli lõpetamise kohta. Kindlasti on parem sõnastus

7. § 24.  Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid (3) Gümnaasiumi koolieksam võib olla:1) kirjalik;2) suuline;3) kirjalik ja suuline;4) praktiline töö või ainealane uurimus. (4) Gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli direktor. Eemaldatakse praktiline töö või uurimus

8. § 24.  Gümnaasiumi lõpueksamid (11) Koolieksameid võib sooritada kõigis gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes ja lisaks nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi. (12) Ühes õppeaines võib sooritada kas riigieksami või koolieksami. (13) Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada praktilise tööna või ainealase uurimusena. Kogu paragrahv muudetakse ja viiakse vastavusse PGS ja GRÕK => Võib aga ei pruugi kajastada neid aineid, kus on riigieksam

9. § 40.  Koolieksamite ettevalmistamine ja eksamitööde koostamine (1) Koolieksamitöö koostab direktori moodustatud kooli ainekomisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust. (2) Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust. (3) Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riigieksamite kuupäevi ja põhimõtet, et:1) ühel päeval võib gümnaasiumilõpetajal olla üks lõpueksam;2) kahe järjestikuse lõpueksami vahel on vähemalt kaks päeva;3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval Paragrahv jääb samasuguseks

10. § 41.  Koolieksamite läbiviimine ja hindamine (1) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid. (2) Koolieksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud õpetaja, liikmed aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja. (3) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon. (4) Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole gümnaasiumilõpetajad, kuid kes on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbinud. (5) Kui gümnaasiumilõpetajal või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud gümnaasiumiõpilasel ei ole võimalik kooli poolt mõjuvaks loetud põhjustel, sealhulgas haigestumine või osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest, sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib kooli direktor anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab kooli direktor. (6) Koolieksamil hindab gümnaasiumilõpetajaid koolieksamikomisjon. (7) Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt. (8) Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli. Paragrahv jääb samasuguseks

11. § 42.  Koolieksami sooritamine praktilise tööna või ainealase uurimusena Paragrahv tunnistatakse kehtetuks

12. JÄRELDUSED Koolil on suur otsustusvõimalus eksami temaatika ja korralduse üle, nt • Eksami erinevaid osasid võib teha erineval päevadel • Võib korraldada koostöös mõne teise kooliga • Võib aga ei pruugi kajastada neid aineid, kus on riigieksam

13. PIIRTINGIMUSED PRAEGUSEKS TÖÖKS A. Kogu eksam 4 akad tundi, millest 1 akad tund loodus, 1 akad tund sotsiaal. Kui loodus või sotsiaal õppesuunas sees, siis muidugi rohkem kui 1 akad tund või B. Vähemalt 15% sotsiaal, vähemalt 15% loodus Kuidas koolieksamil hinnata vastavust õppekavaga – vastavustabel?

14. UUED LÕPETAMISE TINGIMUSED 2012 on eesti keele RE-l uus vorm ettevalmistus algas 2004 eksamitöö piloteerimine toimus 2010 ja 2011 Võõrkeel koostatakse tegevusplaan üleminekuks B2 tasemeeksamile -- eesmärgiks on see, et gümnaasiumilõpetaja omandaks vähemalt ühes õpitavas võõrkeeles B2 taseme Matemaatikas 2 riigieksamitööd – kitsas ja lai kiri kõrgkoolidele vastuvõtutingimustest Õpilasuurimus ja praktiline töö määrus on vastu võetud juhendmaterjalid koolidele HTM kodulehel seminar jaanuaris paindlik, nt võimaldab olümpiaade arvestada

15. ÜLEMINEK UUTELE TINGIMUSTELE Plaanime 3. lisaeksami korraldamist 2013 augustis Toimuvad arutelud võimalikust üleminekuperioodist Probleemiks 20p ja 50p temaatika

16. Tänan! Jõudu!