19. Endokriinelundite haiguste ja avitaminooside patomorfoloogia

1. 19. Endokriinelundite haiguste ja avitaminooside patomorfoloogia

2. Endokriinelundid: - hüpofüüs, neerupealised, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed e. paratüreoidnäärmed, endokriinne pankreas e. pankrease insulaaraparaat; - integratsioon; - metaboolse tasakaalu e. homöostaasi tagamine, areng ja kasvuprotsessid; - hormoonid ja inhibiitorid (tagasiside); - talitluse muutused: * hüperfunktsioon; * hüpofunktsioon; * düsfunktsioon;

3. Endokriinelundite funktsioonihäireid põhjustavad morfoloogiliste muutustega kulgevad protsessid: - hüpoplaasia, atroofia; - kasvajad; - näärmekoe destruktsioon (põletik, spetsiifiline põletik, isheemiline kahjustus);

4. 19.1. Endokriinelundite haigused Vt ka: Truupõld A. Sugu- ja endokriinelundite ning avitminooside paromorfoloogia. Tartu, 1989, lk. 13-25 19.1.1. Hüpofüüsi haigused a. hüperpituitarism; b. hüpopituitarism; c. lokaalsed muutused mahtunõudvast protsessist; d. neurohüpofüüsi patoloogia; • Hüpofüüsi adenoomid ja hüperpituitarism hüperpituitarism= hüpofüüsihormoonide ligne sekretsioon; adenoomid = adenohüpofüüsist lähtunud kasvajad, mis produtseerivad või ei produtseeri hüpofüüsi hormoone;

5. Klassifikatsioon: sekreteeritava hormooni alusel: • Prolaktiini sekreteeriv (laktotroopne) adenoom; • Kasvuhormooni sekreteeriv (somatotroopne) adenoom; • TSH-d sekreteeriv (türeotroopne) adenoom; • AKTH-d sekreteeriv (kortikotroopne) adenoom; • LH- ja FSH-d sekreteeriv (gonadotroopne) adenoom; • Segatüüpi, kasvuhormonni ja prolaktiini sekreteeriv adenoom; • Muud plurihormonaalsed adenoomid; • Hormoon-negatiivsed adenoomid; mikroadenoom:  < 1cm; makroadenoom:  > 1cm;

6. Hüpofüüsi adenoom: mahtunõudev protsess Türgi sadula õõnes ja ajupõhimikul;

7. Norm STH normaalses hüpofüüsis hüpofüüsi adenoom prolaktiin

8. Hüpofüüsi hormoonide liiast põhjustatud patoloogilised muutused • Gigantism (gigantismus) e. hiidsus; • Akromegaalia (acromegalia) e. liikmehiidsus; • Cushing´i tõbi; • Nelsoni sündroom; pärast neerupealiste eemaldamist: - hüpofüüsi adenoom; - naha hüperpigmentatsioon;

9. b. Hüpopituitarism = hüpofüüsihormoonide sekretsiooni langus; Põhjus: hüpotaalamuse ja hüpofüüsi haigused/kahjustused: - adenoomid, tsüstid, metastaatilised kasvajad; - kirurgiline operatsioon, kiiritus; - hüpofüsaarne apopleksia (verevalandus hüpofüüsi-/ adenoomikoesse); - isheemiline nekroos (sealh. Sheenani sündroom); - Rathke tasku tsüst; - tühja sella sündroom; - hüpotaalamus: glioomid; kraniofarüngeoomid; põletikud (TBC); Adenohüpofüüsi puudulikkus, kui 75% parenhüümist kahjustatud/hävinud;

10. Hüpofüüsihormoonide vähesusest tingitud patoloogilised muutused: • Hüpofüsaarne nanism e. kääbuskasv (nanismus hypophysialis); • Hüpofüsaarne kahheksia (cachexia hypophysialis) e. Simmondsi tõbi; • Fröhlichi tõbi e. adiposogenitaalne düstroofia;

11. c. Neurohüpfüüsi patoloogia Hüpofüüsi tagaosa hormoonide puudulikkus: ADH puudulikkus magediabeet, diabetes insipidus; Ebaadekvaatse ADH-sekretsiooni sündroom; Põhjused: hüpotaalamuse kahjustused: tuumor, trauma, põletik, kirurgiline;

