Muudatused haridusvaldkonnas

1. Muudatused haridusvaldkonnas Kes korraldab hariduse andmist?

2. Seaduste muudatused • PGS §2 • (4) Kool käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) lasteaed-algkool; • 11) lasteaed-põhikool; • 2) algkool; • 3) põhikool; • 4) gümnaasium; • 5) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse; • Lisatakse: • 51) gümnaasium, mille juures on progümnaasium (põhikooli 7.-9. klass);”. • 6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Haridusseaduste muudatused

3. PGS on täiendatud nii palju kordi, et muudatuste loetelu läheneb lehekülje pikkusele tekstile. Miks ei võiks ka selle paragrahvi sisu olla lihtne? • (4) Kool käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) algkool; (kas kolme või kuue klassiline, kas koos lasteaiaga või ilma) • 2) põhikool; (puhas põhikool 7–9 klassini; koos algkooliklassidega 4–6, või koos algkooliga, klassid 1–6, või ka koos lasteaiaga) • 3) Ühisgümnaasium (algkool kl.1-6, põhikool kl. 7-9 ja gümnaasium kl. 10-12) • 4) Progümnaasium; (gümnaasium koos põhikooliga, klassid 7-9 ja 10-12) • 4) Gümnaasium; (klassid 10-12) • Miks on sisu vaja sätestada nimetuses kui seda võib teha selgitustes Haridusseaduste muudatused

4. PGS § 3 lg 3 • (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastava riikliku õppekava alusel koostab kool oma õppekava. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. • Paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „direktor käskkirjaga” sõnaga „hoolekogu” • Kas tõesti mitteprofessionaalid on kompetentsemad nii spetsiifilise regulatsiooni sätestamisel? Haridusseaduste muudatused

5. PGS § 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks (puudutavad õpilaste vajadust saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi) • § 4 lg (1), (2), (3), (4) muudatustega võib nõustuda, kuna need on reguleeritud uues IV peatükis ja täpsustavad sellise abi andmise võimalusi. Reguleerimata ja selgitamata on finantseerimise põhimõtted ja vahendite jaotus. Haridusseaduste muudatused

6. PGS § 5.Põhikool ja gümnaasium on munitsipaalkoolid. Vabariigi Valitsuse otsusel võivad põhikool ja gümnaasium olla ka Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad või maavalitsuse haldamisele kuuluvad riigikoolid. • § 10. Paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks. • Seletuskiri ei selgita, miks sellist muudatust on vaja. Kas see seostub sellega et soovitatakse laiendada erakoolide võrku või tuleneb see nn kooliühingu ideest, mis oma iseloomult on eraõiguslik. Kerkib küsimus, kas riik ja ühiskond on antud hetkel selleks valmis. Tulenevalt põhiseadusest, on põhihariduse riigi ja munitsipaalkoolis omandamine tasuta, erakoolis aga tasuline. Haridusseaduste muudatused

7. PGS § 6 muudetakse ja sellega reguleeritakse õppevorme (päevane, õhtune jne.) • § 6 Antud muudatus on loogiline ja muudab lihtsamaks antud tüüpi hariduse saamise erijuhtudel. Haridusseaduste muudatused

8. PGS 8.Õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. • § 12. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „Paragrahv 8.Üldhariduskoolides õppimine on kooli õppekava aluseks oleva riikliku õppekava kohustuslikus osas õppemaksuta.”. • § 8 Alul tundub et antud muudatus on tehniline, kuna § 5 kehtetuks tunnistamisega ei pea põhikoolid ja gümnaasiumid olema enam munitsipaal- või riigikoolid. Hilisemate muudatustega on edaspidi ka erakoolis riikliku õppekava alusel hariduse saamine tasuta. Siit järeldus, kõigis koolitüüpides võib olla ka tasulist õpet. Kas see pole aga vastuolus Põhiseadusega. Aga ei ole, kuna põhikool ja gümnaasium ei ole munitsipaalkoolid. Kas soovitakse mööda hiilida Põhiseadusest ja kehtestada tasulist haridust. Haridusseaduste muudatused

