1 / 22

Energia hindade areng tulevikus

Energia hindade areng tulevikus. Märt Ots Energiaturu Inspektsioon Linnade & Valdade Päevad 17.02.2006. Mis on hinnaregulatsioon?. Parim regulaator on vaba konkurents. Regulatsioon on vajalik vaid majandusharudes, kus vaba konkurents pole võimalik. Regulatsiooni ajaloost

Download Presentation

Energia hindade areng tulevikus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Energia hindade areng tulevikus Märt Ots Energiaturu Inspektsioon Linnade & Valdade Päevad 17.02.2006

  2. Mis on hinnaregulatsioon? • Parim regulaator on vaba konkurents. • Regulatsioon on vajalik vaid majandusharudes, kus vaba konkurents pole võimalik. • Regulatsiooni ajaloost • Hinnaregulatsiooni ajalugu on üle 100 aasta ning sai alguse USA-st seoses infrastruktuuri rajamisega. • Euroopas reguleeris lõpptarbija elektrienergia hinda valitsus nn. “poliitiline regulatsioon”. • Koos ettevõtete erastamisega tekkis vajadus sõltumatu regulatsiooni järele.

  3. Reguleeritavad hinnad • Elekter • Energiaturu Inspektsioon (42 ettevõtet) • Gaas • Energiaturu Inspektsioon (25 ettevõtet) • Soojus • Inspektsioon suuremad soojusettevõtted (40 ettevõtet) • Kohalikud omavalitsused: väiksemad soojusettevõtted (hinnanguliselt 100 ettevõtet) • Vesi – kohalikud omavalitsused • Raudtee infrastruktuuri tasu – Raudtee Inspektsioon

  4. Reguleeritavad hinnad • Soojus moodustab reeglina tarbija kommunaalteenustest kõige suurema osakaalu. • Samas on avaliku huvi tähelepanu pööratud eelkõige elektri hinnale. • Igas linnas või asulas, kus on soojusvarustus on eraldi kaugkütte ettevõte, igal ettevõttel on oma hind. • Gaasi hinnatõus pälvib kõige vähem tähelepanu.

  5. Hinna prognoosimine • Igasugune ennustamine on tänamatu tegevus. Parim info on ettevõtetel, kuid ka regulaatoril on küllaltki hea ettekujutus. • Samas on elektri hinnakujundust võimalik küllaltki täpselt prognoosida kuna sisend sõltub eelkõige kohalikest tingimustest. • Soojuse hinnakujundus sõltub 50% ulatuses kütuse hinnast; vedel- ja gaaskütuse kasutamisel maailmaturu sisendist. • Gaasi hinnakujundus sõltub praktiliselt ainult maailmaturu sisendist. Välja arvatud gaasi transport, mis moodustab hinnast vaid ligi 10-15%.

  6. Elektri hinnakujundus • Vastavalt elektrituru seadusele on eristatud: • Elektri tootmine • Elektri võrguteenus • Lõpptarbija hind = elektri tootmine + võrguteenus • Elektri tootmine toimub Eestis 95% ulatuses põlevkivist ning on välistest teguritest praktiliselt sõltumatu. • Elektri võrgutasudes moodustavad enamuse püsikulud ning kulud investeeringutele, mistõttu on hinnakujundus samuti välistest teguritest praktiliselt sõltumatu

  7. Elektri võrgutasud • Elektri võrgutasu koosneb • Elekter kadude kompenseerimiseks • Toetus taastuvate energiaallikate toetamiseks • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

  8. Elektri tootmine • Elektri tootmise hind koosneb • Põlevkivi • Keskkonnatasud • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

  9. Energia hinna kujunemine • Mida suurem on müügimaht, seda madalam on hind. • Tõusvas majanduskeskkonnas kasvab näiteks elektri tarbimine 3–4 % aastas.

  10. Tegurid, mis pidurdavad elektri hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud kantakse kulumisse 35 kuni 40 aasta jooksul. • Näiteks jaotusvõrk investeerib igal aastal 800 milj. kr. Hinnakomponent suureneb vaid 20 milj. kr. võrra. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: elektrikadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, elektri tootmise kasuteguri tõus, jt. • Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturust.

