TPL 2011

1. Vene realistid: Ivan Turgenev TPL 2011

2. Ivan Turgenev (1818–1883) 1872, V. Perov • Ivan Sergejevitš Turgenev oli vene kirjanik. • Välimuselt oli Turgenev väga suurt kasvu, ilusa, atleetliku kehaehitusega tugev mees, samal ajal oli talle omane lapselik silmavaade, õrn ja peenike lapsehääl ning poisilikult tagasihoidlik olek. Ta armastas õppida (lõpetas kaks ülikooli: Peterburis ja Berliinis), oli tark, kuid maailma, loodust ja inimest vaatas nii, nagu oleks need alles eile loodud.

3. GuydeMaupassantTurgenevist: • “Ta oli uskumatult naiivne, see geniaalne romaanikirjanik, kes oli reisinud kogu Euroopas, tundis kõiki oma aja suurmehi, oli läbi lugenud kõik, niipalju kui üks inimolend üldse suudab lugeda, ja rääkis kõiki Euroopa keeli nagu oma emakeelt.”

4. Turgenevi varasem looming • Kirjanduslikku tegevust alustas Turgenev luuletajana. • 1852 ilmus teos “Küti kirjad”, mis põhjustas valitsuse pahameele. Kirjanikku hakati jälitama (keiser Nikolai I vihkas haridust). • Pärast seda, kui ta avaldas lühisõnumi Gogoli surma puhul, ta arreteeriti ja saadeti kaheks aastaks ema valduses olevasse külla. • Seejärel elas Turgenev palju aastaid välismaal. • Samal ajal alustas ta võitlust pärisorjuse vastu (jutustus “Mumuu”). • Pärast Nikolai I surma sai Turgenev oma töid avaldada ajakirjas Sovremennik. Ta sattus noorte demokraatidega konflikti ja lahkus Sovremennikust. F. Nadari foto

5. “Küti kirjad” (1852,jutustused) • Kaks aastat enne teose ilmumist andis Nikolai I välja määruse, mis keelas kõik kirjutised, kus tunti kaasa pärisorjadele või kirjeldati mõisnike omavoli. Keelatud oli isegi elu tõepärane kujutamine. • Turgenevi raamat avaldas erakordset mõju. Kaasaegsete kinnitusel kiirendasid “Küti kirjad” talupoegade vabastamist pärisorjusest.

6. “Küti kirjad” (1852,jutustused) • Autor ainult vaatleb ja kirjeldab: lugejat veenab dokumentaalne täpsus ja kirjaniku imepärane meisterlikkus. Tal tekib maailmas osalemise illusioon. Turgenev näitab argielu stseene, mille tunnistajaks võib olla igaüks. • Kriitilisemalt mõjuvad jutustused “Opman”, “Kontor” ja “Kaks mõisnikku”. • 19. sajandi teise poole kirjanik G. Uspenski on öelnud, et vene inimene pole ilma jäetud mitte ainult inimõigustest, vaid ka vajadusest neid õigusi tahta (loe MKL “Elav surnu”).

7. “Mumuu” (1852) • Mumuu-nimeline koerake on üks tuntumaid kirjanduslikke kangelannasid, kelle nime teavad kõik, kaasa arvatud ka need, kes pole Turgenevit iial kätte võtnud. • Südantliigutavas jutustuses «Mumuu» kirjeldab autor üht oma ema mõisas juhtunud lugu ning toob esile pärisorjuse-aegse sünge elu tüüpilise pildi. Julma mõisaproua isikus on autor joonistanud isemeelse ning tujuka mõisaproua tüübi, mis väga meenutab ta ema, Gerassimi isikus aga ta teenrit, kurttumma Andreid, kes proua tuju tõttu maalt linna toodi.

8. Üks suuremaid vene kirjanikke Ivan Turgenev on kirjutanud nii romaane, jutustusi kui ka näidendeid. Tema stiili iseloomustab täpsus ja elegants, ta on ühtaegu venelik ja euroopalik. Ta sündis Venemaal, sai hariduse Peterburis ja Berliinis ning elas pikka aega Baden-Badenis ja hiljem Pariisis. Üks suuremaid vene kirjanikke Ivan Turgenev on kirjutanud nii romaane, jutustusi kui ka näidendeid. Tema stiili iseloomustab täpsus ja elegants, ta on ühtaegu venelik ja euroopalik. Ta sündis Venemaal, sai hariduse Peterburis ja Berliinis ning elas pikka aega Baden-Badenis ja hiljem Pariisis. “Mumuu” (1852) • Turgenevi stiili iseloomustab täpsus ja elegants, ta on ühtaegu venelik ja euroopalik.

