Rahvusvaheline suhtlus

1. Rahvusvaheline suhtlus Pt 6.3.

2. Välispoliitika • Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas • Realpolitik • G8 • tuumariigid • ...

3. G 20 • Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Indoneesia, Itaalia, Mehhiko, Jaapan, Venemaa, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Türgi, Suurbritannia, USA • 85% maailma SKP, 80% maailma kaubandusest, 2/3 maailma elanikest

4. Rahvusvahelise suhtluse head tavad • hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest • austada riigi territooriumi terviklikkust • mitte sekkuda teise siseasjadesse • jälgida rahvusvahelise õiguse norme

5. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid • Diplomaatilised suhted • tunnustamine • riigivisiidid • ... • Majanduslik koostöö • kaubandussidemed • ... • Rahvusvahelised lepingud • bilateraalsed • multilateraalsed • Avalik arvamus

6. Eesti välispoliitika eesmärgid Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted, majandusruum Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes Eesti mõjukus ja hea maine Luua demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium

7. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UNO) 24.10.1945 jõustus ÜRO põhikiri Loodi asendama Rahvasteliitu, mis ei suutnud oma rolli I maailmasõja järel täita Rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõiguste küsimused 193 liikmesriiki alates 2011 Peakorter New York’is Peasekretär Ban Ki-moon

8. ÜRO struktuur • Peaassamblee • Julgeolekunõukogu • Tülide lahendaine, agressioonide ennetamine ja mahasurumine, rahu tagamine • 5 alalist (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Hiina, Venemaa), 10 ajutist liiget • Rahvusvaheline Kohus Eriagentuurid: WHO, ILO, IMF, IBRD, UNESCO, UNICEF

9. ÜRO ja Eesti 17.09.1991 Eesti suursaadik ÜRO-s New York’is – Margus Kolga Eesti suursaadik ÜRO-s Genfis – Jüri Seilenthal Rahu ja julgeolek: Horvaatia (1995), Bosnia ja Hertsegoviina (1996), Liibanon (1996-1997), ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. aastast Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne) Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005)

10. Põhja-Atlandi Lepingu Organistsioon (NATO) 4.04.1949 Washingtoni lepingu allkirjastamine Rahvusvaheline sõjaline liit Poliitiline ja sõjaline koostöö (ÜRO harta artikkel 51) 28 liikmesriiki Peakorter Brüsselis Peasekretär Anders Fogh Rasmussen Kõrgeim organ Põhja-Atlandi Nõukogu Otsuseid langetatakse konsensuse alusel!

11. NATO ja Eesti • 29.03.2004 • Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5) • Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996-2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast. • Iraak 2003-2008. Afganistan 2002-2014 (viimane Estcoy-17) • Kokku on erinevates sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud ligi 2000 Eesti sõjaväelast, kellest on langenud Iraagis 2 ja Afganistanis 9

12. ISESEISEV TEGEVUS ABIKS ÕPIKU LEHEKÜLJED 195-198.