Kujundav hindamine ja klassiruumikultuuri muutus E. Rull Ettekanne Viimsi koolis 4.06.11

1. Kujundav hindamine ja klassiruumikultuuri muutusE. RullEttekanne Viimsi koolis 4.06.11

2. Scriven 1967 • Võttis kasutusele kujundava hindamise mõiste õppekavade ja õppemetoodika hindamiseks • Kui programmi edukust hinnati programmi lõpus, oli see kokkuvõttev hindamine (summative assessment) • Kui programmi täitmise edukust mõõdeti programmi käigus, et näiteks kõrbevat programmi päästa, oli see kujundav hindamine (formative assessment)

3. Benjamin Bloom 1968, Block kohandas • Meile tuntud Bloomi taksonoomia kaudu • Artiklis „Mastery for Learning“ idee • Õppematerjal tuleks jagada väiksemateks osadeks ning anda hinnang osade lõpus • Informatsiooni kasutada õpetamise kohandamiseks • Põhines Võgotski ideel, mille põhjal õpilased on võimelised edasi liikuma vaid „lähema arengu tsoonis“ • „Mastery learning“ tähendas, et iga õpilane on võimeline õppima sobivates tingimustes ning enne ei minda järgmise osa juurde, kui praegune on omandatud. Tublimad teevad samal ajal keerulisemaid ülesandeid sama osa kohta.

4. Natriello 1987, Crooks 1988 • „The Impact of Classroom Evaluation to Students“ tagasiside mõju uurimisel tulid oma ülevaateartiklites välja samadele järeldustele nagu 10 aastat hiljem Paul Black ja Dylan Wiliam • Ei saanud aru oma järelduste olulisusest • Artikkel uppus teiste haridusalaste artiklite merre • Ei tegelenud idee propageerimisega ning pedagoogika-ajaloolased on vaid sunnitud tõdema, et olid esimesed

5. Black, Wiliam (1998) • Artikkel „Assessment and Classroom Learning“ • Kokkuvõte 250 uurimusest • Neist 40 artiklis tuvastatud efekt 0,4 kuni 0,7 • Pakutud järeldused, mida peaks tegema • Varasemalt oli sama asja süstemaatiliselt uuritud vaid õpiraskustes õpilaste ja immigrantide laste puhul • Efekti suuruse tõlgendamise üle vaieldakse tänapäevani (Randy Bennett’i kriitika: kas ikka on just nii efektiivne?)

6. Kujundava hindamise mõju • Kui klassi suurust vähendatakse 30-lt õpilaselt 20-le õpilasele, toob see enesega efekti 4 kuud täiendavat aine omandamist aasta kohta. • Kui parandada õpetajate ainetundmist, toob see enesega keskmise efekti 2 kuud täiendavat aine omandamist aasta kohta. • Tihti õpetajad teavad rohkem, kuid ei ole motiveeritud oma teadmisi klassis kasutama. • Kujundava hindamise puhulloodetakseefekti 8 kuud täiendavat aine omandamist aasta kohta ning selle rakendamine on 10x odavam kui klasside suuruse vähendamine.

7. Kujundava hindamise „kaaperdamine“ USA testikompaniid võtsid kasutusele kujundava hindamise testid, seoses sellega räägitakse kolmest AssessmentforLearningvariandist • Pika tsükliga (1-12 kuud) AfL testid võimaldavad selgitada välja nõrgemad õpilased ning nendele rohkem tähelepanu pöörata. • Keskpika tsükliga AfL (1-4 nädalat) võimaldavad õpetajatel paremini auditooriumi tunnetada ning õpilasel osaleda enda hindamises. • Päevast-päeva rakendatav AfL klassis õpetamise toetamiseks (formativeassessment) on kõige efektiivsem, võimaldab õpilaste suuremat osalemist õppimises ning annab loodetud efekti.

8. Kujundava hindamise mõiste areng • (1) Hindamine, mille alusel tehakse korrektiive • (2) Keeping learning on track: kuhu peab jõudma, kus on ning mida peab ette võtma • (3) Eesmärgistus, hindamismudel, enesehindamine, kaaslase hindamine (pigem õpetamine kui hindamine) • (4) õpetaja õpib õpetajavõrgustikes efektiivset õpetamist ja kujundava hindamise võtteid • (5) uus koolikultuur (Re-inventingschool), erinevad elemendid võimendavad üksteist: kujundav hindamine, eKooli kaudu kvaliteedijuhtimine kaasates huvigruppe, e-õpe, e-testimine, mobiilsed platvormid (Web 2.0). • (?) hindeid ei panda, suuline tagasiside

9. Tänapäeval • Kujundav hindamine pole enam ammu „hindamine“ vaid lahutamatu osa koos õppimise ja õpetamisega • Audibert 1980 alguses – kõige suurem efekt on sellisel hindamisel, mis on seotud igapäevase klassiruumipraktikaga • Shepard 2005 – oluline on klassiruumi kultuuri muutus efekti saavutamiseks • Hõlmab õpetaja-õpilase suhteid • Õpilased (ja õpetajad) peavad julgema teha vigu • Tagasiside peab olema seotud eesmärkidega ja protsessiga

10. Mis iseloomustab kujundavat hindamist • Kui õpetaja lõpetab tunni ning hakkab järgmist tundi planeerima, siis ta teeks seda hoopis teisiti, kui ta teaks, kuhu õpilased on jõudnud ning kuidas nad õpivad • Järelikult on kujundavat hindamist võimalik rakendada igas aines ja igas vanuseastmes • Õpetajate võrgustikud on kõige efektiivsem vorm õpetajate enesetäiendamiseks ning heade õpetamistavade omandamiseks • Ei põhine mitte sedavõrd teadmiste kui harjumuste muutmisel • Põhineb sellel, mis on konkreetse õpetaja tugevad küljed