9. PGS 11.(1) Haridus- ja Teadusministeerium ja valla- või linnavalitsus, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, moodustavad ning finantseerivad põhi- ja keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal koole. • (2) Kooli moodustamiseks peab kooli teeninduspiirkonnas alaliselt elama vastavaealisi lapsi:1) 3-klassilise algkooli moodustamiseks 30 õpilast;2) 6-klassilise algkooli moodustamiseks 60 õpilast;3) põhikooli moodustamiseks 90 õpilast. • (3) Gümnaasiumi (10.-12. klass) moodustamiseks peab olema 60 õpilast. •  § 13. Paragrahvi 11 tunnistatakse kehtetuks. • § 11 Muudatusega võib nõustuda, kuna küsimus on reguleeritud eelnõu teistes paragrahvides. Muudatuste sisuga ei reguleerita enam kooli moodustamist vaid selle sulgemist ja ümberkujundamist olenevalt õpilaste arvust läbi finantseerimise. Kahjuks on reguleerimata algkooli erinevate tasemete (3-klassilise ja 6-klassilise algkooli piirnormid). Haridusseaduste muudatused

10. PGS 12.(1) Riigikooli moodustab Haridus- ja Teadusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul. • (2) Munitsipaalkooli moodustab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli moodustavad ühiselt nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsused, lähtudes kohalike omavalitsuste volikogude otsustest Haridus- ja Teadusministeeriumi antud koolitusloa alusel. • § 14. Paragrahv 12 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • “(1) Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise võimaldamiseks moodustab valla- või linnavalitsus vajalikul hulgal valla või linna ametiasutuse hallatava asutusena tegutsevaid koole (edaspidi munitsipaalkool). • (2) Vajadusel võib Haridus- ja Teadusministeerium moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusena tegutsevaid koole (edaspidi riigikool). Riigikooli asutamine kooskõlastatakse kooli asukohajärgse valla või linnaga. ”. • § 12 Ei saa aru kuidas on võimalik antud paragrahvi toimimine koosmõjus § 5, millega põhikool ja gümnaasium ei ole enam munitsipaalkoolid. Mis tüüpi koole siis KOV asutab? Haridusseaduste muudatused

11. § 15. Paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 21 - 23 järgmises sõnastuses: • „(21) Valla- või linnavalitsus ja Haridus- ja Teadusministeerium moodustavad vastavalt vajadusele eraldi koole eriõppe võimaldamiseks keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega, psüühikahäiretega või raskelt kulgevate somaatiliste haigustega õpilastele või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. • (22) Kooli moodustamise eelduseks on kehtiv koolitusluba õppe läbiviimiseks vastavas kooliastmes.”. • § 12 lõigetega 21 kuni 23 võib nõustuda, kuna see seondub PGS § 4 muudetud redaktsiooniga. Haridusseaduste muudatused

12. PGS § 12(4)Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras. Riigikooli põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister või maavanem, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel. • § 16. Paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(4) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitamine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras. Riigikooli põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister.”. • § 12 lg (4) Põhimõtteliselt võiks muudatusega nõustuda (see on pandud hoolekogu pädevusse), kas see on aga mõistlik ja lisaks võib tekkida küsimus põhimääruse muutmise pädevusest, kuna tekstist on peale sõna „kinnitamine” jäetud välja sõna „muutmine”. Haridusseaduste muudatused

13. PGS 121(4) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Tervisekaitsenõuded kooli ruumidele (hoonetele), sisustusele ja maa-alale kehtestab sotsiaalminister määrusega. • § 17. Paragrahvi 121 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(4) Tervisekaitsenõuded kooli ruumidele (hoonetele), sisustusele ja maa-alale kehtestab sotsiaalminister määrusega.”. • § 121 lg (4) Muudatusega võib nõustuda, kuna pedagoogide kvalifikatsiooninõuded reguleeritakse eraldi. Haridusseaduste muudatused

14. PGS § 14. Kool registreeritakse valla- või linnavalitsuse juures õigusaktides kehtestatud korras. • § 18. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „Paragrahv 14. Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.”. • § 14 on tehniline muudatus, millega võib nõustuda. Haridusseaduste muudatused

15. PGS § 16.(1) Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid. • § 20. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „Paragrahv 16. • (1) Koolis on raamatukogu. • (2) Raamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. • (3) Koolis võib vastavalt vajadusele moodustada ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks. • (4) Koolieelikute ettevalmistusrühma tegutsemise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. • (5) Kooli juures võivad tegutseda ringid, stuudiod jm noorsootöö vormid.”. • § 16 muudatusettepanekuga võib nõustuda, kuna see laiendab kooli pidaja ja õpilaste võimalusi, lahendamata on lõikes 3 nimetatud regulatsiooni rahastamine. • Mida võib tähendada mõiste „on raamatukogu” kas on – peab olema kooliraamatukogu või on üldkasutatav raamatukogu? Haridusseaduste muudatused

