VALGLINNASTUMINE – KOHALIKU OMAVALITSUSE RÕÕMUD JA MURED

1. VALGLINNASTUMINE – KOHALIKU OMAVALITSUSE RÕÕMUD JA MURED Linnade ja Valdade päevad 28.02.2008 Kaarel-Mati Halla Tallinna Linnakantselei arendusdirektor

2. Teema püstituse vajadus • Välja tuua konkreetsed mured ja rõõmud kohalikele omavalitsustele • Kuidas Tallinna valglinnastumine mõjutab Tallinna, selle tagamaa ja Harjumaa, kui regiooni elu-olu

3. Tallinn – valglinnastumise lipulaev Eestis • Tallinna kui valglinnastumise lipulaeva roll on igati loogiline, silmas pidades elanikkonna arvu (01.01.2008 – 401370), tööhõive suurt ulatust ja keskset kohta majanduses • Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus, kus avaramad töökoha leidmise ja õppimisvõimalused, kirev ja mitmekülgne kultuurielu • Tallinnal on ka rida muresid ja rõõmusid seoses valglinnastumisega

4. Valglinnastumine – linna arengu loogiline ja seaduspärane protsess • Valglinnastumine on objektiivne protsess, millele kätt ette panna ei saa, mida näitab ka teiste riikide suurlinnade aastakümnete pikkune kogemus • Valglinnastumise liikumapanevaks jõuks on ka inimeste igiomane soov elada oma majas ja vastavad majanduslikud võimalused • Suurettevõtete kolimine Tallinna tagamaadele

5. Tallinna põhiline valglinnastumise mure – kaasaegsetele nõuetelemittevastav teede ja liiklussõlmede infrastruktuur • Tallinna teed ja liiklussõlmed on ülekoormatud, põhilised liiklussõlmed on aegunud ja ammendanud oma läbilaskevõime • Kahesuunalises pendelrändes, elu- ja töökoha vahel, osaleb igapäevaselt 44000 inimest • “Pargi ja reisi” süsteemi rakendamine Tallinna põhiteedel • Ülemiste, Russalka ja Haabersti rekonstrueerimine – valglinnastumise põhilise mure leevendus.

7. “Pargi ja reisi” süsteem

8. JAOTUSTEEGA ÜLEMISTE LIIKLUSSÕLME LAHENDUS

9. RUSSALKA RISTMIK RUSSALKA RISTMIK RUSSALKARISTMIK

10. HAABERSTIRISTMIK

11. Valglinnastumine lööb tuntavalt ka Tallinna rahakoti pihta • Tulumaksu seaduse par. 5 lõike 1 järgi residentsist füüsilise isiku maksustatavast tulust laekub elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,9% • Arvutused näitavad, et kahesuunalisest valglinnastumisest (mujalt Tallinnasse – 31500 ja Tallinnast mujale 12500 inimest) tulenev saamata tulu Tallinna eelarvesse 2007. aastal oli ligikaudu 350 mln krooni (lähtudes Tallinna 2007. a prognoositavast keskmisest brutokuupalgast – 12890 krooni, kui põhiline tulu liik)

12. Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootor(1) • Üle 31000 inimese elama asumine Tallinna naabervaldadesse, tõstab elukeskkonna kvaliteedi seal kaasaegsele tasemele ja paneb elu käima • Suurettevõtete kolimine Tallinna naabervaldadesse, tähendab seal uusi töökohti, kaasaegset infrastruktuuri, mis on valla jätkusuutliku arengu määravaks teguriks

13. Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootor(2) • Valglinnastumisest tuleneb objektiivne koostöö vajadus Tallinna ja regiooni teiste valdade vahel, eelkõige nende probleemide lahendamisel, mis ei tunnista kehtestatud administratiivseid piire (nt. Tallinna uus prügila Jõelähtme vallas, ühistrans-pordi korraldamine Viimsi valla ja Maardu linnaga jne) • Tallinna munitsipaalkoolides õpib käesoleval õppeaastal 3400 õpilast ja lasteaedades on leidnud koha 790 last Harjumaalt. Tallinna 585 õpilast õpib Harjumaa munitsipaalkoolides ja 133 last käib Harjumaa lasteaedades. Tallinna huvikoolides käib 1116 last mujalt

14. Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootor(3)

15. Eesmärk: muresid vähem ja rõõmusid rohkem (1) • Pealinna seaduse vastuvõtmine või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine, mis määratleks Tallinna ametliku staatuse pealinnana • Tallinna kui pealinna ja riigi vaheline koostööleping (nt. Saksamaa kogemus), mis lahendaks paljud küsimused, mida ei ole võimalik reguleerida seadusega üldistel alustel

16. Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme (2) • Ühise tegutsemise lepingud Tallinna ja naabervaldade vahel ühisprojektide realiseerimiseks (nt. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon, ühistransport, teed ja parklad, prügilad) • Tallinna ja riigi vaheline konstruktiivne koostöö Tallinna valglinnastumise põhilise mure -peamiste liiklussõlmede rekonstrueerimiseks • Omavalitsuste ühenduste võimutaseme tõstmine, mis kahepoolse koostöö vormile lisab regionaalse koostöö kanali

17. Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme (3) • Maakonna, kui terviku arenguks vajalik arengukava (koostamisel) • Maa sihtotstarbe määratlemisel lähtuda põhimõttest, et elamupiirkondade juures oleks piisavalt vaba ärimaad (töökohad elukoha lähedal) • Rohkem linnamaad äritegevuse võimaldamiseks • Soodsamad tingimused alustatavatele ettevõtetele (tööstuspargid, inkubaatorid, rahalised starditoetused) • Aktiivne osalemine ettevõtluses, asudes kohaliku omavalituse ülesannete täitmiseks ka ettevõtete omanike ringi

18. Tänan tähelepanu eest!