1 / 12

VABATAHTLIKKUS ja VABATAHTLIK PÄÄSTE Margus Vetsa Vääna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing

VABATAHTLIKKUS ja VABATAHTLIK PÄÄSTE Margus Vetsa Vääna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing . 31. mail 1930. aastal pöördus Juhan Mirka Vääna vallavolikogu poole volikogu nõusoleku saamiseks luua Vääna valda Vabatahtlik Tuletõrjeühing.

dessa
Download Presentation

VABATAHTLIKKUS ja VABATAHTLIK PÄÄSTE Margus Vetsa Vääna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VABATAHTLIKKUS ja VABATAHTLIK PÄÄSTEMargus VetsaVääna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing

  2. 31. mail 1930. aastal pöördus Juhan Mirka Vääna vallavolikogu poole volikogu nõusoleku saamiseks luua Vääna valda Vabatahtlik Tuletõrjeühing. 25. septembril 1930. aastal kanti Vääna Tuletõrjeühing seltside-ühingute registrisse Vääna Vabatahtlik Tuletõrjeühing

  3. Tulekahju juhtumistel abiandmiseks on vald jagatud 6 piirkonda: keskmine piirkonna raadius on 5 km. Igasse piirkonda on määratud piirkonna vanem, kes kuni vallavanema või politsei esindaja kohale jõudmiseni juhib ja korraldab kustutustöid. Kõigis valla asustatud punktides oli tulekahjust teatamiseks signaalpasun või suur kell. Lisaks sellele oli võimalik ka telefonitsi tulekahjust teavitada. Telefoni aparaadid asusid vallamajas, Peetri kindluses, Suurupi tuletornis ja Suurupi komandantuuris. Vääna vallavalitsuse kava tulekustutamise piirkondade kohta.

  4. Tulekahju kustutamisel pidid osalema kõik vähemalt 20-50 aastased kodanikud. Kõik tulekoldele lähemal elavad inimesed olid kohustatud ilmuma veeämbriga, talupidajad aga veega täidetud tõrre ja vaadiga. • Et tulekahju signaalile reageerimist kiirendada maksis vald esimesena tõrjevarustusega kohale jõudnud hobuseomanikule 3 krooni, teisele 2 krooni ja kolmandale 1 kroon. Peale selle sai iga hobuseomanik iga tuleõnnetuse kohale toodud vee vaadi pealt 50 senti

  5. Tulekahju puhkemisel tuli vastavalt piirkonna numbrile anda vastav arv signaale, teha seejärel paus ja seejärel taas signaale jne. Naabersignaalpunktid olid kohustatud signaali kuuldes seda edasi andma. Käsipritsid asusid Vääna vallamajas, Peetrikindluse küla Posti öömajas, Vääna raudtee juures, Suurupi komandantuuris ja Suurupi tuletornis.

  6. Veevedamisvaadid asusid : -Ülevalt külas Johannes Pirma ja Otto Pirma talus -Vahi külas Johannes Vetsa talus -Liikva külas Kõrtsu, Loo ja Sauelemma talus -Peetrimõisa külas Väravavahi, Kungla ja Otsa talus -Viti mõisas Lehtmannil -Orava külas Jaani talus -Naage külas Veibergo talus -Türisalus Liiva talus

  7. Iga elamu ja talu juures peab olema alati kättesaadaval kohal veepang, pootshaak, raudkang, kirves ja redel ning veega täidetud suur nõu ja piirkonna vanema juures veevaat, mida on võimalik tulekahju kohale toimetada. Ka peab iga kodanik kellelt nõutakse hobust, samuti veevaadi või muu asja kohale toimetama ilma vastu tõrkumata.Samale korrale peavad alistuma ka juhuslikud mitte tulekahju piirkonnas elavad isikud.

  8. Vääna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu lipu õnnistamiselt 14.06. 1936

  9. Päästeamet korraldab KOV hädaolukordade kava Kodanikeühendused / tuletõrje- ja päästeseltside taasloomine Uus poliitika – vabatahtlik päästja Tänapäev

  10. Vabatahtliku pääste teemat rohkem ja süsteemselt KOV arengukavadesse Vabatahtliku pääste teema omavalitsusliitude strateegiatesse Ettepanekud

  11. Tänan tähelepanu eest!

More Related