  11. Hinnasurve tegurid • Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus. • Iga kWh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit maksab tarbijale 41 senti. • Ökoloogiline maksureform. • Põlevkivi kaevandustasu; saastetasu, jm maksud. • Üldine hinnatõus, mis mõjutab püsikulusid. • Tehnovõrkude talumiskohustus.

  12. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Tarbimise suurenemine 3% aastas. • Elektrikadude vähenemine 2% võrra aastaks 2008. • Taastuvatest energiaallikatest toodetakse aastal 2012 500 GWh ehk tänasest ligi 10 korda rohkem. • Investeeringud elektrivõrkudesse kokku 8,4 miljardit. • Investeeringud Narva Elektrijaamadesse kokku 5 miljardit. • Saastetasude tõus aastani 2009 vastavalt tänasele kavale. • Tehnovõrkude talumiskohustust ei ole arvesse võetud. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

  13. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 (keskmine hind ilma käibemaksuta)

  14. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Võrgutasude tõus on prognoositav ning jääb mõõdukaks ka taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisega. Võrgutasud võivad tõusta prognoositust kiiremini, kui hinda lisandub tehnovõrkude talumiskohustus. • Elektri tootmise hinna prognoos pärast aastat 2009 on äärmiselt keeruline, sest sõltub rohelise maksureformi rakendamisest. • Eeldada võib elektrihinna ligi 10 sendist tõusu, kokku 12% ehk ligi 2% aastas, mis jääb inflatsioonile alla. • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige ettevõttest sõltumatud asjaolud: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus, ökoloogiline maksureform, tehnovõrkude talumiskohustus.

  15. Soojuse hinnad varieeruvad väga suures osas • Narva 306,5 kr/MWh • Kütus põlevkivi • Tartu 399 kr/MWh • Kütus turvas ja maagaas • Tallinn 410,40 • Kütus maagaas • Viljandi 465,30 • Kütus puiduhake ja maagaas • Pärnu 512,90 • Kütus turvas ja põlevkiviõli

  16. Tegurid, mis pidurdavad hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Väiksem kui elektritarbimisel. Soojuse tarbimisel on suur energia kokkuhoiu potentsiaal. Soojusvõrk on võrreldes elektrivõrguga vähem monopoolne, tarbijal on valikuvõimalus • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: kadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, tootmise kasuteguri tõus, jt. • Põlevkiviõli turu regulatsioon.

  17. Hinnasurve tegurid • Kütuse hinnatõus. • Maagaasil ja põlevkiviõlil on maailmaturu hind. Puiduhake ja turvas järgivad teiste kütuste hinda. • Ökoloogiline maksureform. • Üldine hinnatõus püsikuludele.

  18. Tüüpiline kaugkütte ettevõte • Tüüpiline Eesti kaugkütte ettevõte. • Hind täna 467 kr/MWh (arvestab gaasi hinna tõusu 2006.a.) • Kütused: puiduhake ja maagaas • Tehniliselt efektiivne: soojuskadu 16%, tootmise kasutegur puiduhakkel 85%; gaasil 93%. • Tehnilise efektiivsuse tõstmise võimalused puuduvad. • Tarbimise suurenemine 1% aastas. • Investeeritakse vastavalt põhivara kulumile. • Gaasi hind 2006.a. 1900 kr/1000 m3, tõuseb 2500 kroonini aastaks 2008. Edaspidi tõus 5% aastas. • Puiduhakke hind tõuseb 5% aastas. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

  19. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 (ilma käibemaksuta)

  20. Soojuse hinna prognoos 2006-2012

  21. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige kütuste hinnatõus, mis on ettevõtetest sõltumatu tegur ning mida on võimatu ette ennustada. • Võttes arvesse gaasi hinna tõusu, tõuseb soojuse hind eeldatavalt 28% võrra ehk 4% aastas. • Ilma kütuste hinnatõusuta tõuseks soojuse hind alla 1% aastas.

  22. Kokkuvõte • Hinnatõusu põhjusteks on eelkõige ettevõtetest ja regulaatorist sõltumatud faktorid: • Kütuste hind. • Keskkonnakaitse (maksud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter). • Tehnovõrkude talumiskohustus. • Investeeringute mõju hinnale on küllaltki tagasihoidlik. • Eeldatavalt jääb elektri hinnatõus alla THI muutust ja soojuse hinnatõus samasse suurusjärku sellega.

More Related