1 / 18

Liitsõna või mitte?

Liitsõna või mitte?. Maie Torim Kose Gümnaasium. Liitsõna põhitunnused:. uus, eriline tähendus; käänamisel muutub tavaliselt vaid viimane osa – põhisõna kui tähenduse kandja (lõvi lõug , lõvi lõua , lõvi lõuga , lõvi lõuasse ; lõvi lõuad). Täpsemalt liitsõna koostisest.

eydie
Download Presentation

Liitsõna või mitte?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Liitsõna või mitte? Maie Torim Kose Gümnaasium

  2. Liitsõna põhitunnused: • uus, eriline tähendus; • käänamisel muutub tavaliselt vaid viimane osa – põhisõna kui tähenduse kandja (lõvilõug, lõvilõua, lõvilõuga, lõvilõuasse; lõvilõuad).

  3. Täpsemalt liitsõna koostisest • liitsõna põhi-tähenduse annab edasi põhisõna: puutüvi • täpsustav, täiendav sõnaosa selle ees on täiendsõna: puutüvi kasetüvi kuusetüvi

  4. Põhiosa järgi on liitsõnad • liitnimisõnad: jääzoo, liitomadussõnad: mitmevärviline • liitmäärsõnad: erkpunaselt, liitarvsõnad: kolmsada, • liitasesõnad: seesama, ühendtegusõnad: ülehindama

  5. Käändsõnadetäiendsõnad esinevad peamiselt kolmes vormis: • põõsastaim – nimetavas käändes • marjapõõsas – ainsuse omastavas • karusmari, karusmarjad (sõnast “karune”) - lühenenud tüvega ja väga harvamitmuse omastavas - naistepuna

  6. Liitnimisõnades näitab omastavalinetäiendsõnapõhisõna liiki või laadi: • metsaäär • puuladvad • kõrrepõld • põhupall • kerakuju

  7. Liitomadussõnade kirjutamisel tuleb arvestada pärisnimelist täiendsõna Võrdle: Pirita-lähedane kirik (sidekriipsuga) • jõeäärne pühakoda • teravatipuline torn • laiavõralised puud NB! suvise Pirita äärne koolitund

  8. Sidekriipsu kasutamine on vajalik ilma pärisnimetagi: • puu- ja kiviskulptuurid (ärajäetud sõna asemel) • aeg-ajalt (määrsõna tüvekorduse puhul) • rull-lukk, kuu-uurija (lugemise hõlbustamiseks) • lik-lõpuline, U-kujuline (sõnaosad, sümbolid) NB! aastast aastasse tunnist tundi

  9. Arvude ja omadussõnade liitmisel on lubatud sidekriipsuta kokkukirjutamine: 3haruline puu, 50aastane õunarenett NB! 1-leheküljeline tekst 11-lapseline pere (1 ja l sarnasuse pärast)

  10. Tegusõnadest moodustatud teo- ja tegijanimed vajavad eristamist • pesupesemine (mis?) • pesupesija (kes?) kinda parandamine kinnaste puhastamine töökinnaste pesija labakute kuduja mille?

  11. Millal tuleb sõnad lahku jätta? • Kui täiendsõnal on omakorda täiend: õrnapesu pesemine, valgekaru käpp Millal peab tingimata kokku kirjutama? Meenuta esimest liitsõna tunnust! koerailm, karutükk, karuteene, koera- ja karukäpad, kassikäpad ja karukellad

  12. Iga nimisõna omaette,s.o lahkujätmine: • ainsuse omastavas olev täiendsõnanäitab kuulumist – mannekeeni esinemisrõivad • mitmuse omastavas olev täiendsõna tavaliselt ei liitu – mannekeenide asend, nende välimus, kardinate varjus, käte hoiak

  13. Tähelepanu sisulisele tähendusele – kas ikka tekib eriline mõiste? • vaestemaja • võõrastemaja • lasteaed • meestekingad • naistejuuksur • metsaderikas • kaheksateistkümneaastane

  14. Kontrolli nimisõna ees täiendiks olevaid sõnaliike Omadus-, arv- ja asesõnad tavaliselt järgneva nimisõnaga liitu ei tekita, sest vastavad omaette küsimustele missugune? missugused? mitu? mitmes? sammaldunud kivimürakad, varakevadine rohelus, suured kivid, viis maakivi, esimene kivi, need kivid

  15. Muutumatud sõnad on enamasti iseseisvad: • kaassõna esineb koos nimisõnaga, kirjutatakse sellest lahku: seinte peal, uste kohal, maja juures • määrsõna kuulub tegusõna juurde, kirjutatake sellest lahku: on üles riputatud • tu-lõpulised määrsõnad on iseseisvad: tohutu kõrge – kui kõrge?

  16. Isegi muutumatu sõnaga koos tekib vahel uus mõiste, seega liitsõna: • siiapoole, siinpool, siitpoolt • sinnapoole, sealpool, sealtpoolt • allkirjastamata leping • ülesvõetud (koristatud - millised?) kartulid NB! taskusse (kuhu? - nimisõna) pistetud käed, vaatab vokirattapoole

  17. Kohanimed liitsõnaks, • kui täiendsõnaks on üksi kohanimena mittekasutatav sõna – Munamägi, • kui täiendsõna ei käändu – kalastas Mustjõel, mitte aga Mustal merel, • kui põhisõnaks on “maa” – Hiiumaa, erandiks juhtum, kui täiendsõnal on täiend – FranzJosephi maa; • Nn topeltkohanimed ja ilmakaarega seotud kohanimed esitatakse sidekriipsuga – Kose-Risti, Lõuna-Harjumaa, Kesk-Eesti

  18. Kokkuvõte • Igal sõnal kindel tähendus – liitsõna ei teki: venna raamat, kuldne uks, raamatu sisu • Liitsõna on tervik, piltlik, sisaldab uut või koguni erinevat sisu, annab liigi: seapraad, kassikontsert, pildiraamat, kinkeraamat; aknakardin, uksekardin, meeskoor, sinimustvalge

More Related