Eurotekstide tõlkimine Eestis 13. oktoob e r 2008 EUROOPA PARLAMENDI TÕL KED , NÕUDED TÕLKIJALE JA ABIVAHENDID

1. Eurotekstide tõlkimine Eestis13. oktoober 2008EUROOPA PARLAMENDI TÕLKED, NÕUDED TÕLKIJALE JA ABIVAHENDID MAREK DREVING EUROOPA PARLAMENDI EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS

2. EUROOPA PARLAMENDI KIRJALIKU TÕLKE DIREKTORAAT JA EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE ALLIKAD JA ABIVAHENDID

3. 1. EUROOPA PARLAMENDI KIRJALIKU TÕLKE DIREKTORAAT JA EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS • 23 ametlikku keelt – täielik mitmekeelsus • Igal parlamendiliikmel on õigus töötada talle sobivas ELi ametlikus keeles • 506 võimalikku keelekombinatsiooni • Kirjaliku tõlke direktoraadis umbes 1/4 parlamendi töötajatest ehk ca 1500 ametnikku ja ajutist teenistujat 6000st)

4. 1. EUROOPA PARLAMENDI KIRJALIKU TÕLKE DIREKTORAAT JA EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS • Direktoraat A (tehnilised ja tugiteenused) –IT, välistõlge, eeltõlge (PreTrad), koolitus, tõlkepraktika • Direktoraat B (kirjalik tõlgeja terminoloogia) – 22 keeleüksust (keskmiselt 30-40 tõlkijat) • 1,2 miljonit tõlgitud lehekülge aastas, sh 0,4 miljonit välistõlge

5. 1. EUROOPA PARLAMENDI KIRJALIKU TÕLKE DIREKTORAAT JA EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS Eesti üksus: • tegutseb alates 2003 suvest • asub Luxembourgis • 32 tõlkijat, 14 assistenti • Lähtekeeled, millest tõlgime:EN, FR, DE, IT, ES, FI, SV, DK, SK • 2008 aasta I pool: 28 000 lk tõlkeid, sh välistõlge 35%

6. 1. EUROOPA PARLAMENDI KIRJALIKU TÕLKE DIREKTORAAT JA EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS Parlamendi tõlketöö eripärad: • Originaalid kõikides ametlikes keeltes • Lähtekeelte osakaal (2007): 1. EN 50,2% 6. EL 2,6% 11. SV 1% 2. FR 18,8% 7. NL 2,4% 12.-21. BG, CS, FI, HU, LT, LV, 3. DE 7,5% 8. PT 2,1% MT, RO, SK, SL alla 1% 4. IT 3,8% 9. PL 1,9% 22. ET 0,2% 5. ES 3,6%, 10. DA 1,1% 23. GA 0,1% Raporti projektidest 66% ja lõplikest raportitest 84% esitatakse inglise keeles. • Pivot-süsteem (releekeeled EN, FR, DE, edaspidi ka ES, IT, PL(?)) • Segakeelsed (panaché) dokumendid

7. 1. EUROOPA PARLAMENDI KIRJALIKU TÕLKE DIREKTORAAT JA EESTI KIRJALIKU TÕLKE ÜKSUS • Töörütmi suur kõikuvus vastavalt istungite kalendrile: aastas 12 osaistungjärku Strasbourgis, 6 Brüsselis • Lühikesed tähtajad, eriti istungitöödel (alates mõnes tunnist) • Õigusloomega seotud dokumentide puhul aluseks komisjoni ja nõukogu tõlked • Ranged vormindusreeglid (eriti muudatusettepanekutes) • Tõlgete “taaskasutus” - õigusloome tsüklid töödokument > raport, arvamused > muudatusettepanekud > lõplik raport 1. ja 2. lugemine

8. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA • Õigusloomega seotud dokumendid • Raportid • Miks me kasutame nimetust “raportöör”? • Arvamused • Arvamuse koostaja • Muudatusettepanekud • Resolutsioonid • Muud dokumendid • Kirjalikud deklaratsioonid • Parlamendiliikmete esitatavad küsimused komisjonile ja nõukogule • Suuliselt ja kirjalikult vastatavad küsimused • Otsused, haldusdokumendid, sise-eeskirjad • Trükised, infolehed • Veebilehe materjalid (osaliselt) • Koosolekute päevakorrad • Koosolekute ja istungite protokollid • Istungi stenogramm • Kõned, kirjad jms

9. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA 1. lugemisel õigusakti ettepanek (KOM tekst, tõlge: komisjon) 2. lugemisel nõukogu ühine seisukoht (tõlge: nõukogu) Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni raporti projekt (PR – projet de rapport) (sisaldab: resolutsiooni ettepanek + õigusakti muudatus- ettepanekud) ÕIGUSLOOMEDOKUMENTIDE TÕLKETSÜKKEL Muudatus- ettepanekud (AM – amendments) Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni raport (RR – rapport definitif) (sisaldab: resolutsiooni ettepanek + õigusakti muudatus- ettepanekud) Nõuandva komisjoni arvamuse projekt (PA – projet d’avis) Nõuandva komisjoni arvamus (AD – avis definitif) Muudatus- ettepanekud (AM – amendments) Istungi muudatus- ettepanekud (AM) Hääletus istungil

10. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA Õigusloomega seotud dokumendid (raportid, arvamused, muudatusettepanekud) - 75% kogu eesti kirjaliku tõlke kogumahust Välistõlkesse saadetud dokumentidest - 2/3 muudatusettepanekud (AM) Muud sagedamini välistõlkesse saadetavad dokumendiliigid: • arvamused • raportite seletuskirjad • töödokumendid • päevakorrad • protokollid • kirjalikult vastatavad küsimused (edaspidi 100%) • istungi stenogrammid (100%) • infolehed

11. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA

12. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA

13. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA

14. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA

15. 2. TÕLGITAVATE DOKUMENTIDE LIIGID JA ERIPÄRA

16. 3. NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE VORMILISED JA TEHNILISED NÕUDED • Dokumentide ettevalmistamine mudelitel põhinevate makrodega • Originaali vormindusest kinnipidamine • Standardsõnastuse järjepidev kasutamine • Muudatusettepanekutes poliitiliste ja keeleliste muudatuste eristamine ja korrektne märgistamine • Resolutsioonide kindel ülesehitus (kogu tekst üks lause)

17. 3. NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE KEELELISED NÕUDED • Täpsus õigusloomega seotud tekstides • “tülikaid” või “ebaolulisi” detaile ei tohi välja jätta, need võivad olla poliitilise tähendusega • suur hulk segaseid või korduvaid muudatusettepanekud võib olla poliitiline eesmärk • Terminoloogiline järjepidevus • Vältida argikeelt • Kohandada keelekasutust vastavalt dokumendi tüübile ja sihtrühmale • täpsus õigusloome- ja juriidiliste tekstide puhul • vabam keelekasutus ja stiil kõnede, tutvustavate tekstide puhul • Toimetamise põhirõhk kõige tundlikumatel tekstidel või tekstiosadel • prioriteetsed: hääletusele pandavad tekstid või tekstiosad; avalikkusele suunatud tekstid, trükised ja kirjad; eeskirjad ja juhendid • vähem tundlikud: selgitused ja seletuskirjad; protokollid, päevakorrad; töödokumendid

18. 3. NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE RESOLUTSIOONID Resolutsioon moodustab harilikult üheainsa lause ja koosneb kolmest osast. Euroopa Parlament, [Volitused] • võttes arvesse nõukogu määrust … [viide dokumendile ja/või sättele]; • võttes arvesse kodukorra artiklit 103, [Põhjendused] • arvestades, et … [asjaolu kirjeldus]; • … • arvestades, et …, [Sätted] • on seisukohal, et …; • nõuab, et …; • teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon …

19. 3. NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE MUUDATUSETTEPANEKUD • Esitatakse hääletuseks kahes veerus: • vasakus alusteksti (nt õigusakti või resolutsiooni ettepaneku) muudetav või väljajäetav säte • paremas sama säte parlamendi poolt muudetud kujul või uus säte • Tõlkija ülesanne on märgistada alusteksti muutmine, lisamine või väljajätmine (s.t kõik parlamendiliikmete esitatud nn poliitilised muudatused) paksus kaldkirjas. • Märgistada tuleb kõik erinevused, sh sõnade ümbertõstmised ja kirjavahemärkide muutused. • Märgistamine põhineb alati erinevustel eestikeelses, mitte lähtekeelses tekstis (ka siis, kui koostaja on märgistamise reeglite vastu eksinud). • Tõlkija avastatud vead alustekstis ja nendele vastavad keelelised muudatused märgistatakse tavalises kaldkirjas. See on mõeldud jurist-lingvistidele, kes kontrollivad tekste enne hääletust ja koostavad hiljem konsolideeritud versiooni.

20. 3. NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE MUUDATUSETTEPANEKUD Näide 1 Näide 2

21. 3. NÕUDED VÄLIS- JA SISETÕLGETELE MUUDATUSETTEPANEKUD Näide 3 (lisatakse uus säte) Näide 4 (jäetakse kogu säte välja)

22. Avalikud: IATE EURLEX ESTERM Parlamendi tõlkijatele: EURAMIS FULLDOC Välistõlkijatele: MUDELID DocEP Trad ET MATERJALID Parlamendi kodukord http://www.europarl.europa.eu/parliament/expert/staticDisplay.do?language=ET&id=56 EUROPARL http://www.europarl.ep.ec Vastuvõetud tekstid: Europarl > Tegevus > Täiskogu http://www.europarl.europa.eu/activities/plenary.do?language=ET 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

23. MIDA USALDADA vastuolulise terminikasutuse korral? IATE vt usaldusväärsuse indeksit EURLEX vt õigusakti liiki ja vanust ning termini esinemissagedust Legaltext vt õigusakti liiki ja tõlke vanust ning kelle tõlge Viidatud dokumendid nt KOM-tekst või nõukogu ühine seisukoht (kohustuslik parlamendi õigusloomedokumentides), varasemad dokumendid samas menetluses Internet (Google) esinemissagedus + NB! kes onkasutanud + tõlkija enda intelligents ja keelevaist 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

24. MIDA TEHA PIKKADE KEERULISTE “EUROLAUSETEGA”? Õigusakti säte või Muud tekstid muu juriidiline tekst vähem vabadust tõlkija jaoks, vabamad käed ilusas oluline detailitäpsus eesti keeles kirjutamiseks (27+1 õigussüsteemi, muudatusettepanekud etc) NB! ≠ sõnasõnaline tõlge 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

25. PÕHITERMINEID 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

26. PÕHITERMINEID (peadirektoraadid) 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

27. PÕHITERMINEID (fraktsioonid) 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

28. PÕHITERMINEID (parlamendikomisjonid) 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

29. PÕHITERMINEID (parlamendikomisjonid – järg) 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

30. PÕHITERMINEID 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

31. PÕHITERMINEID 4. ALLIKAD JA ABIVAHENDID

32. 11, Avenue J. F. Kennedy Tour B L-2929, Luxembourg Sekretariaat: Tel +352 4300 25116 dgtrad.etsecretariat@europarl.europa.eu Marek Dreving Tel +352 4300 25115 marek.dreving@europarl.europa.eu