Soodusravimite loetelu on vaid üks ravimite loeteludest , mida riiklikult hüvitatakse:

1. Soodusravimite loetellu pääsemise alused ja põhjused, miks kõik ravimid sinna ei pääse - kaasajastatud vaade Dagmar Rüütel Sotsiaalministeeriumi ravimiosakond Meditsiiniuudiste konverents 29.10.2013

2. (1) Ravimite soodusravimite loetellu kandmise alused, kavandatavad korrektuurid, jätkuvalt kaalumiskohad (2) Peamistest põhjustest, miks ravimeid (juba esimesel taotlemiskorral) soodusravimite loetellu ei kanta

3. Soodusravimite loetelu on vaid üks ravimite loeteludest, mida riiklikult hüvitatakse: • Eesti Haigekassa tasub ravimite eest, mis on kantud soodusravimite loetellu (retsepti alusel ostetavad ravimid) või tervishoiuteenuste loetellu (süstitavad ravimid) • Sotsiaalministeerium tasub ravimite eest, mis on hõlmatud riiklike programmidega (vaktsiinid, IG-d ja antitoksiinid, ARV-ravimid, tuberkuloosivastased ravimid, viljatusravi, opioid-asendusravi, riigi tegevusvaru) Soodusravimite loetelu on nomenklatuuri ja kulu poolest suurim, siiski vaid 53% kogu hulgimüügikäibest Soodusravimite loetelu eripärad on ravimite hüvitamismahu määramatus, loetelu detailsusaste ja muutmise menetluskord (nn jooksev menetlus, iga taotluse eraldi lahendamine)

4. Soodusravimite loetelu koostamise protsess: • taotluse esitamine -> • taotluse läbivaatamine, vajadusel materjali juurdeküsimine taotlejalt -> • ravimiameti arvamus -> • haigekassa arvamus -> • taotleja kommentaarid ravimiameti ja haigekassa arvamuse kohta, arstide erialaseltsi kommentaarid-> • ravimikomisjoni arvamus -> • hinnakokkuleppe sõlmimine -> • taotluse lahendi väljaandmine

6. Soodusravimite loetelu koostamist puudutavad kavandatavad korrektuurid: • kriteeriumide täpsustamine, millest ravimikomisjonis arvamuse esitamisel lähtuvad teised osapooled kui ravimiamet ja haigekassa (TÜ tervishoiu instituut, patsientide ja arstide esindused) [Praxise ettepanek] • hinnakokkulepete kaasajastamise mehhanismi loomine [Riigikontrolli aruanne] • mittetähtaegsete (eelkõige kulu-riski jagamisega) menetluste eristamine [Riigikontrolli aruanne] • kulukasulikkuse analüüsi eelistamine • TÜ tervishoiu instituudi kompetentsi edendamine (kulutõhususe mudelite koostamine, kulu-riski jagamisega hinnakokkulepete toetamine) [Tervisetehnoloogiate hindamine Eestis vt http://rahvatervis.ut.ee/tth]

7. Hinnakokkulepete kaasajastamise mehhanismi loomiseks tuleb täiendada ravikindlustuse seadust: • kui leppes sätestatud hind ületab SOM määruses nimetatud referentsriikides kehtivat kõrgeimat hinda, algatab Sotsiaalministeerium või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise • kui hinnakokkuleppe muutmises ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, algatab sotsiaalministeerium tavapärase menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust • kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või uue hinnakokkuleppe sõlmimiseni jätkab haigekassa hüvitamist referentsriikide madalaima hinna järgi

9. Hinnakokkulepete kaasajastamise vajaduse taust ja mõjud: • ravimite hinnad tüüpiliselt langevad ajas – tempot mõjutavad eelkõige alternatiivsete sarnaste ja geneeriliste ravimite olemasolu ja paljusus, aga ka uute näidustuste lisandumine, nn portfellikokkulepped, regulatiivne jm • teiste riikide hindade refereerimine on ELis laialt kasutusel - mitte ainult soodustuse saamisel, aga regulaarselt ka pärast seda • üldiselt on tunnustatud sarnase majandustasemega riikide refereerimine; paralleelkaubandus toimub sellegipoolest • referentsriikide hindade muutusi on jälgitud ka seni, kokkuleppe saavutamisel ka hinnakokkulepet muudetud • praeguse seisuga vajaks muutmist 15% hinnakokkulepetest (610). Erinevused ravimi Eestis kehtiva hinna ja kõrgeima võrdlusriikides kehtiva hinna vahel jäävad vahemikku 0,22 senti kuni 207 eurot pakendi kohta, jäädes enamasti (76% juhtudest) 5 euro piiresse. 16% juhtudest ületab erinevus 20 eurot pakendi kohta.

10. Soodusravimite loetelu koostamist puudutavad jätkuvalt kaalumiskohad: • laiendada toodete ringi, mille võib kanda soodusravimite loetellu? Praegu võib kanda ravimid ja meditsiinilisel näidustusel kasutatavad eritoidud. Nahahooldusvahendid? Toidulisandid? • luua õiguslik alus orbravimite patsiendipõhiseks hüvitamiseks? Praegu võib isikupõhist hüvitamist rakendada ainult müügiloata ravimite osas. Müügiloaga ravimite hüvitamiseks üksikutele patsientidele tuleb läbida nn täismenetlus – mis on ebaproportsionaalne, aga hindamine tuleb läbi viia sellegipoolest... • juurutada ülekanded haigekassale – ravimitootjate tagasimaksed soodusravimite loetellu kantud ravimite hüvitamisest? Praegu ei sõlmita kolmepoolseid kokkuleppeid ega ole ka sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahelist kokkulepet raha ülekandmiseks haigekassale. (Kaalukas) vajadus selle järele on jätkuvalt ebaselge...

11. Peamised põhjused, miks ravimeid (juba esimesel taotlemiskorral) soodusravimite loetellu ei kanta: • uuel ravimil lisaväärtus puudub või see on ebaselge, aga hind on kõrgem alternatiivsetest ravimitest • teadmata või ebasoodne kulutõhusus kombinatsioonis ebamäärase/suure eelarvemõjuga Soodustust võib taotleda uuesti, pärast taotluse sisu (näiteks patsientide sihtrühma täpsustamine) või hinna korrigeerimist Vahel oleks mõistlikum taotleda ravimi rahastamist tervishoiuteenuse koosseisus – elimineerib eelarvemõju ebamäärasuse probleemi

12. Tänan kuulamast!