9. Romaanid • “Rudin” (1856) • “Aadlipesa” ("Дворянское гнездо”, 1858) – Turgenev püüdis näidata kaasaja inimest. Uus kangelane pidi ühendama lääneliku harituse ja vene rahvalikkuse.

10. “Eelõhtul” (1859)"Накануне“ • Romaani pealkiri on tähtis: Venemaal algas tol ajal uus elu ja selle romaani kangelased on selle ettekuulutajad. • Turgenev kirjutab romaanis altruistlikust ja egoistlikust armastusest. Esimest iseloomustab don Quijote armastus Dulcinea vastu, teist Hamleti armastus Ophelia vastu. • Altruistlik armastus on püüd ohverdada sellele, mida armastad; egoistlik – püüd nautida seda, mida armastad. Esimene ühendab, teine lahutab inimesi. • Uus inimene (Insarov) pakub armastatule (Jelena) võimalust olla tema kaaslaseks võitluses ja surmas. Jelena valik langeb kangelasele – selles ongi romaani mõte.

11. “Isad ja pojad” (1861)“Отцы и дети” • Põrkavad kokku kaks leeri: “isad” ja “pojad”. • Leere ei määra iga ega veresugulus. • “Isad” on 40-ndate aastate aadliintelligents, liberaalid, kes on sattunud konservatiivide leeri. • “Pojad” on segaseisusest demokraadid, kes valmistuvad lähenevaks ajalooliseks heitluseks (reformid ei rahuldanud kedagi). • Isade ja poegade vahel ei valitse mitte põlvkondadevaheline vaen, vaid ajalooline, klassivaen.

12. “Isad ja pojad”: Bazarov • Peategelane Bazarov on materialist ja praktik. • Ta eitab kunsti vajalikkust, irvitab Puškini üle, kuigi pole tema teoseid lugenud, nimetab kõiki hingelisi üleelamisi “romantismiks” ja naeruvääristab armastuse ning sõpruse mõisteid. Ta on veendunud, et inimene on üks loomatõug, et kõik inimese ihad ja tahtmised lähtuvad tema füsioloogilisest olemisest. • Kogu inimkonna ajalugu on Bazarovi meelest vaid lollus, eelarvamuste ja pettuse maailm. Ta leiab, et üles tuleb ehitada uus arukas ühiskond, mille aluseks on positiivsed teadused. • Bazarov on meedik: arstiteaduskonnad olid materialistlike ideede levitamise keskused, samuti oli arstiteadus vabameelse noorsoo teadvuses “kasulik” ja kaasaegne teadus, mis vastandus “kasutule” ja “aegunud” luulele.

13. “Isad ja pojad” • Bazarovit imetleb sõber Arkadi Kirsanov. • Noormehed on liiga erinevad ja nende lahkuminek paratamatu: Bazarov on staabiarsti poeg ja pärisorja pojapoeg; • Arkadi aga mõisniku poeg ja kindrali pojapoeg. Tallinna Linnateatri lavastus “Isad ja pojad”: esietendus 2002, lavastaja Adolf Šapiro. Arkadi Kirsanovi rollis Indrek Sammul

14. “Isad ja pojad” • Erinevus “isade” ja “poegade” vahel on sotsiaalne, aga ka psühholoogiline. • “Isad”on unistajad, pehmed, malbed, tundlikud natuurid, kelle iseloomud on kujunenud paljude kultuuripõlvkondade kestel. Minevikus on neile liiga palju kallist, et sellele korraga kriipsu peale tõmmata. • “Uued inimesed” kasvasid välja rahva seast, kuid ütlesid lahti traditsioonidest, hülgasid religiooni, ebausu ja vaimupimeduse. Nad ei võtnud midagi kaasa aadlikultuurist. Neil ei olegi traditsioone, neil pole midagi kaotada. Nad on halvasti kasvatatud, jämedakoelised, järsud. Just seesuguseid inimesi on vaja vana maailma lammutamiseks.

15. “Isad ja pojad” Linnateatris

16. “Isad ja pojad” • Bazarov on uhke oma päritolule, kuid romaani lõpus selgub, et rahva silmis on ta vaid tühine narr. • Bazarovi suhtumine armastusse: kui ta kohtab kaunist naist Anna Odintsovat, ütleb ta: “Vaatame järele, missuguste imetajate liiki seesinane isend kuulub” või “Säärane rikas ihu! Kas või saada kohe lahkamiskambrisse.” Paraku tungib armastus temagi ellu, purustab kõik tema arvestused ja teeb naeruväärseks mõistuslikud arutlused. Alles elu viimaseil hetkil (Bazarov sureb tüüfusesse) avaldab ta Annale armastust.

