Uurimistöö alused uurimistöö keel

1. Uurimistöö aluseduurimistöö keel 6. tund 04. november

2. Teaduskeel • Kasutada korrektset kirjakeelt • Sõnastus korrektne ja loogiline • Kasutada umbisikulist tegumoodi (vältida mina-vormi) Näiteks: „töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse, hinnatakse” või „on käsitletud, analüüsitud”

3. Teaduskeel • Kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üld-tunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat • Teaduskeeles ei saa esineda mitme-tähenduslikkust – mõistetel ja terminitel on üks kindel tähendus NB! Igapäevases kõnepruugis kasutusel oleval mõistel on teaduskeeles kitsam ja erialast lähtuv spetsiifiline tähendus loom intervjuu jõud

4. Teaduskeel • Kirjastiil neutraalne, emotsioonideta • Vältida konspektistiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid • Vältida slängi, ajakirjanduslike, populistlike, poeetiliste ja käibefraaside kasutamist Hea teadusstiil on LIHTNE, SELGE, TÄPNE ja MÕJUS.

5. Võõrkeelte mõju • Hoidu võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile • Võõrsõnadega ei maksa liialdada • Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu! • Kui võõrkeelne termin on vajalik, tuleb see märkida eestikeelse vaste järel sulgudes • Eesti keelde üle võetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena tuleb trükkida kursiivis N: curriculum vitae, vox populi

6. Võõrkeelsetele terminitele vastete leidmine • SÕNAUS – 2010. aastal Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud sõnavõistlus Otsiti uusi eestikeelseid vasteid riigi ja ühiskonnaga seotud mõistetele • Uued sõnad: TARISTU, KESTLIK, JUHIND, TOIMEABI, KÄRGPERE jt

7. Tunnitöö Võta lahti TÖÖLEHT ÕPILASELE. Täida see vastavalt juhistele. Salvesta vastused töölehena ning saada õpetaja meilile melikakindel@gmail.com

8. Terviklikkus ja sidusus • Uurimistöö tekst peab olema terviklik, mitte koosnema üksteise otsa lükitud tsitaatidest ja/või refereeringutest. • Teksti tervikuks sidumisele aitab kaasa sisudusväljendite tundmine.

9. Sidususmaterjali loogiliste seoste väljendamiseks 1/3 1. Väljendid, mis viitavad samas suunas ettepoole: • ja, nii-kui ka, ehk, või, samuti, lisaks, peale selle, teisi sõnu, ka, edasi, teisiti öeldes, niisama oluline, võiks nimetada veel, tuleks lisada 2. Väljendid, mis osutavad võrdlusele või vastandusele: • aga, kuid, ent, ometi, teisalt, vastupidi, sellest hoolimata, selle asemel et, kuigi, ehkki, peale selle, ei...ega, mitte... vaid, seevastu, tõsi küll, teiselt poolt, nagu ka, kui, võrreldes, vastupidiselt, omakorda, sellest hoolimata, oluline erinevus

10. Sidususmaterjali loogiliste seoste väljendamiseks 2/3 3. Väljendid, mis viitavad põhjusele, seletusele või järeldusele: • sellepärast, sest, sest et, seepärast, et, niisiis, nimelt, kuna, siit järgneb, tulemus on, järelikult, seetõttu, sel põhjusel, tuleneb sellest, johtub sellest, seletub järgnevaga, nõnda, osutab sellele, põhjendub sellega, tulemuseks on 4. Väljendid, mis sisaldavad tingimuse: • kui, juhul kui, siis kui, sel juhul(kui); eeldades, et; nii kaua kui, kui vaid, kui võimalik; tingimusel, et 5. Väljendid, mis eeldavad mõttearendusele, täpsustusele või näidetele: • nagu, näiteks, muuhulgas, eriti, kõigepealt, nimelt, õigupoolest, ennekõike, eeskätt

11. Sidususmaterjali loogiliste seoste väljendamiseks 3/3 6. Väljendid, mis näitavad aega või järjestust: • kui, siis kui, samal ajal kui, nii kaua kui, kuni, eeskätt, seejärel, samal ajal, samas, ühtlasi, mõne aja pärast, peagi, hiljem, hiljemalt, lõpuks, esiteks, järgmiseks, järgnevalt, varem, viimasena, edaspidi, tulevikus 7. Väljendid, mida kasutatakse enne kordusi: • nagu (varem) öeldud, teisiti öeldes, täpsemini, teisisõnu, niisiis 8. Väljendid, mis võtavad öeldu kokku: • lõpuks, lõpetuseks, kokkuvõttes, kokkuvõtlikult, lühidalt öeldes, lühidalt öelduna, resümeerides, üleüldse, niisiis, üldiselt üldjoontes 9. Väljendid, millega rõhutatakse öeldut: • on selge (et); tõsi, et; nimelt, tõepoolest, ilmslegelt, kahtlemata, vaieldamatult (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 263-264)

