1 / 25

Kombineeritud käive – praktika Eestis ja Euroopa Liidus

Kombineeritud käive – praktika Eestis ja Euroopa Liidus. Maarja-Liisa Maasik 12.12.2013. Mis on kaup?.

baylee
Download Presentation

Kombineeritud käive – praktika Eestis ja Euroopa Liidus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kombineeritud käive – praktika Eestis ja Euroopa Liidus Maarja-Liisa Maasik 12.12.2013

  2. Mis on kaup? • Asi, loom, gaas, elektri-, soojus- ning jahutusenergia ja kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 1)

  3. Mis on teenus? • Ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse võõrandamine, mis ei ole kaup. (KMS § 2 lg 3 p 3)

  4. Segatarne • Olukord, kus müüakse mitut erinevat kaupa või teenust samaaegselt ühtse tervikuna.

  5. Segatarne • Peasooritus • Terviku kõige olulisem osa, mis määrab ka teiste osade kvalifikatsiooni. • Selle järgi määratakse kõik maksustamisega seotud elemendid – käibe toimumise aeg ja koht, maksumäär, maksuvabastused, arve vormistamine.

  6. Segatarne • Kõrvalsooritus • Peasoorituse kvaliteetseks ja ostjale meelepäraseks täitmiseks. • Peab olema peasooritusest lahutamatu. • Soorituste määratlemisel tuleb lähtuda kauba või teenuse koostisosade omavahelisest majanduslikust seosest ja lõpp-produkti tarbimisomadustest.

  7. Probleem • Tuleb määrata peasooritus, mille järgi määratakse tervele tarnele ühtne maksumäär ja sellest lähtuvalt ka tarnekoht. • Seni ei ole Eestis välja kujunenud metoodikat ja praktikat, millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleks peasooritust määrata.

  8. Euroopa Kohtu seisukohad • Seni teejuhisteks olnud põhimõtted on muutunud küsitavaks. • Üha enam oleneb põhisoorituse määramisel sellest, mis ajendas klienti seda konkreetset kaupade või teenuste kogumit ostma.

  9. Euroopa Kohtu seisukohadKohtulahend nr C-117/11 • Kas parkimisteenust ja transporditeenust lennujaama ning parkla vahet võib pidada üheks terviklikuks teenuseks või mitte. • Tegemist on mitmest teenusest koosneva segatarnega, kus ülekaalu omab parkimisteenus. (nt C-349/96, C-276/09, C-41/04) • Klient soovib ennekõike parkida oma sõiduautot soodsa hinnaga. • Teenusepakkuja osutab transporditeenust üksnes sellepärast, et olla konkurentsivõimelisem.

  10. Euroopa Kohtu seisukohadKohtulahend nr C-224/11 • Kas liisinguteenus ja liisingueseme kindlustamise teenuse osutamine moodustavad ühe teenuse. • Selliseid tehinguid tuleb põhimõtteliselt käsitada eraldiseisvate ja sõltumatute teenustena. • Liikmesriigi kohus peab kindlaks tegema, kas tehingud on sedavõrd seotud, et neid tuleb pidada üheks. • Kui liisinguandja ise kindlustab liisingueseme ja esitab selle eest liisinguvõtjale arve, millele on märgitud teenuse täpne maksumus, on tegemist kindlustustehinguga (artikkel 135 lg 1 p a).

  11. Euroopa Kohtu seisukohadKohtulahend nr C-88/09 • Milliste kriteeriumide alusel saab kindlaks määrata, kas reprograafia alane tegevus on kaubatarne või teenuse osutamine. • Selgeks tuleb teha reprograafia alast tegevust iseloomustavad tunnused, et kindlaks teha, kas osutatakse kliendile mitut eraldiseisvat sooritust või ühte. (nt C-111/05, C-497/09, C-392/11) • Osutatavad lisateenused on vajalikud ja reprograafia alase tegevusega tihedalt seotud. • Teenusega on tegemist siis, kui lisateenused on kliendi jaoks, võrreldes kaubatarnega, ülekaalukalt tähtsamad.

  12. Euroopa Kohtu seisukohadKohtulahend nr C-392/11 • Kas teenuseid, mida üürileandjad osutavad üürilepingu alusel oma üürnikele, tuleb pidada kinnisasja üürileandmises seisneva üheainsa tehingu osaks. • Ruumide eest makstav üür koosneb kolme liiki tasudest: ruumide kasutamine, hoone kindlustus ja teenused (kütmine, remont, koristamine, valve). • Kinnisasjade üürileandmine ja sellega seotud teenused võivad endast kujutada ühte tehingut käibemaksu mõttes. • Üürileandja õigus leping lõpetada, kui ei maksta üürimakseid, toetab käsitlust, et tegemist on ühe tehinguga.