16. PGS 161. (1) Vajaduse korral moodustab kooli omanik kooli juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. • (2) Kooli omaniku taotlusel ning kooskõlastatult kooli asukohajärgse maavanemaga määrab haridus- ja teadusminister maakonnas munitsipaalkooli (-koolid), mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad, ning riiklikult toetatavate kohtade arvu nendes koolides. • § 21. Paragrahvi 161 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „omanik” vastavas käändes sõnaga „pidaja” vastavas käändes. • § 22. Paragrahvi 161 lõikes 2 asendatakse sõna „munitsipaalkooli” sõnaga kooli. • § 161 lg (1) ja lg (2) võib esialgu arvata et tegemist on tehnilise muudatusega. Tegelikult on muudatus ideoloogiline ning sellega ei saa nõustuda. Kui ülejäänud kohad on tasulised, kes nende eest tasub (lapsevanem, KOV)? Haridusseaduste muudatused

17. PGS § 17. (2) Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama soovijatele võimaluse keskhariduse omandamiseks. • § 23. Paragrahv 17 lõige 2: • “(2) Vald või linn tagab oma haldusterritooriumil elavale õpilasele võimaluse põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks.”. • Vaieldav sõnastus ja arusaamatu muudatus. Kehtiva Põhiseaduse ja seaduse kohaselt on Põhihariduse omandamine lapsele kohustuslik ja omavalitsusele ülesanne. Miks on erinevalt kehtivast PGS eraldi sätestatud omavalistuse kohustus tagada õpilasele põhihariduse omandamine. Kui selle all on mõeldud omavalitsuse kohustust rahastada õpilase õppimine teise omavalitsuse põhikoolis ja gümnaasiumis, siis selline regulatsioon on seaduseelnõus sätestatud hilisemates paragrahvides.   Haridusseaduste muudatused

18. PGS 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. •  § 24. Paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. • Muudatuse mõte jääb ebaselgeks, milleks see on vajalik? • (2) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud. • § 25. Paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(2) Valla- või linnavalitsus võib oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsuse moodustatud koolidele ja erakoolidele kehtestada teeninduspiirkonna põhihariduse omandamise võimaldamiseks. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kehtestavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud. Teeninduspiirkonna kehtestamisel tuleb arvestada koolil kasutada olevate ressurssidega.”. • § 19 lg (2) muudatus teeb koolipiirkonna loomise vabatahtlikuks, mis võib tekitada probleeme kooli finantseerimises, kuna see muudab õpilase liikumise veel liberaalsemaks. • Milline on volikogude ühise otsustamise protseduur. Haridusseaduste muudatused

19. § 26.Paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 - 5 järgmises sõnastuses: • “(3) Kui valla või linnavalitsus soovib kehtestada teeninduspiirkonda moodustatavale erakoolile, teeb valla- või linnavalitsus vastava otsuse enne koolitusloa taotlemiseks vajaliku tähtaja lõppu. Otsus jõustub erakooli koolitusloa jõustumisel. Kui valla- või linnavalitsus ei soovi kehtestada moodustatavale erakoolile teeninduspiirkonda, teavitab ta erakooli pidajat sellest kirjalikult. • (4) Erakooli teeninduspiirkonna muutmisest või tegutsevale erakoolile teeninduspiirkonna kehtestamisest teavitab valla- või linnavalitsus erakooli vähemalt kolm aastat ette. • (5) Elukohajärgseks kooliks põhihariduse omandamisel käesoleva seaduse mõttes on kool, millele kehtestatud teeninduspiirkonnas õpilane elab. Kui õpilane elab piirkonnas, mis ei ole hõlmatud ühegi kooli teeninduspiirkonnaga, on elukohajärgseks kooliks elukohajärgse valla- või linnavalitsuse haldusterritooriumil tegutsev kool, kus õpilane soovib asuda omandama põhiharidust. Kui soovitud koolis vabu kohti ei ole, samuti juhul, kui õpilase elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumil ei tegutse ühtegi põhihariduse omandamist võimaldavat kooli, määrab elukohajärgse kooli valla- või linnavalitsus.”. • § 19 lg (5) Mida see tähendab kui “n” KOV kehtestab “x” KOV kooli oma õpilaste elukohajärgseks kooliks. Haridusseaduste muudatused