17. Turgenev Zürichis Enesearmastuseta ei saa. Inimese isiksus peab olema tugev nagu kalju, sest kõik muu tuleb ehitada selle peale. Aeg lendab mõnikord justkui lind, vahel aga roomab nagu uss; ja inimesel on iseäranis hea siis, kui ta üldse ei märka, kas aeg läheb kiiresti või aeglaselt. Iga inimene ripub niidikese otsas, kuristik tema all võib iga hetk avaneda, tema aga mõtleb endale veel kõiksugu ebameeldivusi välja, rikub oma elu. “Isad ja pojad”

18. Veel teoseid: • “Suits” (Дым, 1867; eesti keeles 1995, tõlkija Hans Luik) • “Uudismaa” (Новь, 1877) • “Kuu aega maal” (Месяц в деревне) on Ivan Turgenevi 1850. aastal valminud näidend. See on komöödia viies vaatuses.

19. “Kuu aega maal” • Tegevus toimub 1840. aastate alguses Islajevi mõisas. Iga vaatuse vahel on möödunud üks päev. • Teineteisesse on armunud Natalja ja Rakitin. Bolnitsov soovib abielluda Veeraga, Matvei Katjaga ja ŠpigelskiLizavetaga. Katjale teeb lähenemiskatseid ka Schaaf. Mõisa argielu pöördub peapeale, kui saabub Kolja uus koduõpetaja Beljajev ning temasse armuvad Natalja, Veera ja Katja. • Bolšintsovi abieluettepaneku kannab Nataljale ette Špigelski, kellele Veera vastuse eest, olgu see siis ükskõik milline, on Bolšintsov lubanud troika. Natalja räägib Veerale ettepanekust, mille peale viimane naerma hakkab. Pikema jutuajamise käigus õnnestub Nataljal välja uurida, et tegelikult armastab Veera Beljajevit. Armukade Natalja otsustab, et koduõpetaja peab lahkuma. Ent vestelnud Beljajeviga mõistab ta, et Beljajevil Veera suhtes samasuguseid tundeid pole ning muudab noormehe lahkumise suhtes oma meelt. Veera, pettunud kasuemas, et too tema armusaladuse välja lobises, puistab südant Beljajevile ja avaldab, et tegelikult armastab ka Natalja Beljajevit. Usalduslikus vestluses avaldab RakitinIslajevile, et armastab tema naist. • Beljajev kinnitab Veerale: “Ma armastan teid nagu oma õde, armastan, sest teid on võimatu mitte armastada.”; Nataljale: “Mul tekkis alles täna, meie viimase kohtumise ajal enne lõunat, esimest korda mingi tavatu, enneolematu tunne, nagu oleks kellegi käsi mu südant pigistanud ja rinnas hakkas nii palav... Jah, enne seda ma justkui võõrastasin teid, ei armastanudki, aga täna...” • LõppRakitin ja Beljajev sõidavad ära Moskvasse. Veera annab oma jah-sõna Bolšintsovile. Lizavetta lubab abielluda Špigelskiga.

20. Turgenevi mälestusmärk Peterburis Maneeži väljakul

21. Turgenev: • “Korraldage oma elu nõnda, et iga hetk sellest oleks tähendusrikas.” • “Maal näitab mulle ühe silmapilguga seda, mille lahtiseletamiseks raamatus kuluks tosin lehekülge.” (“Isad ja pojad”, 1862)

22. Turgenevi mälestusmärk Peterburis Turgenevi väljakul Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev.

23. Ivan Turgenev • Alates 1862. aastast elas välismaal, peamiselt Baden-Badenis ja Pariisis. Seal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa". • Turgenev suri 1883. aastal Pariisi lähedal asuvas Bougival'is. Tema keha toimetati vastavalt kirjaniku soovile Peterburi ja ta on tänaseni maetud Volkovski õigeusu kalmistule. Turgenev upon receiving his Honorary Doctorate at Oxford in 1879

24. Ivan Turgenev: • Elutulekssisseseadaniimoodi, et igahetkolekstähendusrikas. • Kuidkassinul pole siisükskõik, missinustmõeldakse? Tõelineinimenesellepärastmureteitunne; tõelineinimene on see, kellest pole midagimõtelda, kuidkelleletulebkuuletudavõikedapeabvihkama. • Minevikkueimaksameenutada. Mistulevikkupuutub, siis pole mõtet ka selleülepeadmurda. • Inimesele on mõnikordkasulik, kuitaendaltukastkinnikahmabjaeneseväljatiribnagujuurikapeenrast. • Endidpetta pole meilmingitmõtet. “Isad ja pojad”