1 / 31

YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 1. Vee ja ainete ringkäik looduses

YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 1. Vee ja ainete ringkäik looduses viibeaeg. Veevahetus ja viibeaeg: “vanni” näide. sissevool Q in. ühik: ruumala/aeg (m 3 /s). statsionaarne olek V = const  Q in =  Q out. Viibeaeg T r = V/  Q in. ruumala V.

callia
Download Presentation

YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 1. Vee ja ainete ringkäik looduses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 1. Vee ja ainete ringkäik looduses viibeaeg

  2. Veevahetus ja viibeaeg: “vanni” näide sissevool Qin ühik: ruumala/aeg (m3/s) statsionaarne olek V = const Qin= Qout Viibeaeg Tr = V/ Qin ruumala V väljavool Qout

  3. Globaalne veeringe

  4. tõustes õhk jahtub rõhu kahanemise tõttu... Veeaur atmosfääris suhteline niiskus

  5. Sademete moodustumine Tõusvaid õhuvoolusid ning sademeid tekitavad: 1) maapinna reljeef (mäed) 2) konvektsioon (tiheduslik tõusmine) erineva soojenemise tõttu 3) tuulte konvergents (horisontaalne kokkuvoolamine) 4) frondid

  6. Keskmine aastane sademete hulk (cm)

  7. Aurumine veekogu kohal kg m-2 s-1 ühik: ruumala/pindala/aeg = pikkus/aeg

  8. Sademete ja aurumise vahe P-E ühik: ruumala/pindala/aeg = pikkus/aeg

  9. Äravoolu moodustumine valgalas Käivitajaks on sademete ja aurumise vahe P-E ühik: ruumala/aeg Ühesuguse P-E korral on äravool võrdeline valgala pindalaga A

  10. Peipsi järve valgala väljavool Narva jõest vee viibeaeg 2-3 aastat

  11. Ainevahetus ja viibeaeg: “vanni” näide sissevool Qin (m3/s) kontsentratsioon Cin (kg/m3) sisendvoog Fin = Cin Qin (kg/s) või ainevoog ilma vooluta statsionaarne olek M = const Fin= Fout allikas Viibeaeg Tr = M/ Fin aine mass M = C V väljavool Qout (m3/s) kontsentratsioon Cout (kg/m3) väljundvoog Fout= Cout Qout (kg/s) või ainevoog ilma vooluta neel ainevoog ilma vooluta: näiteks atmosfäärist, settesse

  12. Mere veevahetus, Knudseni bilanss

  13. Merevee tihedus

  14. Hüdrostaatiline tasakaal

  15. Hüdrostaatiline stabiilsus

  16. kontsentratsioonibasseinid: aurumine domineerib lahejenemisbasseinid: magevee voog domineerib nagu Vahemeri nagu Läänemeri

  17. Läänemere • kontseptsioonid: • tohutu estuaar • suuremastaabilised protsessid • vahetus basseinide vahel • suur järv • tuuletsirkulatsioon • pinna- ja siselained • termokliini evolutsioon • väike ookean • frondid • mesomastaapsed keerised • termohaliinsed efektid ja • peenstruktuur

  18. tüüpiline soolsuse lõige

  19. Süsteem meri-atmosfäär-maismaa

  20. Toitainete liigne koormus  eutrofeerumine • Eutrofeerumise efektid: • massilised vetikate vohamised • hapnikupuudus • elustiku degradeerumine Euroopa merede valgalad

  21. Lämmastiku koormus Fosfori koormus Fütoplanktoni kasv on limiteeritud kasNvõiP poolt Sinivetikadvõivad fikseeridaN õhust, kasv on limiteeritud Ppoolt mis võib pärineda setetest kui hapnikutingimused on halvad

  22. P Väetiste kasutamine vs talvised toitained N Nehring et al Talvised toitainete kontsentratsioonid pinnakihid näitavad toitainete varu järgmiseks produktiivseks sesooniks EEA, 1999

  23. Keskkonnakaitse:eutrofeerumine ja planktoni vohamine august 1999

  24. Sinivetikate vohamine 1982-1993 M. Kahru et al., 1994. Ambio

  25. Päevased sinivetikate kogumid 2002 2003

  26. Sinivetikate vohamine viimastel aastatel • (nt suvi 2002) on tingitud • tugeva stratifikatsiooni korral tekib merepõhja lähedal hapnikudefitsiit • selle tagajärjel vabaneb settest fosforit koguses, mis võib ületada maismaalt pärineva koguse • sinivetikad fikserivad lämmastikku õhust, seega vohamist piirab fosfori kättesaadavus • sinivetikate vohamiseks on vajalik kõrge merevee temperatuur • tuulevaiksed ilmad soodustavad pinnakogumite teket

  27. Põhjalähedased hapnikutingimused Compiled by SMHI 2002

  28. Trendid: Laevaliiklus Kalandus

  29. tööstusturg uuringute turg Merendus Eestis: 101 sadamat, incl 31 kaubaveoks 68% reisijateveostsadamad ja nende kliendid annavad 15-20 % of SKT-st Õlitransport sadamates

  30. NAO : Põhja-Atlandi võnkumine NAO indeks: Islandil ja Gibraltaris mõõdetud õhurõhkude vahe

  31. Kliimamuutused Rekonstruktsioon Prognoos Data from IOC-WMO 2001 Läänemere regioonis prognoositakse sademete ja jõgede vooluhulga kasvu….. Kas soolsus kahaneb niivõrd, et Läänemeri muutub magedaks järveks?

More Related