20. PGS 25. (3) Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. ja 5.–9. klasse. • § 32. Paragrahvi 25 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(3) Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, võib neist õpilastest moodustada liitklassi. Liita on lubatud 1.-4., 3.-6. ja 5.-9. klasse.”; • § 25 lg (3) muudatus liberaliseerib liitklasside moodustamist, millega võib nõustuda. Küsimus – kas liitklasside moodustamine klassidega 5.-9. on õige või on mõeldud siin klasse 7.-9.? Vastasel juhul jääb selliste liitklasside loomine arusaamatuks. Haridusseaduste muudatused

21. PGS 28.Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. • § 34. Paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks; • § 28 tühistamine muudab gümnaasiumisse pääsu liiga liberaalseks, Kuigi selline kord tulevikus kehtestatakse ministri poolt ei ole selge milliseid kriteeriume see sisaldab? Riikliku hariduspoliitika muudatused peaksid põhikooli järgselt soodustama hoopis õpet ametikoolides. Haridusseaduste muudatused

22. Seadust täiendatakse peatükiga IV1 järgmises sõnastuses: • „IV1. Meetmed õpilase hariduslikele erivajadustele vastava võimetekohase hariduse omandamise võimaldamiseks • Lisatud IV peatükk § 291 - 296 reguleerib kehtivast PGS eelnevaga tühistatud paragrahvides sätestatut ja lisab täiendavaid võimalusi õpilasele ja koolile. Kui eelnõule ei ole lisatud arvestusi, kui palju võivad maksma minna lisatud võimalused ning kuidas ja millisest eelarvest neid kaetakse, ei saa sätestatud täiendavaid võimalusi kasutada, kuigi seadus õpilasele selle võimaluse annab. KOV (kooli pidaja) võimalused ja erivajadusega õpilase õigused ei ole tasakaalus. Haridusseaduste muudatused

23. PGS § 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: • „(4) Vald või linn hüvitab valla või linnavolikogu kehtestatud korras oma haldusterritooriumil elavate õpilase sõidu ühistranspordiga kooli ja tagasi. Kui koolikohustuslikul õpilasel puudub võimalus ühistranspordi kasutamiseks, korraldab vald või linn õpilase transpordi kooli ja tagasi.”. • Esiteks § 32 lg (4) on kehtivas PGS olemas. Kui soovitakse antud regulatsiooni lisada, peaks selle numeratsioon olema kas lõige 41 või 5. Lihtsam oleks see regulatsioon panna kehtetu § 34 asemele.   • Teiseks. Väga vajalik regulatsioon, mis seni on haridusseadustest puudunud. Samas ei saa sellega nõustuda enne, kui pole lisatud rakendusakte või muud seaduseelnõu mis reguleeriks omavalitsuste tulubaasi suurendamist selle ülesande täitmiseks. HTM kantsler vaidles veel nädal tagasi selle küsimuse üle ja väitis et see pole üldse HTM küsimus. Haridusseaduste muudatused

24. PGS § 36. (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. • (2) Kooli personali miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. • (3) Kooli personali koosseisu määrab direktor (juhataja), tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. • § 37. Paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • „(2) Koolis peab olema tagatud piisav arv pedagooge ja teisi töötajaid vastavalt kooli õppekavale hariduse omandamise võimaldamiseks. • (3) Kooli personali koosseisu kinnitab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse koosseisunimestiku kohta.”. • § 36 lg (2) ja (3) Muudatused annavad suuremad võimalused kooli juhile, kuid võivad panna täiendavad rahalised kohustused kooli pidajale, kuna pedagoogide arvu kehtestab kooli direktor. Koosmõjus hoolekogu tegevust ja finantseerimist puudutavate regulatsioonidega ei saa selle muudatusega nõustuda. • Seda saaks teha vaid kooli omaniku/finantseerijaga kooskõlastatult. Haridusseaduste muudatused

25. 40. PGS täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: • „Paragrahv 381. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide palga alammäära kehtestab kooli pidaja. • § Seaduse täiendamine § 381 annab kooli pidajale suuremad õigused palga alammäärade kehtestamiseks, mis on kooskõlas omavalitsuste seniste nõudmistega, kuid tulenevalt mõiste “pidaja” ebaselgusest, võib tuua täiendava rahastamise vajadusi, mida KOV pole suuteline kindlustama. Haridusseaduste muudatused