12. 19.1.2. Neerupealiste haigused Hüperadrenokortitsism • Cushingi sündroom; • Hüperaldosteronism; • Adrenogenitaalsed sündroomid;

13. Cushing´i sündroomi põhjused

14. Patoloogilised muutused Cushing´i sündroomi puhul: - hüpofüüsi hüaliinne degeneratsioon; - neerupealistes, olenevalt põhjusest: *kortikaalne atroofia; *difuusne hüperplaasia; *nodulaarne hüperplaasia; *adenoom, kartsinoom;

15. b. Hüperaldosteronism 1.) primaarne: - aldosterooni produtseeriv adenoom (Conni sündroom); - primaarne adrenokortikaalne hüperplaasia (bilateraalne neerupealiste hüperplaasia); - glükokortikoidravile alluv hüperaldosteronism (geneetiline aldosterooni süntetaasi defekt); 2.) sekundaarne: - langenud neerude perfusioon; - arteriaalne hüpovoleemia ja tursed; - rasedus,

17. c. Adrenogenitaalsed sündroomid Põhjused: - adrenokortikaalsed kartsinoomid; - kongenitaalne neerupealiste hüperplaasia: neerupealised bilateraalselt suurenenud 10-15 x; hüpofüüsis ACTH-d produtseerivate rakkude hüperplaasia;

18. d. Neerupealiste puudulikkus 1.) äge primaarne adrenokortikaalne puudulikkus: - raskekujuline stress; - kortikosteroidravi äkiline lõpetamine; - massiivne neerupealiste verevalandus (vastsündinud, antkoagulantravi, DIK postoperatiivselt) bektereemia foonil;

19. Waterhouse-Friderichsen`i sündroom • septitseemia Neisseria meningitidis´st (ka pseudomonas, pnemokokid, Haemophilus influenzae, stafülokokid): kiirelt kujunev äge neerupealiste puudulikkus tingituna massiivsest neerupealiste verevalandusest; kiiresti süvenev hüpotensioon shokk; DIK;

20. Waterhouse-Friderichsen`i sündroom

21. 2.) primaarne krooniline adrenokortikaalne puudulikkus (Addisoni tõbi) Patogenees: - autoimuunne adrenaliit; - tuberkuloos (kaseoosne nekroos); - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS); - vähi metastaasid; ka: - sekundaarne amüloidoos;

22. e. Neerupealiste kasvajad 1.) adrenokortikaalsed: - adenoomid; - kartsinoomid: infiltreerivad neerupealise veeni ja alumisse õõnesveeni hematogeensed metastaasid, samuti lümfisüsteemi regionaalsed ja periaortaalsed metastaasid; 2.) neerupealise säsiosa kasvajad: - feokromotsütoom; sekreteerib katehhoolamiine; kliiniliselt: arteriaalne hüpertensioon; 10% maliigsed;

23. Feokromotsütoom

24. f. ekstraadrenaalsete paraganglionide kasvajad - paraganglioomid (sealh. karotiidkeha kasvaja, kemodektoom); g. Neuroblastoom - võib tekkida kõikjal sümpaatilises närvisüsteemis;

25. Ekstraadrenaalsed paraganglionid

26. 19.1.3. Kilpnäärme haigused • Struuma = kilpnäärme püsiv suurenemine; enamasti eutüreoidne; - endeemiline (keskonnas vähe ioodi); - sporaadiline (põhjus enamasti teadmata);

27. Makroskoopilised vormid: 1.) difuusne; 2.) sõlmeline v. hulgisõlmeline; Mikroskoopilised vormid: - parenhümatoosne (struma parenchymatosa); - kolloidne (struma colloidea);

28. Hulgisõlmeline (nodoosne) struuma

29. b. Basedowi (Graves´i) tõbi Immuuntüreopaatia, mille puhul organismis autoantikehad türeotroopse hormooni retseptorite vastu ning, mis iseloomustub morfoloogiliselt kilpnäärme follikulaarepiteeli hüpertroofia ja hüperplaasiaga; Kliiniliselt: - hüpertüreoos ja türeotoksikoos; - kilpnäärme difuusne suurenemine; - eksoftalm (exophtalmos) e. punnsilmsus; - pretibiaalne müksödeem;

