260 likes | 625 Views
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE. SOSE O1.137 Silvi Salupere 4.Loeng Süntaktika/semantika/pragmaatika . Peirce /Morrise semiootika ja Saussure’i semioloogia. PEIRCE. Peirce. Yojo kui kassi sümbol. PEIRCE ´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON ECO interpretatsioonis.
E N D
SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE SOSE O1.137 Silvi Salupere 4.Loeng Süntaktika/semantika/pragmaatika. Peirce/Morrise semiootika ja Saussure’i semioloogia
Charles William Morris 1901–1978biheiviorism Semioos kui 5-liikmeline suhe • Märk mesilase tants, koera haukumine • interpretaator • interpretant valmisolek reageerida märgile • tähendus (signification) — objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima • kontekst
Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist: • tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem • hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-dautonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused • ettekirjutav(prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssisomaatiline närvisüsteem
SEMIOOSI KOLM MÕÕDETCharles Morris • Semantika. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. • Süntaktika. Märk — märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. • Pragmaatika. Märk — subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „minad“. Suhted rääkija — kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab.
Morrise näide Sõna „laud“ implitseerib (kuid ei tähista) horisontaalse pealispinnaga mööblieset, millele võib paigutada esemeid. Tähistab teatud objektide klassi (mööbliese), üldnimi, denoteerib neid objekte, millede suhtes seda sõna saab kasutada. Väljendab oma interpretaatorit (surnud keeltes see puudub). Singularia nominantur, universalia significantur.
Erinevatel ajastutel domineerib erinev mõõde, seotud nii filosoofia kui kunstiga • Semantiline paradigma — nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui „asjade nimede“ kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat — ajas. Sümbolism • Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell „Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada.” • Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht
Jagada verbaalseteks/mitteverbaalseteks, seletada, mida asendavad, arutleda, kuidas, mil viisil asendavadSemantika/süntaktika/pragmaatika
Elevandi mälu http://www.khm.de/~timot/Language.htmlKeel kui laiendatud visuaalne protsess • EM tähestik põhineb umbes 150 graafilisel elemendil (piktogrammid ja ideogrammid) oma semantiliste ja assotsiatiivsete omadustega. Need omadused määravad ära, mil viisil märgid omavahel kombineeruvad, et luua lauseid. • Süntaks baseerub nendel omadustel ja kahel parameetril: • - märkide suurus • - märkide positsioon.
Elevandi mälu • Piktograafilise ütluse tähendus sõltub tema komponentide omavahelise suhestatuse viisist: viiest erinevast märgist koosnev grupp võib produtseerida erinevaid lauseid. Märgid on kui aatomid, mis moodustavad erinevat tüüpi molekule. Selline molekulaarne süntaks võimaldab luua mittelineaarset visualiseeritud keelt. • EM on avatud, loominguline keel. Võimaldab kommunikeeruda visuaalselt läbi Interneti.