26. § 41. VII. peatükki muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: • “VII peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE • Kuna kogu vana peatükk on muudetud ja uuesti sõnastatud on selles kõige rohkem ebaselgust, kaheldavusi ja vastuolusid. Haridusseaduste muudatused

27. § 40. (1) Hoolekogu on kooli kollegiaalne otsustuskogu. • (2) Hoolekogu moodustab ning hoolekogu valimise ja hoolekogu tegutsemise korra kinnitab kooli pidaja. • (3) Hoolekogus on 5 kuni 9 liiget. Sealhulgas kooli täisealiste õpilaste ja alaealiste õpilaste seaduslike esindajate valitud esindajad, kes moodustavad üle poole hoolekogu koosseisust, vähemalt üks kooli pidaja esindaja ning vähemalt üks kooli pedagoogide esindaja. • (4) Kooli pidaja kinnitab hoolekogu koosseisu kolmeks aastaks. • (5) Hoolekogu töös on hääleõigusega õigus osaleda õpilasesinduse liikmetel. Õpilasesinduse liikmetel ei ole hääleõiguslikud hoolekogu poolt otsuste langetamisel. • § 40 regulatsioon on kaheldav. Esiteks, kooli pidaja (KOV - finantseerija) ei oma selle üle kontrolli. Teiseks, mida on nimetatud ka eelnevalt, hoolekogu pädevus ja kvalifikatsioon talle pandavate ülesannete täitmiseks on kaheldav. Kolmandaks, sellel kogul puudub igasugune vastutus. Küsimus: Mis tähendus on mõistel “otsustuskogu” Haridusseaduste muudatused

28. § 41. (1) Hoolekogu: • 1) võib teha kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks; • 2) valib kooli direktori; ???? • 3) kinnitab kooli pidaja kinnitatud aastaeelarve üldsummade piires detailse eelarvejaotuse; ???? • 4) kinnitab kooli raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande; ???? • 5) kinnitab kooli õppekava; ???? • 6) kinnitab õpetajate valimise konkursi korra; • 7) kinnitab kooli töötajate palgamäärad ja palgasüsteemid; ???? • 8) otsustab ettevalmistusrühmade, pikapäevarühmade, parandusõpperühmade, liitklasside, moodustamise koolis; ???? Haridusseaduste muudatused

29. 9) kinnitab kooli kodukorra; • 10) kinnitab kooli päevakava; • 11) kooskõlastab kooli arengukava enne selle kinnitamist; • 12) kooskõlastab klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi; • 13) annab arvamuse kooli töösisekorraeeskirjadele enne selle kinnitamist kooli direktori poolt; • 14) annab arvamuse kooli tegevuse lõpetamise otsusele; • 15) kooskõlastab kooli sisehindamise aruande; ???? • 16) kinnitab kooli päevakava. • (2) Hoolekogu võib tema pädevusse kuuluvate küsimuste osas otsustamisõiguse delegeerida kooli direktorile, välja arvatud käesoleva §-i lõike 1 punktide 1 - 5 sätestatu osas. • § 41 lg (1) ja lg (2) Hoolekogule kavandatavad ülesanded on üle paisutatud. Tulenevalt tema liikmete pädevusest, ei tohiks mingil juhul tema ülesannete hulka kuuluda § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 4, 5, 7, 8, 15 nimetatu. Sel juhul ei saa olla rahul ka lg. 2 Haridusseaduste muudatused

30. § 42. (1) Direktor juhib kooli järgides kooli pidaja ja hoolekogu õiguspäraseid korraldusi. • (2) Hoolekogu valitud direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu kooli pidaja. Direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. • Tulenevalt arvamusest § 41 kohta ei tohiks antud paragrahvi regulatsioon olla selline. Kooli pidajast on sellega tehtud tehniline täitja. • Kui pidaja on kohalik omavalitsus, siis tema nimel otsustab KOV volikogu, kuid töölepinguid ta ei sõlmi, seda teeb täitev organ või tegevjuht. • Kes määrab aga töölepingu sisu? Kas pidaja muudab ja lõpetab töölepingu hoolekoguga kooskõlastamata? Kas hoolekogu ka saab teha ettepaneku direktoriga töölepingu muutmiseks või lõpetamiseks? Haridusseaduste muudatused