  13. Euroopa Kohtu seisukohadKokkuvõte • Tuleb selgeks teha kõik tehingu iseloomulikud tunnused, mis võivad olulist rolli mängida. • Peasoorituse määramisel tuleb arvesse võtta seda, mille vastu on kliendil kõige suurem majanduslik huvi ja mis ajendas teda tehingut teostama. • Peasoorituse määramisel ei nähtu, et arvestatud oleks komponentide maksumust ega nende osakaalu kogumaksumusest.

  14. Kombineeritud käibed Eestis • Raamatute müük koos CD-le või DVD-le salvestatud sellesama raamatu elektroonilise versiooniga. • Hamburgeri müük koos mänguasjaga. • Mitmest erinevast teenusest koosnevad spaapaketid.

  15. Raamatute müük koos CD/DVD-ga • Raamatu müüki maksustatakse alandatud käibemaksumääraga ehk 9%-ga. • CD ja DVD on KMS-i tähenduses tavaline kaup, seega peaks maksustama nende müüki standardmääraga ehk 20%-ga.

  16. Raamatute müük koos CD/DVD-ga • Raamat on trükitud, kaante vahele köidetud iseseisev mitteperioodiline väljaanne ja graafilise informatsiooni säilitamise ja edastamise vahend.

  17. Raamatute müük koos CD/DVD-ga • Käibemaksudirektiivi lisa III punkt 6 sõnastuses väljend “kõik füüsilistel kandjatel olevad raamatud”. • Tegemist on ühest tehingust koosneva segatarnega, mis maksustatakse alandatud maksumääraga.

  18. Hamburgeri müük koos mänguasjaga • Maksumaksjad väidavad, et annavad teatud hamburgerieinega mänguasja tasuta kaasa. • Tegelikkuses nad müüvad mänguasja lihtsalt ilma väärtuseta. • Tegemist segatarnega, kus on kombineeritud omavahel toitlustusteenus ja kauba ehk mänguasja müük.

  19. Spaapaketid Probleemid: • Üks pakett võib koosneda kolmest, neljast või rohkemast erinevast teenusest. • Teenusepakkujad ei tea, millist käibemaksumäära tervikpaketile rakendada. • Mille järgi tuleks tervikpaketist välja valida komponent, mida määratleda kui põhisooritust.

  20. Spaapaketid • Spaa Nüüdisaegne rohkete ravi ja puhke- võimalustega asutus, kus teenused on seotud vee tervistava toime, vee-protseduuride ja vee baasil valmistatud toodete ja teenustega.

  21. Spaapaketid • Ravispaa – tegevusloaga haiglavälise arstiabi osutamiseks, pakkudes vastavalt oma spetsiifikale mitmekesiseid taastusravi-, ravitoitlustus- jt ravispaateenuseid. • Heaoluspaa – pakub vastavalt oma spetsiifikale mitmekesiseid lõõgastavaid ja virgestavaid hooldus-, lõõgastus- jt spaateenuseid. Ei pakuta raviteenuseid, seega pole vajalik tegevusluba haiglavälise arstiabi osutamiseks.

  22. Spaapaketid • Saab kaardistada neli erinevat pakutavat teenuse valdkonda: • Majutusteenus – 9% • Toitlustusteenus (hommikusöök) – 9% • Protseduurid – 20% • Tervishoiuteenused - maksuvabad

  23. Spaapaketid RAVISPAA RAVIPAKETT TERVISHOIUTEENUSED (maksuvaba) MAJUTUSTEENUS ja/või MAJUTUS KOOS TOITLUSTUSTEENUSEGA (alandatud maksumäär) PUHKUSEPAKETT HEAOLUSPAA LÕÕGASTUSPAKETT PROTSEDUURITEENUS (standardmaksumäär)

  24. Kombineeritud käibed EestisKokkuvõte • Spaapakettide maksustamisel tuleks lähtuda pakutavate pakettide erinevatest omadustest ning sellest, mis eesmärgil klient selle omale soetab. • Üldistavat otsust peasoorituse määramiseks, mis kõigile pakettidele sobiks, teha ei saa. • Edaspidi vajaks uurimist see asjaolu, kas peasoorituse määramisel tuleks arvestada tehingute erinevate komponentide eraldiseisvat maksumust või mitte.

  25. Aitäh kuulamast! Küsimusi?

More Related