220 likes | 543 Views
KOOLIKIUSAMISE JA VÄGIVALLA OLUKORD VASTSE-KUUSTE KOOLIS. Eestis tehti viimane suurem uuring kiusamise ja vägivalla kohta 2005. aastal . Selgus, et kiusamisega on seotud 15% 5.-7. klassi õpilasi. Neist 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,6% ohvriteks.
E N D
Eestis tehti viimane suurem uuring kiusamise ja vägivalla kohta 2005. aastal. • Selgus, et kiusamisega on seotud 15% 5.-7. klassi õpilasi. • Neist 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,6% ohvriteks.
Käesolev uurimus on tehtud Vastse-Kuuste Koolis 2007. a detsembris. • Küsitleti 6.-9. klassi õpilasi, kellest vastas 85%. • Õpetajatest vastas 45%. • Küsimustik hõlmas 23 küsimust, mille järgi saab välja tuua kiusamisse suhtumise nii kiusajate kui ka ohvrite poolt.
Kõige paremini said omavahel läbi 9. klassi õpilased, kellest 64% arvas, et nende klass on üksmeelne. Samas 8. klassis ei arvanud ükski õpilane, et klassikaaslased saavad omavahel hästi läbi.
6. ja 7. klassi vastustest saab järeldada, et nendes klassides on kiusamist vähem. 29% vastanutest arvas, et teiste klasside õpilasi kiusatakse sageli.
Poisid suhtuvad kiusamisse leebemalt. Tüdrukud kiusavad tihti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisemaid kiusamisvorme.
Kiusamise põhjused 30% õpilastest arvas, et kiusamise põhjuseks on õpilane, kes norib ise teistega tüli. Teiste põhjustena toodi välja: - lihtsalt naljategemine - paha tuju - vastumeelsus - tagasitegemine
Miks mind kiusatakse? • Mulle meeldib teisi närvi ajada. • Lähen ise kergesti närvi. • Käitun teistmoodi. • Erinev väljanägemine.
34% õpilastest arvas, et kiusamise korral tuleb olla hästi rahulik. 24% õpilastest arvas, et tuleb pöörduda abi saamiseks õpetaja poole. 1% õpilastest arvas, et tuleb ise vastu kiusata.
Iseennast kiusaja rollis ei teadvustata! • 66% õpilastest arvas, et ta on ise väga harva kiusaja rollis.
Kuidas tunneb laps ennast Vastse-Kuuste Koolis? • 30% õpilastest vastas, et hästi. • Mitte ükski õpilane ei vastanud, et tunneb ennast koolis kaitsetuna.
42% õpilastest arvas, et tal on ükskõik, mida teised temast mõtlevad. • 39% õpilastest vastas, et ta on tavaline ja ei erine millegagi teistest. • 95% õpilastest vastas, et suhted kaasõpilastega on enamasti head. Kaaslased suhtuvad temasse hästi ja tahavad sõbrustada. • Üksikud õpilased on arvanud, et kaaslased ei taha temaga tegemist teha, ei pane teda üldse tähele ja vahest sõimavad inetute sõnadega.
Ühe õpilase poolt kiusamist esineb harva. • Mingi kindla rühma poolt on ennast kiusamise ohvrina tundnud 9% õpilastest. • Vanuseklassiti võib kiusamiskäitumise osakaal olla suurem 7. ja 8. klassis.
Küsitlus näitas: • Ühe õpetaja poolt on tundnud kiusavat käitumist 12% õpilastest. • Mitmete õpetajate poolt on tundnud kiusavat käitumist 2% õpilastest. • 81% õpilastest vastas, et ei ole tundnud õpetajapoolset kiusavat suhtumist.
Kiusamise viisid Sageduse järgi: • mõnitamine • asjade äravõtmine • sõimamine • halvustavate hüüdnimede panemine • narrimine • togimine • juttude levitamine
Õpilased arvavad, et kiusamine on probleem ja suhtumine sellesse on negatiivne.
Õpetaja käitumine Kui õpetaja saab teada kiusamisest: • sekkub peaaegu alati 67% õpetajatest (põhjenduseks on, et õpetaja sai kiusamisest teada hiljem) • kindlasti sekkub 100% kiusamist pealt näinud õpetajatest
Kuidas õpetaja lahendab probleemi? • 89% vestleb kiusajaga • 67% vestleb ohvriga • vanematega võtab ühendust 78% • sotsiaaltöötaja poole pöördub 67% • muid võimalusi kasutab11%
KIUSAMINE ON PROBLEEM • Seda saab lahendada vanemate ja kooli koostöös. • Kui üks osapooltest ei võta asja tõsiselt, on väga raske ka teist osapoolt aidata.