31. § 421. Direktor: • 1) vastutab õppe- ja kasvatustöö ning koolikeskkonna kvaliteedi, kooli- ja personaliarenduse ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest; • 2) esitab hoolekogule vähemalt üks kord õppeaasta jooksul ülevaate kooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ning teatab viivituseta kooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalve-organi tehtud ettekirjutustest; • 3) korraldab kooli raamatupidamist; ???? • 4) korraldab kooli arengukava ettevalmistamise; • 5) korraldab kooli õppekava ettevalmistamise; Haridusseaduste muudatused

32. 6) kinnitab kooli tunniplaani; • 7) kinnitab kooli töösisekorraeeskirjad; • 8) kinnitab kooli personali ametijuhendid; • 9) kinnitab klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi; • 10) moodustab konkursikomisjoni õpetajate valimiseks; • 11) sõlmib töölepingud kooli personaliga. • § 421 Antud regulatsiooni kohaselt on kooli direktor täielikult eraldatud kooli pidajast (ka KOV) ning ei ole kohustatud teda informeerima ega ka aru andma oma vastutuspädevusest. Selliselt küsimust lahendades pole mõtet kooli pidajal ka direktori tööle vormistamisel. • Vastuolu ka kontsernipõhise raamatupidamise korraldamisel KOV Haridusseaduste muudatused

33. § 422. (1) Koolidel on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. • (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. • (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridus- ja teadusminister määrusega. • § 422 (1) Antud paragrahvis on reguleerimata õppenõukogu suurus ja puudub viide selle sätestamise kohta mujal. Kas kooli juht on ka õppenõukogu liige. Haridusseaduste muudatused

34. § 424. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.”. • § 424 Antud paragrahvis toodud regulatsioon on puudulik ja tekitab arusaamatusi. Ei ole arusaadav, kellele nimetatud aruanded esitatakse. Võib jääda mulje, et selline aruandlus esitatakse rahandusministeeriumile. Kas see esitatakse ka kooli omanikule (pidajale)? Aruandluse esitamist reguleeritakse ka hiljem, seega oleks mõttekas need ühendada. Haridusseaduste muudatused

35. § 44. (1) Koolil on oma eelarve. • (2) Kooli pidaja kinnitab kooli eelarve järgmiste tulude ja kulude lõikes: ???? • 1) tulud riigi ja linna- või valla eelarvetest; • 2) tulud majandustegevusest; • 3) muud tulud; • 4) tegevuskulud ja sihtotstarbeta kulud materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks ühe summana; • 5) sihtotstarbelised kulud materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks; • 6) muud kulud. Haridusseaduste muudatused

36. (3) Personali- ja majandamiskuld kajastatakse eelarves tegevuskuludena. • (4) Kooli eelarve kinnitab hoolekogu. Kooli eelarve koostamise korra kinnitab kooli hoolekogu. ???? • (5) Kooli poolt eelarveaastal kasutamata eelarvevahendid on ülekantavad järgmisesse eelarveaastasse, kui kooli pidaja ei otsusta teisiti. ???? • (6) Direktor esitab kooli majandusaasta aruande, tegevusaruande ja eelarve täitmise aruande hoolekogule, kes kinnitab aruande ja esitab selle kooli pidajale. ???? • (7) Koolil on oma pangaarve. Kui kooli pidaja kasutab oma vahendite haldamiseks kontsernikonto mudelit, võib kooli pidaja hallata kooli vahendeid ka kontsernikonto kaudu.”. • § 44 lg (2) selles lõikes sätestatu muudab olematuks omavalitsuse õigused ning teeb võimatuks kontrollida kooli juhi tegevust. Sätestatuga ei saa nõustuda. Haridusseaduste muudatused

37. § 44. Seadust täiendatakse §-dega 442 ja 443 järgmises sõnastuses: • „§ 452. (1) Kooli finantseerib kooli pidaja. • (2) Riik ning õpilase elukohajärgne vald või linn osalevad kooli, kus õpilane õpib, kulude katmises vastavalt käesolevas seaduse sätestatule. Riik ja õpilase elukohajärgne vald või linn on kohustatud osalema kooli kulude katmises tingimusel, et koolile on väljastatud koolitusluba või kool on seaduse alusel võrdsustatud koolitusluba omava kooliga. • Eelnõus on § numeratsioon vigane, peab olema § 442. • Lõike 2 regulatsiooni kohaselt peavad riik ja kohalik omavalitsus osalema õpilaste kulude katmises, ka erakoolis. Kuigi hiljem püütakse reguleerida KOV osaluse suurust finantseerimisel, ei selgu kuidas see on seotud konkreetse õpilaskoha maksumusega konkreetses koolis? Haridusseaduste muudatused

