Energia hindade areng tulevikus

1. Energia hindade areng tulevikus Märt Ots Energiaturu Inspektsioon Linnade & Valdade Päevad 17.02.2006

2. Mis on hinnaregulatsioon? • Parim regulaator on vaba konkurents. • Regulatsioon on vajalik vaid majandusharudes, kus vaba konkurents pole võimalik. • Regulatsiooni ajaloost • Hinnaregulatsiooni ajalugu on üle 100 aasta ning sai alguse USA-st seoses infrastruktuuri rajamisega. • Euroopas reguleeris lõpptarbija elektrienergia hinda valitsus nn. “poliitiline regulatsioon”. • Koos ettevõtete erastamisega tekkis vajadus sõltumatu regulatsiooni järele.

3. Reguleeritavad hinnad • Elekter • Energiaturu Inspektsioon (42 ettevõtet) • Gaas • Energiaturu Inspektsioon (25 ettevõtet) • Soojus • Inspektsioon suuremad soojusettevõtted (40 ettevõtet) • Kohalikud omavalitsused: väiksemad soojusettevõtted (hinnanguliselt 100 ettevõtet) • Vesi – kohalikud omavalitsused • Raudtee infrastruktuuri tasu – Raudtee Inspektsioon

4. Reguleeritavad hinnad • Soojus moodustab reeglina tarbija kommunaalteenustest kõige suurema osakaalu. • Samas on avaliku huvi tähelepanu pööratud eelkõige elektri hinnale. • Igas linnas või asulas, kus on soojusvarustus on eraldi kaugkütte ettevõte, igal ettevõttel on oma hind. • Gaasi hinnatõus pälvib kõige vähem tähelepanu.

5. Hinna prognoosimine • Igasugune ennustamine on tänamatu tegevus. Parim info on ettevõtetel, kuid ka regulaatoril on küllaltki hea ettekujutus. • Samas on elektri hinnakujundust võimalik küllaltki täpselt prognoosida kuna sisend sõltub eelkõige kohalikest tingimustest. • Soojuse hinnakujundus sõltub 50% ulatuses kütuse hinnast; vedel- ja gaaskütuse kasutamisel maailmaturu sisendist. • Gaasi hinnakujundus sõltub praktiliselt ainult maailmaturu sisendist. Välja arvatud gaasi transport, mis moodustab hinnast vaid ligi 10-15%.

6. Elektri hinnakujundus • Vastavalt elektrituru seadusele on eristatud: • Elektri tootmine • Elektri võrguteenus • Lõpptarbija hind = elektri tootmine + võrguteenus • Elektri tootmine toimub Eestis 95% ulatuses põlevkivist ning on välistest teguritest praktiliselt sõltumatu. • Elektri võrgutasudes moodustavad enamuse püsikulud ning kulud investeeringutele, mistõttu on hinnakujundus samuti välistest teguritest praktiliselt sõltumatu

7. Elektri võrgutasud • Elektri võrgutasu koosneb • Elekter kadude kompenseerimiseks • Toetus taastuvate energiaallikate toetamiseks • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

8. Elektri tootmine • Elektri tootmise hind koosneb • Põlevkivi • Keskkonnatasud • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

9. Energia hinna kujunemine • Mida suurem on müügimaht, seda madalam on hind. • Tõusvas majanduskeskkonnas kasvab näiteks elektri tarbimine 3–4 % aastas.

10. Tegurid, mis pidurdavad elektri hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud kantakse kulumisse 35 kuni 40 aasta jooksul. • Näiteks jaotusvõrk investeerib igal aastal 800 milj. kr. Hinnakomponent suureneb vaid 20 milj. kr. võrra. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: elektrikadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, elektri tootmise kasuteguri tõus, jt. • Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturust.

11. Hinnasurve tegurid • Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus. • Iga kWh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit maksab tarbijale 41 senti. • Ökoloogiline maksureform. • Põlevkivi kaevandustasu; saastetasu, jm maksud. • Üldine hinnatõus, mis mõjutab püsikulusid. • Tehnovõrkude talumiskohustus.

12. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Tarbimise suurenemine 3% aastas. • Elektrikadude vähenemine 2% võrra aastaks 2008. • Taastuvatest energiaallikatest toodetakse aastal 2012 500 GWh ehk tänasest ligi 10 korda rohkem. • Investeeringud elektrivõrkudesse kokku 8,4 miljardit. • Investeeringud Narva Elektrijaamadesse kokku 5 miljardit. • Saastetasude tõus aastani 2009 vastavalt tänasele kavale. • Tehnovõrkude talumiskohustust ei ole arvesse võetud. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

13. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 (keskmine hind ilma käibemaksuta)

14. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Võrgutasude tõus on prognoositav ning jääb mõõdukaks ka taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisega. Võrgutasud võivad tõusta prognoositust kiiremini, kui hinda lisandub tehnovõrkude talumiskohustus. • Elektri tootmise hinna prognoos pärast aastat 2009 on äärmiselt keeruline, sest sõltub rohelise maksureformi rakendamisest. • Eeldada võib elektrihinna ligi 10 sendist tõusu, kokku 12% ehk ligi 2% aastas, mis jääb inflatsioonile alla. • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige ettevõttest sõltumatud asjaolud: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus, ökoloogiline maksureform, tehnovõrkude talumiskohustus.

15. Soojuse hinnad varieeruvad väga suures osas • Narva 306,5 kr/MWh • Kütus põlevkivi • Tartu 399 kr/MWh • Kütus turvas ja maagaas • Tallinn 410,40 • Kütus maagaas • Viljandi 465,30 • Kütus puiduhake ja maagaas • Pärnu 512,90 • Kütus turvas ja põlevkiviõli

16. Tegurid, mis pidurdavad hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Väiksem kui elektritarbimisel. Soojuse tarbimisel on suur energia kokkuhoiu potentsiaal. Soojusvõrk on võrreldes elektrivõrguga vähem monopoolne, tarbijal on valikuvõimalus • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: kadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, tootmise kasuteguri tõus, jt. • Põlevkiviõli turu regulatsioon.

17. Hinnasurve tegurid • Kütuse hinnatõus. • Maagaasil ja põlevkiviõlil on maailmaturu hind. Puiduhake ja turvas järgivad teiste kütuste hinda. • Ökoloogiline maksureform. • Üldine hinnatõus püsikuludele.

18. Tüüpiline kaugkütte ettevõte • Tüüpiline Eesti kaugkütte ettevõte. • Hind täna 467 kr/MWh (arvestab gaasi hinna tõusu 2006.a.) • Kütused: puiduhake ja maagaas • Tehniliselt efektiivne: soojuskadu 16%, tootmise kasutegur puiduhakkel 85%; gaasil 93%. • Tehnilise efektiivsuse tõstmise võimalused puuduvad. • Tarbimise suurenemine 1% aastas. • Investeeritakse vastavalt põhivara kulumile. • Gaasi hind 2006.a. 1900 kr/1000 m3, tõuseb 2500 kroonini aastaks 2008. Edaspidi tõus 5% aastas. • Puiduhakke hind tõuseb 5% aastas. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

19. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 (ilma käibemaksuta)

20. Soojuse hinna prognoos 2006-2012

21. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige kütuste hinnatõus, mis on ettevõtetest sõltumatu tegur ning mida on võimatu ette ennustada. • Võttes arvesse gaasi hinna tõusu, tõuseb soojuse hind eeldatavalt 28% võrra ehk 4% aastas. • Ilma kütuste hinnatõusuta tõuseks soojuse hind alla 1% aastas.

22. Kokkuvõte • Hinnatõusu põhjusteks on eelkõige ettevõtetest ja regulaatorist sõltumatud faktorid: • Kütuste hind. • Keskkonnakaitse (maksud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter). • Tehnovõrkude talumiskohustus. • Investeeringute mõju hinnale on küllaltki tagasihoidlik. • Eeldatavalt jääb elektri hinnatõus alla THI muutust ja soojuse hinnatõus samasse suurusjärku sellega.