11. Tegelikult … Õpetajaametis ei ole viimase 2000 aasta jooksul midagi radikaalset uut leiutatud … … ometi on õpetajaamet nii keeruline, et ühest inimese elueast paistab lühikeseks jäävat selle ameti korralikuks äraõppimiseks. Dylan Wiliam

12. Miks kujundava hindamisejuurutamine võib ebaõnnestuda? • Õpetajad on head eksperdid selles, mida nad juba teevad. Nad tuginevad sellele, mis töötab. • See tegevus toimub poolautomaatselt. • Igasuguste muutustega käib kaasas oht ebaõnnestuda. Stressi hetkel on inimene senistes rollimudelites kinni. Muutus koosneb valikuvõimalustest, paindlikkusest, väikeste sammudega liikumisest, aruandlusest ja toetuses. Nagu kaalujälgijatel.

13. Tegutsemine ja mõtlemine • Paljud õpetajate kogemused on raskesti-sõnastatavad, neid peab pigem omal käel proovima. • Õpetajaid tuleb kõigepealt koolitada uut viisi tegutsema, et nad hakkaksid uut moodi mõtlema. • Kui kogemused puuduvad, ei jõua paljud tõed pärale – seega peaks olema enne koolitamist mingi praktika. • Praegune koolitus taandab tihti inimese kõndivateks ajudeks. Õpetaja tegevus sisaldab ka koreograafiat, näitleja-meisterlikkust, häälekooli, sõna valdamist jne. • Kui pianist hakkab mõtlema, mida ta teeb, võib ta takerduda. Pianist ei muutu märgatavalt paremaks vaid raamatute lugemisega või loengutel käies. Need, kes kõige rohkem teavad, ei tarvitse kõige paremini osata.

14. Vigade tegemise olulisus • Õpetajatele tuleb luua nišš (aeg ja ruum) järelemõtlemiseks oma praktika osas. • Õppimiseks tuleb riskida ja teha vigu. Kui kõik on kontrolli all, siis õpetaja ei õpi piisavalt kiiresti. • Õpetajaamet on nii keeruline selle tõttu, et oluliste protsesside kujundamisele ei pääse nii lihtsasti ligi. • Me elame ettekujutatud tulevikus ning ei ole võimelised klassis sündivale kiiresti reageerima, ignoreerime seda niipalju kui võimalik. • Meie nägemine sõltub varasematest kogemustest. Kui me läheme pimedas trepist alla ja selgub, et üks trepiaste on veel, siis me jõuame selles selgusele pool sekundit pärast sündmust – see tekitab ehmatuse.

15. Psühholoogia • Kas te mäletate, kuidas tundus laud Teie käte all 10 sekundit tagasi. Nüüd te teate, kuidas see tundub praegu. • Paljudele aspektidele me ei pööra õigel ajal tähelepanu. • Me ignoreerime, kui asjad lähevad teisiti kui me ette kujutasime. • Aju korjab kõik stiimulid kokku ning alles siis ütleb teadvusele, mis toimus (takkajärgi). • Õpetamine on alateadlik poolautomaatne protsess. Niipea kui asja üle hakatakse järele mõtlema, kaob ladusus.

16. Ka õpetajate oskused on Gaussi jaotusega

17. Õpetajate efektiivsus • Ülemises kuuendikus olevad õpetajad on võimelised õpetama 2x kiiremini kui keskmine õpetaja • Alumises kuuendikus olevad õpetajad suudavad õpetada umbes 2x aeglasemalt • Ülemise ja alumise kuuendiku vahe on rohkem kui neljakordne • 25% kõige tugevamatel õpetajatel ei teki klassis tugevate ja nõrkade õpilaste lõhet

18. Kui meid huvitavad vahed … • 2009 aasta PISA uuringus leiti, et nendes riikides, kus on korralik välishindamise süsteem on … • Keskmised tulemused kõrgemad • Tulemused sõltuvad vähem õpilaste sotsiaalmajanduslikust taustast • Vahed õpilaste teadmiste vahel on väiksemad • … kuid riigieksamite taastamiseks tuleks kuskilt raha leida

19. Õpetajate kvalifikatsiooni mõju Kui me vallandaksime 30% kõige nõrgemaid õpetajaid, siis … … 30 õpilasega klassis pääseks vaid üks (!) õpilane täiendavalt kõrgkooli Järelikult on otstarbekas töötada edasi olemasolevate õpetajatega

20. Staaži mõju õpitulemustele(kuudes ühe aasta kohta)

21. Järeldused • Omal käel kvalifikatsiooni tõstmine ei tarvitse olla tõhus. • Täienduskoolitused, kus käiakse vaid kuulamas, ei tarvitse olla kõige efektiivsemad. • Andekuse mõju on suur – 20 aasta jooksul tõuseb kvalifikatsioon vaid kümnendiku sellest, mis on kõige andekama ja kõige vähemandekama õpetaja vahe. • Ehkki ka õppimine on oluline, on kaasasündinud anded suurema panusega. • Kujundava hindamise rakendamise raskuspunkt liigub õpetajavõrgustike suunas, sest uue klassiruumikultuuri tekitamine on keerulisem kui alguses oletati.