1 / 12

Pealinnaregiooni juhtimise õiguslikud ja majanduslikud probleemid ja nende lahendamise võimalused

Pealinnaregiooni juhtimise õiguslikud ja majanduslikud probleemid ja nende lahendamise võimalused. Mikk Lõhmus. Eesti piirkondlik asustus. Eestit iseloomustab maakonnakeskuste (ja keskuste üldisemalt) domineerimine haldussüsteemis:

dale-pittman
Download Presentation

Pealinnaregiooni juhtimise õiguslikud ja majanduslikud probleemid ja nende lahendamise võimalused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pealinnaregiooni juhtimise õiguslikud ja majanduslikud probleemid ja nende lahendamise võimalused Mikk Lõhmus

  2. Eesti piirkondlik asustus Eestit iseloomustab maakonnakeskuste (ja keskuste üldisemalt) domineerimine haldussüsteemis: Tallinna pealinnaregioonis elab 37% Eesti elanikest, Tallinnas 74% Harjumaa elanikest; Tartu linnas elab 66% maakonna elanikest, Pärnus 48%, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Kuressaares igaühes ca 40% jne Ida-Virumaa

  3. Pealinnaregiooni piiritlemine Pealinnaregiooni piiritlemine on vaieldav ning ühene definitsioon puudub - kas me uurime pendelrännet, valglinnastumist, erinevate sotsiaal-majanduslike küsimuste lahendamist; Kokkuvõttes on piiritlemise aluseks see, missugust probleemi lahendada soovitakse; Teatud tunnuste alusel eristuvad vahetult pealinnaga piirnevad omavalitsusüksused teistest.

  4. Pealinnaregioon

  5. Pealinnapiirkond 2011

  6. Pealinnapiirkonna eripära Tuumiklinna suur domineerimine; Jätkuv valglinnastumine, elanike arvu kasv olukorras, kus ülejäänud riigis on pigem vastupidine tendents; Pealinnapiirkonnas elab 37% Eesti elanikest, samuti annab see 2/3 (ja isegi rohkem) Eesti SKP-st; Pealinnapiirkonna linnad-vallad on elanike arvu poolest Eesti keskmisest tunduvalt suuremad; Sarnase üldistuse võib teha sisuliselt kõikide naaberriikide pealinnaregioonide kohta.

  7. Pealinna(regiooni) konkurentsivõime ja teenuste kättesaadavus Regionaalne ruumiline planeerimine (infrastruktuur (ettevõtlus, elamu, puhkealad; teedevõrgustik jne); Ühistranspordivõrgustik; Haridusasutuste võrgustik; Muud avalikud teenused (sotsiaalasutuste võrgustik, jäätmehooldus jne)

  8. Millised on võimalused? Vabatahtlik koostöö- Eesti praktika näitab, et õiguslikel, majanduslikel, omavalitsuspoliitilistel jne põhjustel vabatahtlik koostöö ei toimi; Kohustuslikud ühisteenused; Kahetasandiline omavalitsus; Ühinemine. OECD raport!

  9. Miks vabatahtlik koostöö ei toimi Küsimus: kes saab kasu (!) ja kes maksab? Lokaalsed huvid kohalikes volikogudes; Õigusruum ei soosi koostööd: vabatahtlik koostöö ei ole õiguskindel, puudulikud organisatsioonilised võimalused, seadustes sätestatud delegeerimisvõimalused jne

  10. Avalik- õigusliku koostööliidu õiguslikud ja majandusalased põhimõtted Teenuspiirkond ja ühiselt täidetavate ülesannete maht sätestatakse seadusega; Õigustloovate aktide andmine; Otsustusõiguse jaotus põhimõttel, et oleks tagatud nii suurima partneri kui teiste osapoolte huvid. Teenused finantseeritakse põhimõttel, kus kõik osapoole katavad teenuste kulud proportsionaalselt mahule ja haldamise kulude osas ei taga suurim osapool üle 50% kuludest.

  11. KOKKUVÕTE Arengujärgus avaliku halduse süsteemid vajavad ilmselt hoopis reglementeeritumat õigusruumi kui väljakujunenud süsteemid, mis toimivad paljuski tavaõiguse ja kujunenud halduskultuuri põhjal. Kasutagem julgemalt avaliku halduse eksperimente.

  12. Tänan tähelepanu eest!

More Related