30. Basedowi tõve morfoloogia

31. c. Türeoidiit Infektsioosne: - äge; -krooniline; Erivormid: a. Hashimoto türeoidiit (struma lymphomatosa); b. alaäge (granulomatoosne) türeoidiit (De Quoervain); c. alaäge lümfotsütaarne türeoidiit; d. Riedeli türeoidiit;

32. Alaäge granulomatoosne türoidiit Hashimoto türeoidiit

33. d. Kilpnäärme kasvajad 1.) healoomulised: - follikulaarne adenoom (seah. onkotsüütne adenoom); 2.) pahaloomulised: - papillaarne kartsinoom; - follikulaarne kartsinoom; - medulaarne kartsinoom;

34. Follikulaarne adenoom

35. Kilpnäärme papillaarne vähk

36. Kilpnäärme follikulaarne vähk: kapsli veresoonte invasioon

37. Kilpnäärme medullaarne vähk; amüloid (AE) kasvajakoes

38. 19.1.4. Kõrvalkilpnäärmete haigused • adenoomid; • primaarne hüperplaasia • kõrvalkilpnäärmevähk

39. Kõrvalkilpäärme adenoom ja hüperparatüreoidism

40. 19.1.5. Kõhunäärme insulaaraparaadi haigused 1. Suhkurdiabeet (I ja II tüüp), diabetes mellitus: = pankrease insulaaraparaadi kahjustuse ja insuliini sekretsiooni langusega iseloomustuv krooniline haigus; I tüüp – autoimmuunne; II tüüp – patogenees teadmata; Patomorfoloogia: a. muutused pankreases; b. vaskulaarsed muutused; c. diabeetiline nefropaatia; d. muutused muudes elundites;

41. A. Muutused pankreases Langerhansi saarekese amüloidoos II tüüpi diabeedi puhul Insuliit I tüüpi diabeedi korral

42. B. Vaskulaarsed muutused 1.) suurte veresoonte kahjustus: kiirenenud ateroskleroos suurtes ja keskmise kaliibriga arterites: südamelihase infarkt; alajäsemete gangreen; 2.) väikeste veresoonte kahjustus: - hüaliinne arterioloskleroos (arteriaalne hüpertensioon); - diabeetiline mikroangiopaatia: basaalmembraanide difuusne paksenemine kõikjal organismis: nefropaatia; retinopaatia; neuropaatia;

43. Basaalmembraanide paksenemine diabeedi puhul

44. C. Diabeetiline nefropaatia: - glomeruloskleroos: difuusne mesangiaalne ja nodulaarne (Kimmelstiel-Wilson); - arterioloskleroos (nii aferentsed kui ka eferentsed arterioolid; - püelonefriit papillinekroos (nekrotiseeriv papilliit);

45. Diabeetiline nefroskleroos

46. Suhkurdiabeedi puhused muutused elundites ja komplikatsioonid

47. Suhkurdiabeedi komplikatsioonid: * diabeetiline kooma (coma diabeticum) süvenevast atsidoosist; * müokardiinfarkt, alajäsemete gangreen, amauroos e. pimedus tingituna vaskulaarsetest muutustest; * äge või krooniline neerupuudulikkus tingituna papillinekroosist või glomeruloskleroosist; * mädapõletikulised protsessid: püodermia e. mädanahksus, furunkuloos e. koeranaeltõbi, sepsis; exitus letalis

48. 2. Kõhunäärme endokriinsed kasvajad ka: saarerakulised kasvajad a. -rakulised kasvajad (insulinoomid): hüpoglükeemiahood; teadvusehäired; taanduvad glükoosi manustamisel; morfoloogia: üksik sõlm pankreases, või mitmed sõlmed pankreaseväliselt; alla 2cm diam.-ga, kapsliga ümbritsetud punakaspruun sõlm; histoloogia: rakud meenutavad Langerhansi saarekeste rakustikku;

49. Insulinoom HE anti-insuliin

50. b. Gastrinoomid (Zollinger-Ellisoni sündroom): maomahla üleproduktsioon peptiline haavand; c. -rakulised kasvajad (glükagonoomid): glükagooni üleproduktsioon; d. -rakulised kasvajad (somatostatinoomid), e. kartsinoidtuumor: v. harva