38. § 453. (1) Riigi ning valla või linna poolt kooli finantseerimise toetamiseks kohustuslikult eraldatavad rahalised vahendid jagunevad õpilase pearahaks ning kooli baasrahaks. • (2) Õpilase pearaha kujuneb eraldistest riigieelarvest ning õpilase elukohajärgse valla- või linnaeelarvest. • (3) Riigieelarvest kooli pidajatele eraldatav õpilase pearaha osa suuruse ning jaotuse koolide pidajate lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lähtudes õpilaste arvust koolis. Pearaha võib olla diferentseeritud tulenevalt kooliastmetest ning õpilaste hariduslikest erivajadustest. • (4) Vallad ja linnad kaasfinantseerivad ka nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste pearaha, kes omandavad põhi- või üldkeskharidust teise pidaja koolis. • (5) Õpilase elukohajärgse valla või linna kaasfinantseerimise määra õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus. ????? Haridusseaduste muudatused

39. (6) Kohalik omavalitsus tasub lõikes 4 nimetatud summa kooli, kus vastav õpilane õpib, pidajale. • (7) Kooli baasraha jaotuse koolide pidajate lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus lähtudes õpilaste arvust koolis kooliastmeti ning arvestades paikkondlikku vajadust õppe läbiviimiseks antud kooliastmel. • (8) Kooli baasraha ei eraldata, kui õpilaste arv on viimase kolme õppeaasta jooksul olnud: • 1) põhikooli puhul alla 90 õpilase; • 2) lasteaed- põhikooli puhul alla 90 õpilase põhikooli osas; • 3) gümnaasiumi puhul alla 60 õpilase; Haridusseaduste muudatused

40. 4) gümnaasiumi puhul, mille juures on põhikooli klasse, alla 90 õpilase põhikooli osas ning alla 60 õpilase gümnaasiumi osas; • 5) gümnaasiumi puhul, mille juures on progümnaasium (põhikooli 7.-9. klass), alla 60 õpilase gümnaasiumi osas; • 6) gümnaasium ja põhikooli osas, mis tegutsevad ühe asutusena, alla 90 õpilase põhikooli osas ning alla 60 õpilase gümnaasiumi osas. Haridusseaduste muudatused

41. (9) Käesoleva § lõiget 8 ei kohaldata tegevust alustavatele lõike 8 punktides 3 – 6 nimetatud koolide osas kolme esimese tegevusaasta jooksul ning punktides 1 ja 2 nimetatud koolide osas kuue esimese tegevusaasta jooksul. • (10) Käesoleva §-i lõiget 8 ei kohaldata koolidele, mida rahastatakse eritingimustel tulenevalt kättesaadavuskriteeriumidest ja regionaalsetest iseärasustest. • (11) Eritingimustel rahastatavate koolide loendi ning nende rahastamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Haridusseaduste muudatused

42. (12) Lähtudes käesoleva seaduse § 16 1 lõikes 2 nimetatud riiklikult toetatavatele õpilaskodukohtadele vastuvõetud õpilaste arvust, nähakse riigieelarves ette sihtotstarbelised eraldised valla- ja linnaeelarvetele õpilaskoduga seotud kulude katmise toetamiseks. Toetuse summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.”. • Eelnõus on § numeratsioon vigane, peaks olema § 443. • Antud paragrahvis sätestatuga rikutakse kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke õigusi, Vabariigi Valitsuse määrusega tahetakse määrata kindlaks üks osa omavalitsuse kulude suurusest. Haridusseaduste muudatused

43. Õpilase pearaha ja kooli baasraha süsteemi loomisega ei saa nõustuda enne, kui pole lisatud piisavalt põhjendatud ja kontrollitavaid arvutusi selle kohta, kuidas omavalitsused olemasoleva koolivõrgu finantseerimisega toime tulevad. Eelnõus sätestatu kohaselt jääb arvamus, et omavalitsused on kohe peale seaduse muudatuste jõustumist sunnitud muutma kooli tüüpi, et saada piisavat finantseerimist. • Paragrahvi neljandas lõikes sätestatu kohustab omavalitsust katma ka õpilase kulud erakoolis või teise KOV koolis olenemata sellest, kas KOV enda hallata on kool või mitte. Haridusseaduste muudatused

