Kuidas kasutada ID-kaarti?

1. Kuidas kasutada ID-kaarti? Airi Kapanen WKLT mag-2 9. aprill 2009

2. ID-kaardi võimalused • ID-kaart on esmane isikuttõendav dokument • ID-kaart on esmane isikuttõendav dokument ja kehtib kõikjal Eestis. • ID-kaardiga saab reisida Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna (EEA)  liikmesriikides ning Šveitsis. • ID-kaardi abil saad siseneda riigi või firmade veebiteenustesse. • ID-kaardi abil saad anda digiallkirja. Digiallkirja ja elektroonsete dokumentide kasutamine on mugavam ja odavam kui paberil asjaajamine. • ID-kaardiga saad osta ID-piletit. • ID-kaardiga saad endale isikliku @eesti.ee meiliaadressi, mis on lihtne ja mugav võimalus nii riigiasutustele, firmadele kui kõigile teistele huvitatutele sinuga suhtlemiseks. • ID-kaart on lihtsaim, mugavaim ja turvalisim enesekaitsevahend internetipankade ja teiste e-teenuste kasutajatele. • ID-kaardi kasutamisel tuleb järgida lihtsaid turvareegleid. Vaata ID-kaarti tutvustavat klippi Viimati uuendatud: 21.01.2009

3. ID-kaardi annab KMA • ID-kaardi annab KMA • ID-kaardi saamiseks pead pöörduma taotlusega Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) poole. • KONTAKTKESKUS – kõikide küsimustega pöörduge kontaktkeskusesse:telefon: 666 2722 (E-R 8.00-18.00)faks: 666 2721e-post: kma.info@mig.ee • Postiaadress taotluste esitamiseks:TAOTLUSKodakondsus- ja MigratsiooniametSõle 61a10313 TALLINN

4. Kuidas kasutada • ID-kaardi elektroonseks kasutamiseks on vaja: •  ID-kaarti koos PIN-koodidega; •  internetiühendusega arvutit; •  kaardilugejat; •  ID kaardi tarkvara Kaart pane lugejasse enne teenuse kasutamist ning jäta see lugejasse kogu teenuse kasutamise ajaks. Teenuste kasutamisel on vaja sisestada PIN-koodid.

5. Olulised turvanõuded • Kaardi turvaliseks kasutamiseks pead teadma järgmist:  • Ära anna oma ID-kaarti teiste isikute kätte. Seda on võimalik kuritarvitada, kuid vastutama pead siiski sina. • Hoia oma ID-kaardi koode teiste eest salajas. Ära kirjuta ühtegi koodi kaardile ega hoia koos kaardiga. Säilita neid turvalises kohas või veel parem: õpi pähe ja hävita PIN koodi ümbrik. • Kui kaob ID-kaart või koodid on varastatud, teata sellest kohe abiliini telefoninumbril 1777. Võib kasutada ka numbrit (+ 372) 677 3377, näiteks välismaalt helistades või kohtadest, kus lühinumbrite kasutamine on piiratud. • Kui ID-kaardi kadumise puhul pöördu isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, kes muudab avalduse alusel kaardi kehtetuks. Kehtetut kaarti enam aktiveerida ei saa ning tuleb taotleda uut ID-kaarti. Loe lähemalt siit. • Kui varastatud või kadunud on PIN-koodid, piisab tavaliselt kohe abiliini telefoninumbril 1777 teatamisest. Kaardi enda kehtivust sellisel puhul tavaliselt ei ole vaja peatada. Loe lähemalt • Tea, et ID-kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus. • PIN2-kood on võrdne Sinu allkirjaga. Enne kui kasutad PIN2, veendu, et oled kindel partneri usaldusväärsuses. Kahtluse korral kontrolli dokumendi õigsust. • Võimalusel muuda oma PIN1-, PIN2- ja PUK- koodid kohe pärast kaardi kätte saamist. • Ära muuda PIN1- ja PIN2-koode parema meeldejäävuse nimel ühesugusteks. • Kanna kaarti endaga alati kaasas. Kui kasutad ID-kaarti arvutis, ära jäta seda mingil juhul arvuti juures olevasse kaardilugejasse, kui arvuti juurest lahkud. • Sulge peale ID-kaardi kasutamist kõik programmid. Kui kasutasid ID-kaarti Internetis surfamisel, sulge kindlasti brauser (Internet Explorer, Firefox) peale seda, kui oled kaardi kasutamise lõpetanud.