12. Lauseehituse muudab selgemaks sõnavalik • Ära kasuta tegevust väljendades mine-vormi, see on seisund, mitte tegevus! • Näiteks: laulmine on mis; laulda –mida teha! • Ole keelekasutuses lihtne, ära muutu bürokraatlikuks! • Kasuta lühemat väljendust, mitte tühiverbi ja nimisõna ühendit!

13. Tühiverbi ja nimisõna asemel: • annab luba → lubab • põhjustab häireid → häirib • teostas uurimist → uuris • esitab küsimusi → küsib • tõuseb esile→ ilmneb • teeb otsuse→ otsustab • teeb ettepaneku→ paneb ette • teostab remonti→ remondib • tegeleb kalapüügiga → püüab kala • tutvumine olümpiavõitjaga toimus → tutvuti olümpiavõitjaga • sooritas otsasõidu jalakäijale → sõitis jalakäijale otsa (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 266)

14. abil: • Uue juhendi abil loodeti arveldus korrastada. → Uue juhendiga loodeti arveldus korrastada. raames: • Konverentsi raames korraldati osavõtjaile linnaekskursioon. → Konverentsist osavõtjaile korraldati linnaekskursioon. tõttu: • Arvutite kasutuselevõtu tõttu on töö muutunud hõlpsamaks. → Arvutid (arvutite kasutuselevõtt) on muutnud töö hõlpsamaks. arvel: • Erki Noole arvel on üsna palju suurvõistluste medaleid. → Erki Noolel on üsna palju suurvõistluste medaleid. läbi: • Muinasjuttude läbi õppisid lapsed mõndagi. → Muinasjuttudest õppisid lapsed mõndagi. poolt: • Finantsosakonna poolt tehti ettepanek tööaega muuta. → Finantsosakond tegi ettepaneku tööaega muuta. (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 267-268)

15. Moesõnu • piloot-→ katse-, näidis-, eel- • antud→ see, kõnealune, silmaspeetav • praktiliselt→ tegelikult, õigupoolest • reeglina→ üldjuhul, tavaliselt, harilikult • rida→ hulk, palju • loetud minutid→ vähesed minutid • (aja)hetkel, momendil→ nüüd, nüüdisajal, praegu • realiseerima→ ära kasutama, saavutama • välja tooma→ esitama, esile tooma • paika panema→ ostustama • välja pakkuma→ arvama, ettepanekut tegema • läbi viima → korraldama • alla kriipsutama→ rõhutama toonitama (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 269)

16. Lühendite kasutamine • Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP); Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD —International Bank of Reconstruction and Development). • Teine võimalus on esitada koondloend koos vastavate määratlustega sisukorra järel, millele iga lühendi korral viidatakse. • Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO, DEM jt.). • Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. • Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.

17. Arvude esitamine tekstis • Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. • Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga. • Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. • Järgarvu järele pannakse punkt. • Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte „eelmisel aastal” või „käesoleval aastal”. • Nii tekstis kui tabelites peaks loobuma rohkema kui 3–4 tüvenumbriga arvude kasutamisest. • Suurte arvude korral on soovitatav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega. Näiteks: 1,42 milj elanikku või 211,3 tuh kr. • Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga.

18. Kirjavigade vältimine • Autor peab oma teksti korduvalt hoolikalt lugema • Hea on kasutada võõra lugeja abi, sest kõiki vigu autor ise ei märka • Kasuta sõnaraamatuid

19. Kasutatud allikad • Hirsijärvi, S. Remes, P. Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn:Medicina • Katt, N. (2011) Uurimistöö alused. http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Uurimistoo_alused_2011.pdf • Äike, N. (2010). Uurimistöö alused. [Slaidiesitlus]. Kolga: Kolga Keskkool • Äike, N. (2008).Uurimistööde koostamine ning vormistamine. Kolga: Kolga Keskkool

20. Kodune töö 11. novembriks • Võta uurimistöö, mida sa juba varasemalt oled käsitlenud ning tee ülevaade (minimaalselt 20 lauset) selle sõnastuse, sõnavara, terminoloogia, sidususvahendite, lühendite jms kasutamise kohta. • Saada kodune töö õpetaja meilile melikakindel@gmail.com