1 / 6

Moondeline areng

Moondeline areng. Õppematerjal põhikoolile. Ulvi Urgard Saue Gümnaasium. Saue 2002. organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Organismi individuaalne areng. Viljastumine. embrüonaalne areng.

gareth
Download Presentation

Moondeline areng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Moondeline areng Õppematerjal põhikoolile Ulvi Urgard Saue Gümnaasium Saue 2002

  2. organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe Organismi individuaalne areng Viljastumine embrüonaalne areng sünd või koorumine postembrüonaalne areng otsene areng moondeline areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta

  3. PUTUKAD KALAD KAHEPAIKSED Kaladel koorub marjast pärast embrüonaalse arengu lõppu vastne, kes toitub algul rebutagavarast ja läheb hiljem üle iseseisvale toitumisele. Vastseiga lõpeb soomuste ilmumisega kehale. Nüüd nimetatakse noorjärku maimuks. Maimuperiood lõpeb sigimiselundkonna väljaarenemisega Konnadel koorub marjast pärast embrüonaalse arengu lõppu vastne, keda nimetatakse kulleseks. Kul- les hingab algul välislõpustega Ja läheb hiljem üle kopsu- hingamisele. Moonde läbivad konnad järk-järgult meie tingimustes umbes kolme kuuga. Suguküpsuse saavu- tavad konnad 2.-3. eluaastal. Putukatel esineb kaks moondetüüpi, milliseid kirjeldavad täpse- malt järgmised slaidid. Moondega arenevaid organisme

  4. X Emane muneb munad Isane liblikas paarub emase liblikaga Lõpetanud toitumise, lahkub vastne tavaliselt taimelt ja otsib koha nukkumiseks Munast koorub ussitaoline vastne, kes toitub mingist taime osast Kevadel väljuvad nukkudest täis- kasvanud liblikad ehk valmikud Mitmete putukaliikide vastsed nukkuvad mullas. Vastne moodustab enda ümber tugeva liikumatu kesta –”nuku”, kes võib talvituda Täismoondega putuka areng

  5. X Emane muneb munad paarub emase ritsikaga Munast koorub täiskasvanud putukaga väliselt sarnane vastne, kes toitub taimedel Isane ritsikas Vastne kestub korduvalt ja saavutab suguküpsuse pärast viimast kestumist Vaegmoondega putuka areng

  6. Mõisteid ! ? Viljastumisel isas- ja emassuguraku tuumad ühinevad ning moodustub uue organismi alge ehk sügoot. Paljunemist, mis toimub erinevate sugurakkude abil nimetatakse suguliseks paljunemiseks. Sugulisel paljunemisel ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Rebutagavara on varutoitainete kogum, mida arenev sügoot kasutab toitumiseks ja energia saamiseks. Embrüonaalne areng ehk organismi looteline areng toimub väliskeskkonnast isoleeritult, kas munakestas (putukad, roomajad, linnud) või emaslooma organismis (imetajad) Postembrüonaalne areng ehk koorumise või sünnijärgne areng toimub keskkonnas. Kogu organismi ainevahetus läheb üle suhtlemisele väliskeskkonnaga. Viljastumine Rebutagavara Embrüonaalne areng Postembrüonaalne areng

More Related