Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest

1. Kaido Kikkas TLÜ haridustehnoloogiakeskus kakk@kakupesa.net “E-õpe vs administratiivsed takistused”, Tartu 2005 Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest

2. Ühiskond kõigile • Arenenud ühiskonna tunnus • Lisaks inimlikkusele ka majanduslikult mõistlik • Targem on investeerida erivajadustega inimeste kaasamisse ja saada “lillepottide” asemel maksumaksjad • Alternatiiv on ebatõhus või ülekoormatud sotsiaalsfäär ning palju passiivseid “ballastinimesi” (vt. N. Liit) • Kaasatuse üks olulisemaid koostisosi on ligipääs haridusele • E-õpe ja haridustehnoloogia – kas automaatselt uued võimalused?

3. Standardid – milleks need? • Kujutleme olukordi: • iga elektriseadmete tootja teeb omaenda “firmapistiku”, mis omavahel kokku ei sobi (üks elekter kõik, eksole...?) • iga rõivatootja loob omaenda numbrisüsteemi (ühe tootja nr 43 king on teise tootja sama numbriga kingast 3 x suurem) • autojuhid ei sõida enam paremal pool teed • on olemas soome, prantsuse ja türgi meeter, igaüks eri pikkusega • Standardipuudus = tohu wabohu • Aga Internet? Kas “Ja siis algas lollidemaal suur segadus” (V. Nossov, “Totu Kuul”)? Tegelikult on ka siin standardid olemas.

4. Standardid ja erivajadused • “Tavakodanik” võib vahel standardit ignoreerida, erivajadusega inimese jaoks aga seda luksust sageli pole: • ratastoolitee olemasolu, kaldenurk ja laius määravad majja sissepääsemise võimalikkuse/võimatuse • lülitite, kraanide jms kergesti aimatav asukoht määrab keskkonna kasutatavuse ja turvalisuse või selle puuduse pimedate inimeste jaoks • ligipääsustandardite järgimine veebilehe koostamisel muudab selle kas kättesaadavaks või kättesaamatuks

5. Kinnised vs lahtised • Paraku on ka standardeid kaht sorti: • avatud standard – dokumentatsioon on vabalt saadaval, kõik saavad soovi korral järgida, eesmärk on ühtlustamine • kinnine standard - “on minu viis ja vale viis”, mõeldud pahatihti täiendava raha teenimiseks monopolieelise ärakasutamise kaudu. Hea näide: MS Office'i failiformaadid • Kui on vähegi võimalus valida, tasub alati eelistada avatud standardit! • Täiendav kaalutlus erivajaduste vallast – üksnes avatud standard võimaldab teha kõiki nõutavaid kohandusi, kartmata $- ja §-ga pahuksisse sattuda

6. Häda õpiobjektidega • Suur probleem: e-õppe õpiobjekte teevad tihtilugu inimesed, kes on objekti sisu osas kompetentsed, kuid tehnilise poole pealt mitte • Tulemus: ebastandardne (loe: ligipääsmatu) õpiobjekt • Selle vältimiseks on vaja kas autori laiemat kompetentsi või koostööd eri valdkondade asja-tundjate vahel • SAMAMOODI EDASI LASTA EI SAA

7. WWW ehk veeb • Tänini e-õppe peamine alustala, enamik õpiobjekte kasutab seda ühes või teises vormis • Olemas on rahvusvahelise veebikonsortsiumi (W3C) standardid, kuid nende järgimisega on suurel osal veebist probleeme – paraku pole e-õpe erand • Põhjus: teadmatus + küündimatud arendus-vahendid • Tulemus: paljud erivajadustega inimesed jäävad ukse taha

8. Levinud ämbrid • Lehekülg ei tea ise ka, mis standardile ta vastab • Täisgraafilised ja Flashis tehtud “veebilehed” • Graafiliste elementide kommenteerimatus • Võhikliku tarkvara abil tehtud veebilehed • Multimeediapidamatus • ... • Vt. http://www.w3.org/WAI/

9. Õpikeskkonnad ja sisuhaldurid • Kui suur osa õpisisu tootjatest ei ole tehnilise poole pealt eriti kompetentsed, on pea alati mõistlik kasutada mingit raamkeskkonda • Kehtib ka ligipääsetavuse osas – kui keskkond on loodud ligipääsetavana, siis on ligipääsmatu materjali tekitamine mõnevõrra raskem kui tavaveebis. • Probleem: kes paigaldab ja hooldab? • Tasuks siiski otsida

10. “Mis, sul polegi Wordi?” • Tihti kohtab e-õpperakendustes konspekte jms, mis on salvestatud kinnistes kommerts-failifor-maatides • Sisuliselt tähendab täiendavaid ettekirjutusi • Märksa lollikindlam on kasutada tavateksti ja/või HTMLi, ka PDF on parem variant kui DOC • Kui soovitakse kasutada kinnisi formaate, tuleks lisada ka alternatiivid. Näiteks saab OO.o abil salvestada esitlust nii OO.o enda, PowerPointi kui Flashi formaadis

11. Macromedia Flash • Väga populaarne veebitehnoloogia, ka e-õppes • Poolkinnine standard, valmis rakendusi keerukas muuta • Ligipääsetavat Flashi on võimalik luua, kuid eeldab terve rea erinõuete täitmist – tavaline “naabripoisi tehtud” Flash EI OLE ligipääsetav • Vt. http://www.webaim.org/techniques/flash/

12. Videomaterjal • Ligipääsureeglid nõuavad põhimõtteliselt nii audio- kui videoosa dubleerimist lihtsamasse formaati • Video (liikuv pilt) peaks olema täiendatud heli- või tekstikujul kirjeldusega • Audio tuleks dubleerida kas eraldi tekstina, slaidiseeriana või lisada videole tiitrid (sageli on viimane kõige lihtsam) • Vt. http://www.webaim.org/techniques/captions/

13. Töövahendid • Kui on palju raha – Macromedia Dreamweaver • Kui on vähem – Macromedia Homesite jms • Kui ei taha maksta – Nvu, tehnilisema kallakuga rahvale koodieditorid (Quanta, 1st Page, WebEdit) • Vaid häda korral – Mozilla/Netscape Composer, OpenOffice.org'i veebiredaktor • Tungivalt mittesoovitav - FrontPage, MS Office (standardisolkimine on teadlikult sisse pandud)

14. Usalda, aga kontrolli • Kogu veebimaterjali tuleb valideerida vähemalt W3C vastava lehe abil - http://validator.w3.org • Väga soovitav on täiendavalt kasutada mõnda erivajadusi eraldi arvestavat validaatorit – üks variant on Bobby: http://bobby.watchfire.com • Parem on saada sõimata validaatorilt lehe tegemise käigus kui kasutajatelt peale selle ülesriputamist!

15. Summa summarum • Standardid on mõeldud järgimiseks • Erivajadustega inimesed on ebastandardsuse korral esmased kannatajad • Avatud standardeid tuleks eelistada kinnistele, seda ka dokumendiformaatide osas • Kui ei oska, küsi nõu – ära tee “omast tarkusest” praaki • Valideeri oma töötulemusi

16. Tänan tähelepanu eest!