6. PIN- ja PUK-koodid • PIN1 - isikutuvastuseks. Seda koodi küsitakse veebilehekülgedel, kuhu saab siseneda ID-kaardi abil. • PIN2 - digiallkirjastamiseks. Sellega annad digiallkirja, mis on seaduse ees võrdne traditsioonilise omakäelise allkirjaga. Kasuta ettevaatlikult ja vastutustundlikult, täpselt nagu ka omakäelist allkirja. • PUK - lukustunud PIN-ide lahtitegemiseks. Kui sisestad PIN1- või PIN2-koodi 3 korda valesti, siis see lukustub ning avada saab seda ID-kaardi haldusprogrammis PUK-koodi abil. • Kui PIN-ümbrik on kadunud või hävinud või PUK-kood on lukustunud, st kaarti pole enam võimalik elektrooniliselt kasutada, pead uue PIN-ümbriku saamiseks pöörduma: • pangakontorisse (PIN-koodide eest tuleb tasuda vastavalt panga hinnakirjale) või • KMA teenindusbüroosse (uued PIN-koodid tasuta, kui uuendate sertifikaate seoses nende kehtivusaja lõppemisega).

7. ID-kaardi lugeja • ID-kaardi lugejat võid küsida oma pangakontorist või arvutipoest. Hinnaorientiiri vaata siit. • ID-kaardi lugeja on seadeldis, mis ühendatakse arvuti külge ja mis "oskab" ID-kaardi kiibil olevat infot lugeda. Ilma selle seadmeta ei ole võimalik e-kodanikuks saada. • Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse: • USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse; • PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse; • sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud. • Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda.

8. ID kaarti saab kasutada • ID kaarti (ja Mobiil-ID-d) saab kasutada:AutentimiseksDigiallkirjastamiseksKrüpteerimiseksE-hääletamiseksID-pileti ostmiseksja veel paljude muude toimingute tegemiseks.

9. Digiallkirjastamine • ID-kaardi abil antav digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti avalikud asutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente.ID-kaart ja allkirjastamisvahend - isiklik võti • ID-kaardil on salajane allkirjastamisvõti, mida saab kasutada PIN-koodi abil. Selle võtmega märgistatakse allkirjastatud dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just sina selle allkirjastasid. • Sertifikaadid • ID-kaartide väljastamisel väljastatakse igale kasutajale kaks sertifikaati, millest üks on isikutuvastuseks, teine digiallkirjastamiseks. Sertifikaati võib võrrelda sinu allkirjanäidisega - see on avalik ja selle abil saavad kõik kontrollida, kas sinu antud allkiri on tõepoolest ehtne. Sertifikaadis on kirjas ka sinu isikuandmed, sealhulgas nimi ja isikukood. Sertifikaadi abil saab kontrollida digitaalallkirju - kui sertifikaat ja allkiri omavahel matemaatiliselt klapivad, võib olla kindel, et allkirja on andnud see isik, kes on sertifikaadis kirjas. • Kehtivuskinnitused • Vastavalt "Digitaalallkirja seadusele" on kehtetu või peatatud sertifikaadiga antud allkirjad kehtetud. Peale allkirja andmist tuleb kontrollida, kas allkirja andja sertifikaat kehtib või ei ehk kas tal on õigus sel hetkel digitaalallkirja anda. Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv - kui on, väljastab Sertifitseerimiskeskuse server talle spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale.

10. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta selles asuvad andmed võõrastele loetamatuteks. Krüpteerimiseks on võimalik kasutada kas sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda saab dešif-reerida ainult krüptovõtmega. Sümmeetrilisel krüpteerimisel krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse aga krüpteerimiseks ühte ja dekrüpteerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja teine salajane ning kasutaja ainuomanduses. Krüpteerimine

11. Igal ID-kaardi kasutajal on olemas isiklik Eesti Vabariigi antud meiliaadress. Aadress toimib ka kujul isikukood@eesti.ee, nt 47302200234@eesti.ee .   See aadress on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks, kuhu riik võib saata ametlikke teateid ja isikut puudutavat isiklikku infot, ent aadressi võivad suhtluseks kasutada kõik soovijad. Oma @eesti.ee aadressi seadistamiseks pöördu aadressile http://www.eesti.ee/. @eesti.ee meiliaadress