44. Jääb ebaselgeks kes ja millistest vahenditest eraldab baasraha. Koolile baasraha eraldamise paikkondlike erisuste regulatsioonid puuduvad, seega ei ole teada, millal ja mis tingimustel neid rakendatakse. On kehtestatud juhud, millal koolile baasraha ei kindlustata. Regulatsioonidehulgast on välja jäänud algkooli erinevad tasemed, kuigi sellised koolid eksisteerivad. (1-3 ja 4-6klassiga algkooli minimaalsed õpilaste arvud ja finantseerimise tingimused.) • Tervikuna ei saa antud paragrahvis sätestatuga nõustuda, kuna probleemid ei ole piisavalt reguleeritud ning puuduvad seonduvate aktide eelnõud. Haridusseaduste muudatused

45. § 46. Paragrahvi 491 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: • “(21) Kooli pidaja võib otsustada kooli tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise, kui õpilaste arv koolis või vastaval kooliastmel on langenud alla käesoleva seaduse § 451 lõikes 8 sätestatud arvude.”. • § 491 lg (21) annab KOV volikogule põhjuse ja kohustuse teha koolikorralduslikke otsuseid tulenevalt enda võimalustest. (Kuna baasraha sellistel juhtudel ei eraldata, saab kooli jätkamine toimuda ainult omavalitsuse eelarves vahendite piisamise korral.) • Samas võib see regulatsioon koosmõjus § 443 viia paljude väikeste maakoolide sulgemiseni. Mis juhtub juhul kui kooli pidaja ei ole omavalitsus ja ta otsustab kooli tegevuse lõpetada muul juhul? Kuidas sundida eraõiguslikku isikut kooli pidamist jätkama. Või mida peab KOV tegema juhul kui kooli pidaja kes polnud KOV lõpetas kooli tegevuse. Haridusseaduste muudatused

46. “pidaja”? • KOV • Kooliühing • Muu eraõiguslik isik • Finantseerija • Omanik • Millal on eelpoolnimetatud ühildatavad selle seaduse mõistes? • Miks on vaja eraldada omanik ja finantseerija hariduse korraldajast? • Kuidas see haakub Tsiviilseadustiku üldosa ja Asjaõigusseadusega? Haridusseaduste muudatused

47. Seadusest üheselt arusaadavuse huvides tuleb sätestada mõiste "kooli pidaja". Kavandatavate muudatuste ja kehtiva seaduse erineval ajal muudetud sätete kohaselt, ei ole võimalik üheselt aru saada sõnakasutuse tähendusest ühe või teise sätte kontekstis, ega sellest mis eristab "pidajat" "omanikust". Juhul kui munitsipaalkooli pidaja all tuleb mõista kohalikku omavalitsusüksust, mis tähendab, et rakendamisele kuuluks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, siis puudub üheselt arusaadav põhjendus, miks osades sätetes on antud juba seadusega ülesanded otse valla- ja linnavalitsusele. Haridusseaduste muudatused

48. § 47. Seadust täiendatakse §-dega 534 ja 535 järgmises sõnastuses: • „Paragrahv 534. Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini võivad riigikoolid Vabariigi Valitsuse otsusel olla maavalitsuse haldamisel. • § 534 Ei saa aru paragrahvis sätestatu mõttest, kas tahetakse riigikoolid anda maavanemate hallata?. Mida teeb siis Koolivõrgu büroo? Haridusseaduste muudatused

49. Mõned kokkuvõtted • Kavandatavate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioonide kohaselt kujundatakse haridussüsteem, kus kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada oma haldusterritooriumil elavale õpilasele võimalus põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks (eelnõu § 23) ning moodustada selle võimaldamiseks vajalikul hulgal valla või linna ametiasutuse hallatava asutusena tegutsevaid koole (eelnõu § 14). Haridusseaduste muudatused

50. Samas õpilane on kooli valikul vaba. Teenuse pakkujana tegutsevad erakoolid, kellede suhtes tekib riigil ja omavalitsustel finantseerimiskohustus, peale teeninduspiirkonna määramise võimaluse muid koolivõrgu kujundamise korralduslikke vahendeid ei ole. Sellises olukorras tekib küsimus, kes lõppkokkuvõttes vastutab hariduse kättesaadavuse eest konkreetses omavalitsuses ja riigis tervikuna ning missugused võimalused on üldse kohalikul tasandil täita neile pandud kohustust, kui kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja pädevust vähendatakse eelnõus kavandatud määral. Haridusseaduste muudatused