1 / 17

Maris Puurmann Siseministeerium Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

KELLELE, MILLEKS ja KUIDAS käib Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine?. Maris Puurmann Siseministeerium Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon.

louisa
Download Presentation

Maris Puurmann Siseministeerium Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KELLELE, MILLEKS ja KUIDAS käib Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine? Maris Puurmann Siseministeerium Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

  2. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon • Määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel; • sõnastab kodanikeühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse elavdamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis; • nimetab koostööpõhimõtted ja väärtused - kodanikuaktiivsus, osalus, austus, partnerlus, vastutus ja aruandmiskohustus, kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus, korruptiivsuse vältimine, säästev ja tasakaalustatud areng, võrdne kohtlemine

  3. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon • Eesmärkide saavutamise teed: • tunnustamine ja esindamine • partnerlus • poliitikate väljatöötamine • vahendid • Rakendamine • sõnastab üldised pikaajalised ja lähima aja prioriteedid • kodanikeühendused ja avaliku võimu asutused kasutavad oma võimalusi põhimõtete tutvustamiseks • VV ja kodanikeühenduste esindajad moodustavad ühiskomisjoni • igal teisel aastal Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

  4. KELLELE? KASUSAAJAD • Kodanikeühendused • Avalik võim JUHINDUJAD • Avalik võim • Kodanikeühendused

  5. KELLELE? Kui inimene on rahul, siis ka tema naaber on rahul ja tema naaber ja…

  6. MILLEKS? • ühiste arusaamade kujundamine • ressursside kasutamine • teadmiste, oskuste ja kogemuste kasutamine • koostöö tugevnemine • usaldus • kodanikuosaluseks soodsa keskkonna loomine

  7. MILLEKS? Programm? Strateegia? Kontseptsioon? Kokkulepe?

  8. MILLEKS? Et head mõtted ei jääks vaid sõnadeks . . .

  9. KUIDAS? 1) Ühiskomisjon 2) Arutelu Riigikogus

  10. Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjon • 10 avaliku võimu ja 14 kodanikeühenduste esindajat (+1+1); • Põhieesmärgiks kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade ettevalmistamise, elluviimise ja täitmise hindamise süsteemi käivitamine • otsused langetatakse konsensuse alusel • põhiline töö töörühmades • tulemused fikseeritakse ülevaate vormis iga aasta 15.maiks ja esitatakse Vabariigi Valitsusele 1.juuniks

  11. Ülesannetejaotus Ühiskomisjon - otsustusorgan Töögrupp - tööorgan Liikmed - seisukohatade, ideede, vajaduste, jms vahendajad Ühiskomisjoni töö on korraldatud kolmes töögrupis: • seadusandlus ja kaasamine • rahastamine ja statistika • kodanikuharidus ja avalik teadlikkus

  12. Tegevuskava kontseptsiooni rakendamiseks 2004-2006 • tegevused 11 eesmärgi täitmiseks • fikseeritud vastutaja, tegevuse läbiviimise tähtaeg, ressursivajadus • Vabariigi Valitsuse põhimõtteline heakskiit • keskendumine protsessile • samm-sammuline lähenemine • protsessi laiendamine kui osa protsessist

  13. Tegevuskava kontseptsiooni rakendamiseks 2004-2006 • valitsuse ja kodanikeühenduste koostööstruktuurid; • ühenduste kaasamine; • kodanikualgatuslikud vormid ja sobiv õiguslik keskkond; • tehnoloogiliste võimaluste efektiivsem kasutamine; • rahastamisskeemid; • maksusoodustuste ja annetamise süsteem; • katusorganisatsioonide roll; • MSR ning adekvaatne statistika; • kodanikuharidus formaalharidussüsteemis; • kodanikualgatuse tugistruktuurid; • vabaharidus

  14. Eelised: probleemide ja vajaduste, ettepanekute ja võimaluste laiem arutelu teadlikkuse kasv mõlema poole huvidest, võimalustest koostöö ja partnerluse tugevnemine Väljakutsed: Uue koostöömustriga harjumine esindatuse ja esindamise küsimus seisukohtade sõnastamine, probleemide määratlemine kannatlikkus ja järjepidevuse tagamine nähtavad muutused Senise koostöö kogemus:

  15. Edasine sõltub: • Üldine teadlikkus • Huvi • Kõrgema tasandi otsused • Ressursid • Osalus

  16. tulemused - ressursid • ressursid - prioriteedid • prioriteedid - vajadused, visioon • visioon - teadlikkus • teadlikkus - tulemused

  17. Tänud! Vabariigi valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni materjalid: • http://www.sisemin.gov.ee/atp/?id=5635 • Siseministeeriumi kodulehekülg: www.sisemin.gov.ee Ettepanekud, kommentaarid: Maris Puurmann Siseministeerium Pikk tn 61, Tallinn maris@sisemin.gov.ee

More Related